Obsah (7)

§ 150§ 430§ 428§ 432§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-19087 Tsiviilasi Unirent OÜ hagi T

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 350 eurot Unirent OÜ arveldusarvele nr EEXXX. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-

1. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja kompromissiga ühinenud isikule. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu menetluses on Unirent OÜ hagi Trustus OÜ vastu võlgnevuse nõudes.
3. Pooled ja kompromissiga ühinenud isik esitasid 17.01.2023 kohtule kompromisslepingu.
4. Pooled soovivad lõpetada tsiviilasja nr 2-22-19087 menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad on

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. 4. Hageja taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 350 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja Unirent OÜ arveldusarvele nr EEXXX. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 6. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 7. Vastavalt

§ 430

lg-le 5 kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. 8. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab

§ 430lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele.

Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada

§ 428lg 1 p 4 alusel.

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 9. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 10. Tuginedes

§ 661

lg-le 4 on pooled kokku leppinud, et välistavad käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise välistamiseks on kooskõlas

§ 661lõikega 4 ja tuleb rahuldada.

11. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 12. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 13.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 14. Hageja palub tagastada

§ 150

lg 2 punkti 1 alusel pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot hageja Unirent OÜ arveldusarvele nr EEXXX. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas

§ 150

lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk summas 350 eurot, kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 700 eurot. 15. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-19087. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik