lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole käesoleval ajal tuvastanud pankrotikuritegude või juhtimisvigade toimepanemist. Maksejõuetuse aeg tuleb kindlaks teha edasise menetluse käigus. Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmitsa ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 30.11.2021.a kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (
lg 1).
lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks – kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 3
järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
ja § 19 lg 1 järgi kohaldatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul § 85-89 sätestatut mh raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Pankrotiavalduse esitas Saksamaa äriühing, kelle tegevus toimub läbi Eesti filiaali (AVETIS GmbH Eesti filiaal). Äriseadustiku (ÄS) § 384 lg 2 sätestab: „Filiaal ei ole juriidiline isik. Äriühing vastutab filiaali tegevusest tulenevate kohustuste eest.“ Välismaa äriühing peab filiaalile määrama juhataja või juhatajad; juhataja juhib ja esindab filiaali ning korraldab filiaali raamatupidamist (ÄS § 385 lg 1 esimene lause ja lg 2 esimene lause). Äriregistrist nähtuvalt on AVETIS GmbH Eesti filiaali juhataja A H. Arvestades, et Avetis Hi kohustus on korraldada AVETIS GmbH Eesti filiaali raamatupidamist, kohaldub
Kohus kohustab A Hi andma haldurile üle resolutsioonis märgitud tähtajaks resolutsioonis nimetatud dokumendid. Samuti kohustab kohus A Hi andma kohtus vande vara ja võlgade õigsuse kohta. Kui A H nimetatud nõudeid ei täida, võib A Hi trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 15 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 116,80 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud 4 piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 752 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ arveldusarvele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.