Obsah (4)
§ 424§ 68§ 74§ 75KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2022 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-21-4189 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tar
§ 424
lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvati Kalju-Margus Sillaste eelvangistuses viibitud aeg 15.05.-17.05.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning mõisteti Kalju-Margus Sillastele kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
§ 74
lg-te 1-3 alusel määrati, et Kalju-Margus Sillastele mõistetavast karistusest 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust kuulub kohesele ära kandmisele 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Ülejäänud mõistetavat karistust, s.o 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kalju-Margus Sillaste ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis.
§ 75
lg 4 alusel kohustati Kalju-Margus Sillaste registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Käitumiskontrolli nõudeid kohaldati alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 13.07.2021. 22.02.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus kohtule esimese erakorralise ettekande, milles taotleti Kalju-Margus Sillastele täiendava kohustusena läbida alkoholivastane võõrutusravi, sest süüdimõistetu 13.02.2022 rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 1.03.2022 määrusega ( tl 93-94) kohus rahuldas erakorralise ettekande ning
§ 74lg 4 alusel määras K.-M.
Sillastele katseajaks
§ 75
lg 2 p-s 5 sätestatud kohustuse – alluda alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt ühe kuu jooksul vastava määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 29.03.2022. 18.07.2022 on Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus esitanud kohtule uue erakorralise ettekande ( tl 99-100), milles taotletakse Kalju-Margus Sillastele mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna K.-M. Sillaste 8.07.2022 ja 15.07.2022 alkoholi tarvitades rikkus taaskord alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtumenetluse käigus on kriminaalhooldusametnik erakorralist ettekannet täiendanud. 23.09.2022 kohtule esitatud erakorralise ettekande lisa ( tl 117) kohaselt on K.-M. Sillaste toime pannud uued käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumised: K.-M. Sillaste 27.07.2022 lõpetas töösuhte omal soovil kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta; 12.08.2022, 16.08.2022, 15.09.2022 rikkus alkoholi kontrollile allumise kohustust; 15.09.2022 rikkus registreerimiskohustust ja 22.09.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Kriminaalhooldusametnik taotleb jätkuvalt K.-M. Sillastele mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Süüdimõistetu Kalju-Margus Sillaste palub jätta karistus täitmisele pööramata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse 2
(7)väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik heidab K.-M. Sillastele ette 8.07.2022, 15.07.2022 ja 22.09.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. PPA 13.07.2022 infokirjast nähtuvalt ( tl 111) on PPA Lõuna prefektuur 8.07.2022 saanud väljakutse seoses xxxxxxxxxxxxxxxx linnas toimunud lähisuhtevägivalla juhtumiga K.-M. Sillaste ja tema elukaaslase vahel, K.-M. Sillaste on alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab ( tl 101), et PPA Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik kontrollis 8.07.2022 kell 15.44 K.-M. Sillaste joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,42 mg/l). Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on joobele viitavate tunnustena märgitud segane kõne. 15.07.2022 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses ( tl 103) on K.-M. Sillaste tunnistanud, et ta 8.07.2022 Võru linnas tööd tehes tarvitas kuuma ilma tõttu õlut. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu oma varasema seletuse juurde. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, PPA infokiri kogumis süüdimõistetu 15.07.2022 seletuse ja kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et K.-M. Sillaste 8.07.2022 alkoholi tarvitas. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 102) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 15.07.2022 kell 13.15 K.-M. Sillaste joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,201 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on märgitud alkoholilõhn ja silmade punetus. Samasse protokolli K.-M. Sillaste kirjutatud selgituse kohaselt jõi ta 14.07.2022 tööd tehes kuus õlut. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu oma varasema seletuse juurde. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu protokolli märgitud selgitusega ja kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et K.-M. Sillaste tarvitas 15.07.2022 toimunud kontrollile eelnenud ajal (eluliselt on usutav, et eelmisel päeval) alkoholi. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ( tl 123) tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 22.09.2022 kell 14.00 K.-M. Sillaste joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (1,601 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on märgitud tugev alkoholilõhn, silmade punetus, reaktsioon häiritud (tavapärasest pikaldasem), kõne aeglane, tasakaalus ja koordinatsioonis kerged häired. 22.09.2022 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses (tl 124) on K.-M. Sillaste tunnistanud, et on alkoholijoobes ja on tarvitanud alkoholi kahel viimasel päeval. Ka kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas alkoholi tarbimist 22.09.2022. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, süüdimõistetu 22.09.2022 seletus kogumis kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et K.-M. Sillaste 22.09.2022 alkoholi tarvitas. Kohtu hinnangul on kõigi kolme eespoolkirjeldatud juhtumi puhul tegemist tahtliku rikkumisega, sest K.-M. Sillaste oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. See selgesõnaline keeld sisaldub kohtuotsuse resolutiivosas. Talle on tema õigusi ja kohustusi selgitanud ka kriminaalhooldusametnik 30.07.2021 ( tl 87-88). Kuuma ilma tõttu alkoholi tarvitamine ei õigusta süüdimõistetule kohtuotsusega seatud kohustuse mittetäitmist. Ammugi ei tohiks alkoholi tarvitada töökohustusi täites. Tarvitades 8.07.2022, 14.07.2022 ja 22.09.2022 alkoholi, rikkus K.-M. Sillaste
§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3
(7)Veel heidab kriminaalhooldusametnik K.-M. Sillastele ette 27.07.2022 töösuhte lõpetamist omal soovil kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta. 11.08.2022 väljatrükk töötamise registrist ( tl 118-119) tõendab, et Kalju-Margus Sillaste 11.10.2021 asus tööle AS-is xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema töösuhe nimetatud ettevõttes lõppes 27.07.2022 TLS § 85 lg 1 alusel töötaja soovil. TLS § 85 lg 1 sätestab, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korralisel üles öelda. 16.08.2022 kriminaalhooldusametnikule antud seletuses on K.-M. Sillaste selgitanud, et loobus töökohast kuna ei olnud rahul töötasuga ning neil olid tööandjaga erimeelsused alkoholi tarvitamise osas. Kohtuistungil jäi süüdimõistetu oma varasema seletuse juurde ning kinnitas, et kriminaalhooldusametniku eelnevat nõusolekut töösuhte lõpetamiseks tal ei olnud. Väljatrükk töötamise registrist, süüdimõistetu 16.08.2022 seletus kogumis süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et K.-M. Sillaste töösuhe AS-is xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx lõppes 27.07.2022 tema enda algatusel ja soovil ning tal puudus kriminaalhooldusametniku eelnev nõusolek töösuhte lõpetamiseks. Kohtu hinnangul oli tegemist tahtliku rikkumisega, kuna K.-M. Sillaste oli teadlik, et peab töökoha vahetamiseks, sh omal soovil töösuhte lõpetamiseks, saama eelnevalt kriminaalhooldusametniku nõusoleku. Selline kohustus sisaldub kohtuotsuse resolutiivosas. Süüdimõistetu väitel ei ole ta kohtuotsust küll korralikult läbi lugenud ega polnud aru saanud, et peab töökoha vahetusest ametnikku teavitama. Kohtu arvates ei õigusta see süüdimõistetu käitumist. Lõpetades töösuhte omal algatusel 27.07.2022 ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, rikkus K.-M. Sillaste
§ 75
lg 1 p-s 5 sätestatud kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus ei loe seda rikkumist küll väga raskeks. Kriminaalhooldusametnik heidab K.-M. Sillastele ette 12.08.2022, 16.08.2022, 15.09.2022 kontrollile mitteallumist. Ettekande kohaselt soovis 12.08.2022 kel 17.22 nooremametnik H. O. teostada K.-M. Sillaste suhtes kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolli. Süüdimõistetu telefonil helistades ei olnud viimase number kättesaadav. Süüdimõistetu 16.08.2022 kriminaalhooldusametnikule antud kirjaliku seletuse kohaselt tegi ta tööd ega jälginud telefoni, märkas vastamata kõnet hiljem ja ei helistanud tagasi. Sama põhjenduse juurde jäi süüdimõistetu ka kohtuistungil. Ettekande kohaselt 16.08.2022 kell 19.02 nooremametnikud H. V. ja H. O. soovisid teostada kohustuste mitte tarvitada alkoholi kontrolli, kuid K.-M. Sillaste telefonile ei vastanud ning võimalikku alkoholi tarvitamist kontrollida ei õnnestunud. Süüdimõistetu kohtuistungil põhjendas telefonile vastamata jätmist töö tegemisega. Ettekande kohaselt ka 15.09.2022 kell 19.13 nooremametnikud H. O. , H. V. ning S. P. püüdsid teha Kalju-Margus Sillastele kohustuste kontrolli isiku viibimiskohas xxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx, kuid kriminaalhooldusalune ei vastanud ametnike kõnele ja hiljem tagasi ei helistanud. Alkoholi tarvitamist kontrollida ei õnnestunud. Kohtuistungil põhjendas süüdimõistetu telefonile vastamata jätmist asjaoludega, et oli maal ja lülitas telefoni hääletu peale. Süüdimõistetu arvates kriminaalhooldusametnikud peale tööaja lõppemist ei tohiks inimesi tülitada. Tagasi ta ei helistanud, kuna arvas, et peab niikuinii seletuse kirjutama. Kuna Kalju-Margus Sillastele määrati Tartu Maakohtu 25.06.2021 otsusega
§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (Kr
HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks 4
(7)tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Samuti loetakse rikkumiseks telefoni väljalülitamist. Süüdimõistetu 16.08.2022 kirjalik seletus ja kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et K.-M. Sillaste ei olnud kriminaalhooldusametnikule 12.08.2022, 16.08.2022, 15.09.2022 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. K.-M. Sillaste oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on 30.07.2021 allkirjastanud kohustust selgitava lisa ( tl 87-88), milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Kohustuse lisaleht selgitab muuhulgas alkoholi mittetarvitamise kohustusega klientidele, et kohustuse kontrollide läbiviimiseks on oluline kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusaluseid on dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule tagasi helistamata jätmist ja oma viibimiskoha avaldamata jätmist saab käsitleda kontrollile mitteallumisena ehk kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 rikkumisena. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus K.-M. Sillaste 12.08.2022, 16.08.2022, 15.09.2022
§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust.
Ekslik on süüdimõistetu arusaam, et alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist ei või kriminaalhooldusametnikud töövälisel ajal kontrollida. Käesoleval juhul pole süüdimõistetule helistatud öisel ajal. Kohtu arvates on K.-M. Sillaste rikkumised toime pannud tahtlikult. K.-M. Sillaste esile toodud põhjendused, et ta kohe ametnike kõnet ei näinud, ei vabastanud teada kohustusest ametnikele tagasi helistada (kasvõi järgmisel hommikul). Süüdimõistetu pole viidanud ka ühelegi mõjuvale põhjusele, mis tagasi helistamist (kasvõi järgmisel hommikul) oleks takistanud. Kriminaalhooldusametnik heidab ette K.-M. Sillastele registreerimise kohustuse rikkumist 15.09.
- Registreerimislehe ( tl 121) kohaselt tuli K.-M. Sillastel ilmuda registreerimisele mh 7.09.2022 ja 15.09.
- 7.09.2022 kriminaalhooldusametniku väitel süüdimõistetu eelnevalt helistas ja teavitas haigestumisest ning määrati uus vastuvõtuaeg 15.09.
- Nimetatud kuupäeval K.-M. Sillaste samuti vastuvõtule ei ilmunud. Kriminaalhooldusametniku väitel süüdimõistetu 15.09.2022 helistas ja teavitas oma jätkuvast haigestumisest. Perearst E. K. 12.09.2022 tõendist nähtuvalt ( tl 122) on K.-M. Sillaste haigestunud 6.09.2022, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx kuni 12.09.
- Seega kinnitab arstitõend, et K.-M. Sillaste oli haigestunud ning 5
(7)suunatud xxxxxxxxxxxxxxxxx 6.-12.09.
- Seega 7.09.2022 registreerimisele ilmumata jätmine on toimunud mõjuval põhjusel ja seda rikkumiseks lugeda ei saa, mida kriminaalhooldusametnik teinud polegi. Ent 15.09.2022 registreerimisele ilmumata jäämise põhjust perearsti 12.09.2022 tõend ei kinnita. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt 15.09.2022 vestles kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu emaga, kellele teadaolevalt poeg K.-M. Sillaste enam haige ei ole, vaid viibib Tartu linnas ja tarvitab alkoholi. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt takistas 15.09.2022 registreerimisele ilmumist jätkuvalt tervislik seisund. Süüdimõistetu väitel käis ta arsti juures ka peale 12.09.
- Ent oma väite kinnitamiseks süüdimõistetul arstitõendit esitada ei ole. Hinnates kogumis registreerimislehes märgitut, süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlusi loeb kohus tõendatuks, et K.-M. Sillaste jättis 15.09.2022 tahtlikult ja mõjuva põhjuseta registreerimisele ilmumata. Süüdimõistetu oli registreerimisajast teadlik, kuna see oli temaga 7.09.2022 telefoni teel kokku lepitud. Süüdimõistetu väide, et registreerimisele ilmumist takistas 15.09.2022 tema tervislik seisund, on tõendamata. Ka leiab kohus, et selles väites on alust kahelda. Nagu kohus eespool tuvastas, polnud süüdimõistetu 15.09.2022 kontrolliks kättesaadav oma elukohas Tartus ega telefonitsi. Süüdimõistetu väitel käis ta arsti juures Tartus, samas 15.09.2022 viibis juba maal. Seega tervislik seisund ei takistanud süüdimõistetul Tartust Põlva maakonda liikumist. Seega võib eeldada, et tervislik seisund ei saanud takistada ka 15.09.2022 registreerimisele ilmumist. Jättes registreerimisele 15.09.2022 ilmumata rikkus K.-M. Sillaste tahtlikult
§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust.
Tartu Maakohtu 1.03.2022 määrusest nähtuvalt on K.-M. Sillaste käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ka varasemalt. Nii on kohus tuvastanud, et Kalju-Margus Sillaste rikkus alkoholi tarbimise keeldu 1.09.2021 ja 16.09.2021, mille eest kriminaalhooldusametnik 20.09.2021 koostas kirjalikud hoiatused. K.-M. Sillaste tarvitas alkoholi ka 13.02.2022, millisele rikkumisele reageeris kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekandega ja kohus määras alkoholi tarvitamisele vastasele ravile allumise kohustuse. Nimetatud rikkumised iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et K.-M. Sillaste on ka varasemalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning seega ei ole käesoleval juhul tegemist esmakordsete eksimustega. K.-M. Sillastet iseloomustab positiivselt, et ta on programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ raames läbinud „Esmase hindamise“ ( tl 89) ja jätkab programmis osalemist. Samuti on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ( tl 110). Ka on süüdimõistetu täitnud alkoholi tarvitamise vastasele ravile pöördumise kohustuse. Süüdimõistetu ütluste kohaselt, mida kinnitab ka AS Lõuna-Eesti 25.03.2022 arve profülaktilise alkoholisõltuvuse raviprotseduuri eest ( tl 109), on K.-M. Sillaste teinud alkoholitarvitamist pärssiva nn xxxxxxxxxxxxxx. Ka pole ta kriminaalhooldusametniku kinnitusel toime pannud uusi süütegusid. K.-M. Sillastele on kohtuotsuse tegemisel ja veel ka Tartu Maakohtu 1.03.2022 määrusega antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kohustused, mida ta pole aga suutnud. K.-M. Sillaste on pannud toime mitmeid käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi. Seda vaatamata asjaolule, et varasema kahe alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik K.-M. Sillastet hoiatanud ja ühe alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest on kohus määranud lisakohustuse. Nagu kohus eespool tuvastas, K.-M. Sillaste rikkus kolmel korral alkoholi tarvitamise keeldu, lõpetas töösuhte ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, kolmel korral rikkus alkoholi kontrollile allumise kohustust ja ühel korral registreerimiskohustust. Erakorralisele 6
(7)ettekandele lisatud tõenditest ja süüdimõistetu enda kohtuistungil antud ütlusest võib järeldada, et kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumine on seotud eelkõige alkoholi kuritarvitamisega. Kuigi K.-M. Sillaste on astunud samme oma alkoholi probleemiga tegelemiseks (on läbinud sotsiaalprogrammi ja pöördunud ravile), pole need mõjutanud K.-M. Sillastet alkoholi tarvitamisest loobuma ja käitumiskontrolli nõuete rikkumisest hoiduma. Uute rikkumiste toimepanemist pole hoidnud ära isegi hirm karistuse täitmisele pööramise eest, sest rida rikkumisi on lisandunud peale erakorralise ettekande esitamist. Kuna Kalju-Margus Sillaste on jätkanud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumisi vaatamata varem kohaldatud meetmetele, rikkumisi on arvukalt, on kohtu arvates ammendunud muud võimalused rikkumistele reageerida. Seega tuleb K.-M. Sillastele mõistetud ja kandmata karistus 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust pöörata
§ 74lg 4 alusel täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
(7)