Obsah (4)

§ 80§ 92§ 95§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11241 Tsiviilasi A. L. hagi A. P. vastu asja

) § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

§ 80

lg 1 näeb ette, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

§ 92

lg 1 järgi tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.

§ 95

lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Sama sätte lg 3 esimene lause näeb ette, et omandamist käesoleva paragrahvi 1.–

1. lõike kohaselt ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud.
2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas kohtule 18.08.2022 seisukoha, millest nähtuvalt on hagejal olnud probleeme koera eest hoolitsemisega alates jaanuarist
3. Amet esitas kohtule 3 16.01.2020 teatise, millest nähtuvalt elab hageja Xxxx sotsiaalmajas. Hageja on tihti alkoholijoobes ja agressiivne. Hageja koer on kaks korda kodust ära jooksnud ning teised elanikud ja töötajad otsisid koera maja pealt taga. Viimati kadus koer ära
4. jaanuari õhtul. Üks elanik kutsus kohale loomade varjupaika töötajad, kes viisid looma varjupaika (dtl 222). Amet selgitas oma 18.08.2022 seisukohas, et hageja puhul oli tegemist sotsiaalmajas elava ja ilmselt alkoholisõltuvuse all kannatava inimesega, kes tarvitas alkoholi periooditi. Sellel ajal kaasnesid alati probleemid ka tema koeraga. Ainuke kord, kui hageja oli enamvähem kaine ja ametnikul õnnestus tema, kui loomaomanikuga suhelda, juhtus 19.05.
5. Hageja jutust sai ametnik aru, et koer on hagejale väga tähtis ja ainuke sõber kes talle jäänud. Vestluses teatas ametnik hagejale, et see on paraku viimane hoiatus ning kui analoogne olukord koeraga veel kordub, siis koera ta enam tagasi varjupaigast ei saa. Kahjuks see olukord siiski kordus ning ametil tuli koera heaolu silmas pidades koer võõrandada (dtl 218-219).
6. Kohtule on esitatud Veterinaar- ja Toiduameti 04.11.2020 otsus, mille alusel võõrandas amet kuni 31.12.2020 kehtinud loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS2020) § 64 lg 4 alusel koera asendustäitmise korras alates 03.09.2020 MTÜ-le Loomade Hoiupank (dtl 221). Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 sätestab, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine).
7. Kohus leiab, et looma võõrandamise puhul on tegemist loomaomanikuga lahutamatult mitteseotud kohustusega ning seega on võimalik asendustäitmine. Asendustäitmise korras võib täita sundi rakendav haldusorgan loomaomanikule pandud kohustuse ise. Veterinaar- ja Toiduamet võõrandas 04.11.2020 otsusega asendustäitmise korras hageja koera varjupaigale ja viimasest on

§ 92lg 1 alusel saanud loomaomanik.

Seejuures on varjupaik omandanud looma heauskselt (

§ 95lg 1).

Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei ole hageja ATSS §-s 16 sätestatud korras vaidlustanud looma asendustäitmise korras võõrandamist ameti 04.11.2020 otsuse alusel.

1. Kostja selgitas hagivastuses, et ta tuli
2. septembril koerale järgi varjupaika. Kostja maksis varjupaiga arve ära ja viis koera koju. Eeltoodust nähtub, et varjupaik võõrandas koera kostjale. Kuivõrd varjupaik oli koera seaduslik omanik, oli tal õigus looma käsutada (

§ 68lg 1).

Varjupaik võõrandas koera kostjale, kes omandas selle kooskõlas seadusega (

§ 92

lg 1) ja kostja on heauskne omanik (

§ 95lg 1).

Seega on kostja seaduslik koera omanik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. 10. Hageja selgitas, et kostja ei ole koera

§ 95

lg 3 alusel omandanud, sest loom oli hageja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Otsuse p-s 4 välja toodud asjaoludest nähtub, et hageja oli 02.09-03.09.2020 alkoholijoobes ja politsei toimetas hageja 03.09.2020 sotsiaalmaja trepikojast kainestusmajja. Kohtule esitatud andmetel ei viibinud koer 03.09.2020 hageja juures. Arvestades asjaolu, et hageja oli 02.09-03.09.2020 tugevas alkoholijoobes, mida kinnitab see, et joobest tingituna magas hageja õues ja trepikojas (vt otsuse p-s 4.1 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti vastust), ei saanud ta seisundist tulenevalt anda vabatahtlikku nõusolekut koera tema valdusest väljaminekuks. Kohtule esitatud asjaolude järgi oli hageja koera üle valduse kaotamise hetkel otsusevõimetu (TsÜS § 13 lg 1) alkoholijoobest tingituna. Viidatud asjaolu ei välista aga looma heauskset omandamist varjupaiga ja seejärel kostja poolt. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Veterinaar- ja Toiduamet võõrandas 04.11.2020 otsusega asendustäitmise korras koera varjupaigale. Hageja ei ole viidatud otsust vaidlustanud. Kuivõrd võõrandamine on toimunud asenduskorras, tuleb kohtu hinnangul lugeda, et kostja ise on võõrandanud looma varjupaigale. Seega tuleb lugeda, et kostja on andnud nõusoleku koera tema valdusest väljumisele. Seetõttu

§ 95lg 3 praegu ei kohaldu. 4 11. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda Ts

MS § 162 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

1. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostjal ei ole menetluskulud tekkinud. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
2. Kohus on andnud hagejale 03.11.2021 ja 07.01.2022 määrustega menetlusabi, vabastades hageja riigilõivu tasumisest eeltõendamismenetluse algatamise avalduselt 50 eurot ja hagilt 125 eurot. 13.
3. TsMS § 190 lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama sätte lg 4 esimene lause näeb ette, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama sätte lg 7 näen ette, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtupraktika järgi võib kohus TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise mõjuval põhjusel menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest ka omal algatusel vabastada (Riigikohtu 04.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-14, p 19). 13.
4. Kohus leiab, et praegu ei ole ära langenud 03.11.2021 ja 07.01.2022 määrustes välja toodud asjaolud ja seetõttu vabastab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel hageja kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv eeltõendamismenetluse algatamise riigilõivu 50 eurot ja hagilt 125 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 5