) § 152 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. 9. Menetlusosalised kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende ühine ja vabalt kujunenud tahe ning sellest tulenevalt neil ei ole haldusasjas nr 3-21-2089 vaidlustatud asjaoludega seonduvalt üksteise vastu tulevikus mingeid pretensioone ega vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED 3.
lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, 4
lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 4.
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega.
lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse
5.
lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. 6.
lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised on kompromissi punktis 5 kokku leppinud menetluskulude kandmise korra. Seega kohus ei määra täiendavalt kindlaks menetluskulusid. 7.
lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot (kehtis kuni 31.12.2021). Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu ei tagastata kaebajale riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.