lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Väärkoheldes kannatanuid kehaliselt selliselt, et tekitas neile nii valu kui ka tervisekahjustused ning rikkudes korduvalt talle selgitatud lähenemiskeelu tingimusi, pidi süüdistatav aru saama või vähemalt möönma, et paneb toime kuriteod. Ülaltoodu kokkuvõttes on kolmes kehalise väärkohtlemise ja neljas lähenemiskeelu rikkumises tuvastatud nii kuriteo subjektiivne kui objektiivne külg.
lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et süüdistatav on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine.
lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 21 Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Kuigi karistuse mõistmine rajaneb süüpõhimõttel ja esmajoones tuleb lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest (vt. ka Riigikohtu 12.12.2012 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-113-12), tuleb karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvestada ka süüdistatava isikut. Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kirill Shevelev on käesoleva kohtuotsusega süüdi mõistetud seitsmes kuriteoepisoodis kahe erineva KarS sätte järgi ja õigeks mõistetud kolmes kuriteoepisoodis kahe erineva KarS sätte järgi. Ringkonnaprokurör viitas oma kaitsekõnes sellele, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud süüdistatava karistust raskendava asjaoluna KarS §121 lg.2 p.2 järgi KarS §58 p.13 sätestatud isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Maakohus nõustub sellega. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kehalise väärkohtlemise episood 04.01.2021 toimus ajal, mil autos istusid ka kannatanu ja süüdistatava ühised alaealised pojad, kellest vanim on antud kriminaalasjas ka üle kuulatud ja kes muuhulgas kirjeldas ka nimetatud kuriteoepisoodi. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad süüteod on toime pandud perioodil juuli 2020 – juuli 2021, seega seitse kuriteoepisoodi aasta jooksul. Samas ei ole maakohtule esitatud andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks peale juulit 2021 pannud toime uusi süütegusid, k.a. sama(
Eeltoodu alusel tuleb 3 eelvangistuse päeva arvata süüdistatavale mõistetud karistuse hulka ning lõplikult kuulub süüdistataval kandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Ringkonnaprokurör Liina Pikma tegi ettepaneku, et mõistetavast karistusest tuleb süüdistataval koheselt ära kanda 1 kuu vangistust ja ülejäänud karistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS §74 kohaldamisega katseajaga 4 aastat. Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev leidis, et vangistus tuleb jätta täitmisele pööramata KarS §73 kohaldamisega katseajaga 1 aasta. Riigikohus on oma lahendites (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.31-1-99-06 ja 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-40-04) korduvalt väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peab olema konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, on võimalik järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võib tulla süüdistatava tingimuslik karistusest vabastamine. Karistusest tingimuslik vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, seetõttu ei tohi selline võimalus mõjutada esmast karistuse liigi ja määra valikut. Tegemist on toimepandud kuriteo eest mõistetud põhikaristuse ühe võimaliku individualiseerimise viisiga. Karistusest tingimusliku vabastamise kaalumisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolude ja süüdistatava isiku eripära. Need asjaolud ei pea mõlemad olema oluliste erisustega. Karistusest tingimisi vabastamise korral tuleb aluseks võtta kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik, millest kas üks või mõlemad koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Nagu maakohus juba eelnevalt märkis, on süüdistatav Karistusregistri väljavõtte kohaselt varem karistamata. Seega on tema eelnev käitumine olnud eeskujulik ja õiguskuulekas. Maakohtule ei ole esitatud ka andmeid selle kohta, et süüdistatav oleks pannud toime seaduserikkumisi peale viimase kuriteoepisoodi toimepanemist. Tänaseks on viimase kuriteoepisoodi toimepanemisest möödunud 1 aasta 3 kuud, kannatanu ja süüdistatav ei ela enam ühisel elamispinnal. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ka teisi käesolevas kohtuotsuses viidatud karistuse mõistmise põhjendusi leiab maakohus, et reaalse vangistuse kandmine antud süüdistatava puhul ei ole käesoleval juhul otstarbekas ja teda on võimalik vabastada vangistuse kandmisest tingimisi täielikult, kui ta ei pane katseajal toime uut kuritegu. Maakohus ei nõustu eelnevatel põhjendustel ringkonnaprokuröriga ka selles osas, et antud süüdistatava puhul on põhjendatud šokivangistuse kandmine tähtajaga 1 kuu. Maakohus leiab, et antud juhul ei täida šokivangistuse kandmine ei üld- ega ka eripreventiivseid eesmärke. Lisaks ei ole ringkonnaprokurör ka šokivangistuse mõistmise vajadust kuidagi põhjendanud. Ülaltoodu alusel tuleb süüdistatavale mõistetud vangistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva jätta täielikult täitmisele pööramata. Karistusest tingimisi vabastamist sätestavad KarS §73 ja §74. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles osas, et käesolevas kriminaalasjas ja antud süüdistatava 24 puhul tuleb kohaldada KarS §74 sätestatud karistusest tingimisi vabastamist koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Arvestades süüdistatava poolt toimepandud kuritegude intensiivsust aasta jooksul; asjaolu, et peale lähenemiskeelu kohaldamist pani ta lisaks selle rikkumisele samal ajal toime ka kuriteo KarS §121 lg.2 p.3 järgi; asjaolu, et süüdistatava kinnitusel peab ta siiani viha kannatanu L L suhtes; asjaolu, et süüdistatava ja kannatanu K S vahelised suhted ei ole samuti head ning asjaolu, et tulenevalt nendevahelisest jätkuvast tsiviilvaidlusest laste üle on tõenäoline, et nad peavad ka edaspidi kohtuma, leiab maakohus, et uute kuritegude toimepanemise vältimiseks on vajalik kriminaalhoolduse kohaldamine ja kriminaalhooldusametniku järelevalve süüdistatava üle. Vastavalt kohtupraktikale tuleb maakohtul lähtuda põhimõttest, et süüdistatavale määratav katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS §74 lg.3 määrab maakohus süüdistatavale katseajaks 3 aastat 2 kuud.
Katseajal on süüdistatav kohustatud järgima järgmiseid käitumiskontrolli nõudeid: - elama alalises elukohas xxx ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtukõnes tegi ringkonnaprokurör ettepaneku panna süüdistatavale lisakohustuseks osaleda katseajal sotsiaalprogrammis. Maakohus peab seda põhjendatuks ning leiab, et sotsisaalprogrammi sisu ja eesmärk peavad olema seotud agressiivsuse alandamise ja viha juhtimisega, sest süüdistatava enda ütluste kohaselt tunneb ta endiselt viha L L vastu, ka K Sga ei ole süüdistatava suhted head. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuriteoepisoodis, mis oli seotud kannatanu L Lga, tekkis tal äkkviha, mille tagajärjel väärkohtles ta kannatanut. Kuna tsiviilõiguslikud vaidlused süüdistatava ja kannatanu K S vahel ei ole käesolevaks ajaks lõppenud, siis on sotsiaalprogrammis osalemine vajalik ka äkkviha tekkimise vältimiseks selle kannatanu suhtes. Eeltoodu alusel tuleb Karistusseadustiku §75 lg.2 p.8 Shevelevi katseajal osalema sotsiaalprogrammis. alusel kohustada Kirill Käesolevas kriminaalasjas esitas kannatanu L L mittevaralise kahju nõude summas 400 €. 25 Võlaõigusseaduse (edaspidi tekstis VÕS) §1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega. VÕS §127 lg.1 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §128 lg.1 mittevaraline. tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või VÕS §128 lg.5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS §134 lg.2 alusel tuleb muu hulgas isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS §134 lg.5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestab kohus rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Maakohus võtab arvesse, et kannatanu näol olid erinevad vigastused, mis on selgelt nähtavad maakohtule esitatud nii uurija kui tunnistaja poolt tehtud fotodel. Tegemist on nii nähtavate marrastuste, lahtise haava kui ka põrutusega kuklas. Kannatanu ütluste kohaselt on tema erialane töö seotud inimestega kohtumistega, seega peale kuriteo toimepanemist pidi ta oma vigastuste tõttu näost-näkku kohtumisi vähendama 2 – 3 nädala jooksul. Maakohus peab antud selgitusi põhjendatuks, kuna üleüldiselt on teada, et nii lahtine haav kui ka löökidest tekkivad hematoomid võtavad paranemiseks teatud aja. Kannatanu ütlustest nähtub, et suur hematoom tekkis tal löögist oimupiirkonda vasakule silma alla, lisaks olid nähtavad ka hematoom kuklas ja lahtise haava paranemine pea piirkonnas. Lisaks sellele nähtub kannatanu ütlustest ka see, et peale kuriteo toimepanemist tekkisid tal löökidest peavalud (see on fikseeritud ka EMO patsiendikaardil) ning häiritus kuulmises. Maakohus võtab ka arvesse, et kannatanu ei provotseerinud kuidagi rünnet ja tegemist oli süüdistatavapoolse äkkviha väljaelamisega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ootas tunnistaja autos, kuni oli veendunud, et süüdistatav sõitis oma autoga sündmuskohalt ära, alles seejärel suundus ta oma auto poole. Süüdistatavapoolsed löögid sai ta ootamatult selja tagant, ise ta löökidega ei vastanud. Tulenevalt kohtupraktikast on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning mille suurus peab vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Samuti on oluline, et VÕS §127 lg.2 alusel ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel 26 kahju hüvitamise kohustus tekkis (vt. ka Riigikohtu 09.04.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-19-08 ja 22.10.2008 otsus kohtuasjas nr.3-2-1-85-08). Maakohus sedastab, et mittevaralise kahju hüvitis on alati mingis ulatuses hinnanguline ja teatud mõttes oletatav. Seega ei ole alati üheselt mõistetav, missugune konkreetne rahasumma peaks isiku füüsilise ja hingelise valu kaotama või seda leevendama. Niisiis väljendub mittevaralise kahju suurus kohtu hinnangus, mille kujundamisel tuleb juhinduda õiguse üldpõhimõtetest, ühiskonna heaolu tasemest ja kohtupraktikast. Maakohus leiab, et kuivõrd kannatanu pidi mitme nädala jooksul oluliselt oma tööalast ja ka muud suhtlust vähendama süüdistatava süülise käitumise tõttu, tuleb eeldada mittevaralise kahju olemasolu. Maakohtu hinnangul on kannatanu üleelamisi silmas pidades tema mittevaralise kahju hagi suurus summas 400 € põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus ei pea nimetatud summat antud kriminaalasjas kuidagi ülepaisutatuks ja leiab, et see vastab igati kuriteo toimepanemise asjaoludele ja tagajärgedele. Maakohtu istungil väitis süüdistatav küll, et vabandas kannatanu ees sotsiaalmeediakonto vahendusel, kuid kannatanu seletuste kohaselt oli ta süüdistatava kontaktid juba varasemalt blokeerinud. Maakohus leiab, et isegi juhul, kui kannatanu oleks süüdistatava poolt sotsiaalmeedia vahendusel saadetud vabanduse kätte saanud, ei välista see neid tagajärgi, mis kuriteo toimepanemise järel kannatanule tekitati, samuti ei välista see tsiviilhagi rahuldamist kannatanu poolt esitatud summas. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Maakohtu istungil taotles ringkonnaprokurör asitõenditena lisatud CD-plaatide jätmist kriminaalasja materjalide juurde, kannatanu L Lle tema riiete tagastamist ning puuteproovide hävitamist. Kaitsja asitõendite osas oma seisukohta ei avaldanud. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ning leiab, et: - CD-R ja DVD-R plaadid salvestistega tuleb KrMS §126 lg.3 p.1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde - kannatanu L L riided (musta värvi tekstiilmaterjalist sangadega kott, mille sees on sinist värvi teksapüksid ja helepruuni värvi sviiter) tuleb talle KrMS §126 lg.3 p.2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada - paberkotti pakendatud puuteproovid tuleb KrMS §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 27 Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
MS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr.116 on töötasu alammäär 2022 summas 654 €. Eeltoodu alusel summas 981 €. kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele riigituludesse sundraha Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.1 kuuluvad menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses oli süüdistatava poolt valitud kaitsjaks vandeadvokaat Sergei Politšev. Süüdistusakti kohaselt selles osas menetluskulud puudusid. Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.1 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt vandeadvokaat Sergei Politševi 25.05.2022 taotlusele ja Viru Maakohtu 26.05.2022 määrusele määrati Kirill Shevelevile kaitsjaks Viru Maakohtu istungitele riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev. Vandeadvokaat Sergei Politšev esitas 08.09.2022 järgmise kaitsekulude taotluse summas 1501,20 €: - 05.06.2022 ettevalmistamine kohtuistungiks 81 € - 06.06.2022 Kirill Ševeleviga kohtumine ja asja arutamine 81 € - 07.06.2022 ettevalmistamine kohtuistungiks 27 € - 24.08.2022 kliendiga kokkusaamine ja asja arutamine 59 € - 25.08.2022 ettevalmistamine kohtuistungiks 72 € - 06.09.2022 ettevalmistamine kohtuvaidlusteks ja kohtukõne koostamine 167 €, s.h. tasu suurendamine 50 %, sest kokku on 3 paragrahvi ja 10 episoodi ning kliendiga on asja pikalt ja korduvalt arutatud - 07.06.2022 kohtuistungil osalemine 342 € - 08.06.2022 kohtuistungil osalemine 203 € - 08.09.2022 kohtuistungil osalemine 192 € - 26.10.2022 kohtuistungil osalemine 27 € - käibemaks 250,20 €. Maakohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vähendab kaitsjatasu 08.06.2022 kohtuistungil osalemise eest. 28 Vastavalt Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr.16 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord §6 lg.5 on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise kriminaalasja kohtuistungil osalemine eest 27 € iga poole tunni kohta. Sama määruse §1 lg.4 tulenevalt lähtutakse tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis maakohtu 08.06.2022 kohtuistung 10.15 – 13.21. Seega kuulub kaitsja taotlus 08.06.2022 kohtuistungil osalemise eest rahuldamisele 7 pooltunni eest summas 189 €. Ülejäänud osas on kaitsja taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täielikult. Eeltoodust tulenevalt rahuldab maakohus kaitsja taotluse kokku summas 1484,40 € (1237 € + 247,40 € käibemaks). Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas oli süüdistatavale esitatud süüdistus kümnes kuriteoepisoodis, millest maakohus mõistis süüdistatava süüdi seitsmes ja õigeks kolmes kuriteoepisoodis. Eeltoodust tulenevalt kuulub süüdistatavalt väljamõistetav kaitsjatasu vähendamisele järgmiselt: 1484,40 € : 10 episoodi x 7 episoodi = 1039,08 €. Seega kuulub süüdistatavalt summas 1039,08 €. väljamõistmisele kaitsjatasu kohtulikus menetluses Kaitsja palus võimaldada tasuda menetluskulud osaliselt Ringkonnaprokurör selles osas oma arvamust ei avaldanud. ühe jooksul. Maakohus rahuldab kaitsja taotluse ja määrab, et süüdistataval tasuda ositi ühe aasta jooksul. menetluskulud kõik aasta tuleb (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 29
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.