Nõuete kaitsmise koosolek toimus 10.12.
Haldur avaldas 14.05.2022 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded andmetega, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda ning samuti, et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Vastuväiteid võis esitada kuni 24.05.2022 2
nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - väljamakseid ei ole tehtud. Võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstav elatis – võlgnikul on lubatud igakuiselt kasutada tema arvelduskontole laekuvat sissetuleku osa, mis on ette nähtud täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg-tes 1 ja 2 ehk palga alammäära ulatuses ning lisaks 1/3 palga alammäärast iga ülalpeetava kohta. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat alaealist last. Massikohustused – (s.o pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused vastavalt
§-le 148): KÜ-le xxx makstud pankrotimenetluse aegsed majandamiskulud (pankrotimenetluse aegsed) kokku 237.48 eurot. Pankrotimenetluse kulud – (s.o menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks vastavalt
§-le 150): - ajutise halduri tasu 921 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - ajutise halduri vajalikud kulutused 44.52 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - pankrotihalduri tasu brutosummas 9 685.12 eurot; kokku 10 650.64. 3
§-le 65¹ on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 67 000 - 64 001 on 2 999 eurot, millest 7% on 209.93 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 7 861 eurot, kokku 8 070.93 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Haldur edastas kõikidele võlausaldajatele seisukoha esitamiseks lõpparuande projektversiooni koos tasutaotlusega. Võlausaldajad ei ole halduri taotletud tasu osas vastuväiteid esitanud. Pankrotitoimkonna liikmete tasu – toimkonda pole moodustatud.
või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – haldurile teadaolevalt pole käesolevas menetluses deposiiti tasutud. Vastavalt
ja 150 on enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast tehtud väljamaksed massikohustuste ning pankrotimenetluse kulude katteks vastavalt ülaltoodule. Kokku on seni kinnitamata kulusid summas 9 922.60 eurot (237.48 + 9 685.12). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Esimeses rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded
Tunnustatud Väljamakstud Saamata Nr Võlausaldaja nõue (EUR) Jaotis summa (EUR) (EUR) 1 xxx 1793.70 3,20% 1793.70 xxx As 2 54317.58 96,80% 54317.58 kokku 56 111.28 100% 56 111.28 Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuded
lg 1 p 2 – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Tunnustatud Väljamakstud Nr Võlausaldaja nõue (EUR) Jaotis summa (EUR) 14,86% 1 xxx 3313.51 0,00 7,38% 2 xxx AS 1644.49 0,00 2,25% 3 xxx OÜ 501.75 0,00 10,16% 4 xxx OÜ 2264.37 0,00 xxx AS 14,34% 5 3198.02 0,00 28,60% 6 xxx OÜ 6377.15 0,00 10,84% 7 xxx OÜ 2416.19 0,00 1,78% 8 kohtutäitur Hille Kudu 396.00 0,00 1,37% 9 kohtutäitur Hille Kudu 304.56 0,00 0,86% 10 kohtutäitur Hille Kudu 191.74 0,00 7,57% 11 AS xxx 1688.72 0,00 100% kokku 22 296.50 0,00 - Saamata (EUR) 3313.51 1644.49 501.75 2264.37 3198.02 6377.15 2416.19 396.00 304.56 191.74 1688.72 22 296.50 4
lg 4 alusel, xxx AS nõue rahuldatakse II järgus
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemeks oli korteriomand xxx (registriosa nr: xxx; üldpind 52,80 m2). Pankrotivarasse on pandieseme müügist laekunud 67 000 eurot. Pandipidajate s.t esimese rahuldamisjärgu nõuete kogusumma on 57 810.07 eurot.
lg 1 alusel tehtud ja eeldatavate väljamaksete (halduri tasu määratakse lõpparuandega) summa on 10 888.72 eurot. Ajutise halduri tasu (sh käibemaks) Ajutise halduri kulud (sh käibemaks) Halduri tasu (sh käibemaks) xxx võlg (menetlusaegne) kokku 921.60 44.52 9 685.12 237.48 10 888.72 Antud juhul on pandipidajate nõuded pärast
lg 1 väljamaksete tegemist võimalik rahuldada 56 111.28 euro ulatuses (67 000-10 888.72). Kuivõrd pandipidajate nõuete kogusumma on 57 810.07 eurot, rahuldatakse pandiga tagatud nõuded 97.10% ulatuses. Kokku jääb pandipidajate kanda 1 698.79 euro suuruses summas
Arvestades, et xxx nõue moodustab 3.20% ja xxx AS nõue 96.80% I rahuldamisjärgu nõuetest, kannavad pandipidajad 1 698.70 euro suurust osa järgmiselt ning väljamaksed on järgmised: Võlausaldaja xxx xxx AS Kokku Pandipidajate nõuded Väljamakse I Nõuete järgus proportsioon Kinnipeetud kulu 1 848.00 55 962.07 57 810.07 1 793.70 54 317.58 56 111.28 54.30 1 644.49 3,20% 96,80% 5
Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata vara ja muu vara (sh teistelt isikutelt saadaoleva) kohta halduril andmed puuduvad. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel
lg 1 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur korraldas olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise ja pankrotivara hulka kuuluva kinnisvara müügi avalikul enampakkumisel. Pankrotihalduri eesmärgiks oli võõrandada pankrotivara võimalikult efektiivselt ning kiire aja jooksul (arvestades
§-s 140 sätestatut). Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud ning puuduvad haldurile teadaolevad asjaolud, mis võiksid tingida hagide esitamise tulevikus. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud käesoleva määruse punktis, mis käsitleb
Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on (sh käibemaks) 44.52 eurot. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku selgituste kohaselt ei olnud ta perekondlikel ning tervislikel põhjustel enam võimeline võetud laenukohustusi täitma, mistõttu sattus makseraskustesse. Seega on maksejõuetus tekkinud ülemääraste kohustuste võtmisest ning sellest, et võlgnikul puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks kohustusi täita. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist ega esitanud kuriteoteadet. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Muid pankrotimenetluses tähtsust omavaid asjaolusid ei ole haldur tuvastanud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on koos pankrotiavaldusega 16.05.2019 esitanud kohtule ja haldurile taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada 6
§-s 173 nimetatud kohustusi. Nõuete kaitsmise koosolekul arutati võlgniku ettepanekut asuda ise usaldusisiku kohustusi täitma ning vastuväiteid ei esitatud. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on
ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse arvatud korteriomand, mis võõrandati 18.11.2019 lõppenud enampakkumisel hinnaga 67 000. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab
Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J B’i (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihaldur on välja toonud, et võlgniku selgituste kohaselt ei olnud ta perekondlikel ning tervislikel põhjustel enam võimeline võetud laenukohustusi täitma, mistõttu sattus makseraskustesse. Seega on pankrotihalduri seisukohal maksejõuetus tekkinud ülemääraste kohustuste võtmisest ning sellest, et võlgnikul puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks kohustusi täita. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks hoolsuskohustuse rikkumine, kuna võlgnik ei hinnanud kohustuste võtmisel oma võimalusi teenida tulu ja selle arvel täita kohustusi. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest 7
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Magnus Braun tuleb vabastada tema kohustustest J B’i (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine
lg 3 järgi menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused, mida tasu ei kata, võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande või muu menetlust lõpetava aruande kinnitamisel kontrollib kohus nende halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust, mida kohus ei ole
lõike 1 alusel veel kinnitanud, ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad haldurile välja makstud pankrotimenetluse kulud järgmiselt: xxx makstud pankrotimenetluse aegsed majandamiskulud (pankrotimenetluse aegsed) kokku 237.48 eurot. Pankrotimenetluse kulud – (s.o. menetluskulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks vastavalt
§-le 150): - ajutise halduri tasu 921 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - ajutise halduri vajalikud kulutused 44.52 eurot (sh käibemaks) on välja mõistetud Harju Maakohtu 13.11.2019 määrusega; - pankrotihalduri tasu brutosummas 9 685.12; kokku 10 650.64. Halduri tasu - vastavalt
§-le 65¹ on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 67 000 - 64 001 on 2 999 eurot, millest 7% on 209.93 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 7861 eurot. kokku 8 070.93 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Kokku on seni kinnitamata kulusid summas 9 922.60 eurot (237.48 + 9 685.12). Kohus leiab, et pankrotimenetluses tehtud kulu xxx makstud pankrotimenetluse aegsed majandamiskulud (pankrotimenetluse aegsed) eest kokku 237.48 eurot, on põhjendatud kulu ja kuulub kinnitamisele. Pankrotihalduri tasu kindlaksmääramise otsustab kohus alljärgnevalt. Pankrotihalduri tasu Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
aasta
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
S § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu pankrotiseaduse § 23 lõigete 1–3 ja pankrotiseaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Vastavalt
§-le 65¹ on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 67 000 - 64 001 on 2 999 eurot, millest 7% on 209.93 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 7 861 eurot, kokku 8 070.93 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Magnus Braun on taotlenud halduri tasu määramist summas 8 070.93 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses täidetud nõuetekohaselt ülesandeid ning pankrotihalduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud korteriomand võõrandmisest saadud tulu, siis on halduri taotlus põhjendatud. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Magnus Braun´ile tasuks 8 070.93 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1 614.19 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, LEXTAL OÜ-le.
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on 9
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 170 lg 1 ja 2 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 1 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankrotiseadusee § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. J Banõhh (pankrotis) esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid J B (pankrotis) kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada J B (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur on lõpparuandes avaldanud, et nõuete kaitsmise koosolekul arutati võlgniku ettepanekut asuda ise usaldusisiku kohustusi täitma ning vastuväiteid ei esitatud. 10
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda.
(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab J Ble (pankrotis), et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J Bl (pankrotis) tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 1933 lõige 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine FiMS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.