) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja X OÜ vahel 17.11.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3480659 tuleneva kohustuse rikkumine kostja poolt. X OÜ ütles lepingu 25.06.2021 üles ning loovutas sellest tuleneva nõude 29.06.2021 hagejale. Kohus proovis kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles kostjalt nõuti kirjalikku vastust, toimetada kätte e-posti aadressil XXX, kuid kostja kättesaamist ei kinnitanud. Kohus püüdis dokumendid kätte toimetada ka aadressil Kannikese 10-18, Saku alevik, Harjumaa, kuid kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetlust läbiviinud kohus proovinud menetlusdokumente kätte toimetada kostja tööandja kaudu, kuid kostja ei tulnud neile järele. Eeltoodud põhjendustel toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded 03.11.2022. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (23.11.2022) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu 480 euro (ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule (0,5 h); 2) alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs (1,5 h); 3) hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine kohtule (2 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 280 eurot. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (480 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab neljale töötunnile) ei ole põhjendatud. Esiteks ei saa kohus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamisega seotud esinduskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot.
lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et sellest põhimõttest tuleb maksekäsu kiirmenetluse kulude kindlaksmääramisel lähtuda ka edasises hagimenetluses. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lisaks ei pea kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind mõnevõrra madalam, 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud
lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 713581612. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.