← Eesti

3-22-1722/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlustoiming RESOLUTSIOON Tallinna Halduskohus Enno Loonurm 04. oktoober 2022, Tallinna Halduskohus 3-22-1722 X k

§ 137

lg 1 alusel elamisluba elama asumiseks Eestis püsivalt elava abikaasa juurde kehtivusajaga 20.09.2022 25.11.

  1. Tallinna Halduskohus küsis 21.09.2022 kohtunõudega kaebajalt, kas olukorras kus vaidlustatud sissesõidukeeldu puudutav otsus on kehtetuks tunnistatud ja on antud 20.09.2022 otsusega välja elamisluba, soovib kaebaja menetluse jätkamist või loobub kaebusest või soovib menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest protsessuaalses mõttes oli eesmärk saavutatud. Samas selgitas kohus menetlusökonoomia huvides ka menetluse lõpetamise tagajärgi.
  2. Kaebaja esindaja esitas 29.09.2022 haldusasja menetluse lõpetamise taotluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel seoses vaidlusaluse sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamisega. Samuti taotles kaebaja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.
  3. Tallinna Halduskohtu 30.09.2022 kohtunõudega võimaldati vastustajal esitada arvamus kaebaja taotluse osas, eelkõige seonduvalt menetluskulu põhjendatusega.
  4. Politsei- ja Piirivalveamet märkis 03.10.2022 seisukohas, et sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamine ei sõltunud PPA-st. Siseministeerium tunnistas 13.09.2022 otsusega nr 1-24/202 kaebaja sissesõidukeelu kehtetuks ja see ei ole tingitud käesolevas asjas kaebuse esitamisest. Arvestades seda, et kaebuse ese – isikule lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeld – on ära langenud, on vastustaja hinnangul põhjendatud jätta kulud kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 4 kohaselt. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et käesoleval juhul ei oleks põhjendatud jätta menetluskulusid vastustaja kanda, kuivõrd vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud käesolevas haldusasjas esitatud kaebusest. Vastustaja palub kaebuse läbi vaatamata jätmist lähtuvalt HKMS § 151 lg 2 p-st 1 koosmõjus HKMS § 121 lg 2 punktiga
  5. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Eelnimetatud alus laieneb ka nendele juhtumitele kui vaidlustatud haldusakti ei ole küll otseselt kehtetuks tunnistatud, kuid eesmärk on saavutatud muude meetmete rakendumise tõttu. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta aga kohus menetlust sama paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Antud juhul ei ole kaebaja seda taotlenud.
  7. Siseministeerium on tunnistanud oma 13.09.2022 otsusega nr 1-24/202 kaebaja sissesõidukeelu kehtetuks. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 20.09.2022 otsusega nr 1059926891/TE on antud kaebajale välismaalaste seaduse §

§ 137lg 1 alusel elamisluba elama asumiseks Eestis püsivalt elava abikaasa juurde.

Arvestades eeltoodut võib menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Politseija Piirivalveameti 03.10.2022 taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks on menetluse lõpetamisega hõlmatud ning kohus selle rahuldamata jätmist eraldi enam ei põhjenda.

  1. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine 2 või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. Vastustaja ei peaks aga kandma kaebaja menetluskulusid juhul, kui kaebuse eesmärgi saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega. Antud juhul taolise situatsiooniga tegemist ei ole.
  2. Politsei- ja Piirivalvemeti otsusest nr 1059926891/TE nähtuvalt vaadati X 28.07.2022 esitatud taotlus läbi ning otsustati anda talle välismaalaste seaduse §

§ 137

lg 1 alusel elamisluba elama asumiseks Eestis püsivalt elava abikaasa juurde 20.09.2022 otsustusega. Vahepealsel perioodil, seisuga 02.08.2022 oli tehtud kaebajale lahkumisettekirjutus, mille ta vaidlustas sissesõidukeeldu puudutavas osas, taotledes seejuures ka esialgset õiguskaitset. Tallinna Halduskohtu 15.08.2022 määrusega rahuldati kaebaja õiguskaitse taotlus. Sama määrusega tunnistati vastustajaks Politsei- ja Piirivalveamet. Eelneva põhjal ei saa järeldada, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel ja elamisloa väljastamisel abikaasa juurde ei olnud mingisugust seost 12.08.2022 esitatud kaebusega. Politsei- ja Piirivalveameti vastupidise seisukohaga ei saa nõustuda. Arvestades eelnevat on kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmine samuti põhjendatud.

  1. Kaebaja esitas taotluse 484 euro väljamõistmiseks Politsei-ja Piirivalveametilt. Menetluskulud hõlmavad õigusabikulusid summas 464 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud 20 euro suurust riigilõivu. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud, seda ei saa ülemääraseks pidada ning see tuleb Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja mõista. Nimetatud kulule lisandub õiguskaitse taotluse esitamisega seonduv 20 euro suurune riigilõiv. Vastustaja ei nõustunud küll sellega, et eesmärgi saavutamine oleks tingitud kaebuse esitamisest, kuid menetluskulude kui selliste osas ei ole vastuväiteid esitatud.
  2. Mis puutub kaebuselt tasutud riigilõivu, siis vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 4 tagastatakse vastav riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Käesolevas haldusasjas lõpetataksegi menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Seega tuleb määruse jõustumisel tagastada kaebuse esitamisega seonduv riigilõiv summas 20 eurot kaebaja eest tasunud Advokaadibüroole Narlex OÜ nii nagu seda on 29.09.2022 menetlusdokumendid taotletud. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 29.12.2022 MÄÄRUSEGA. 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.