Obsah (6)

§ 153§ 10§ 8§ 33§ 106§ 1532

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-11-3383 Otsuse kuupäev 27.07.2012 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuasi Kohtuasi H.U Maksu kaebus Maksu MaksuH.U kaebus otsusele nr 66-3/0388 - ja

H.U § 153

§ 153

trahviühikut,, s.o summas 12 000 krooni ehk 766, 766,94 200 trahviühikut 94 (seitsesada kuuskümmend kuus eurot eurot ja ja 94 94 senti) senti) eurot. eurot. Muus Muus osas osas jätta jätta kohtuvälise kohtuvälise menetleja menetleja otsus otsus muutmata. muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 ASJAOLUD 1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse vaneminspektor Tiia Pukk koostas 15.07.2011 väärteoasjas nr 6-3/0388 väärteoprotokolli selle kohta, et H.U on toime pannud väärteo, mis seisneb OÜ PRO Investhaus poolt perioodil juuli-september 2010 käibedeklaratsioonides ebaõigete andmete deklareerimises. 2. Väärteoprotokolli kohaselt viidi Lääne MTK 06.12.2010 korralduse nr 12.2-3/8179-1 2 alusel läbi OÜ PRO Investhaus üksikjuhtumi kontroll

§ 10lg 2 p 1 alusel.

Kontrolliti käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil juuliseptember

1. OÜ PRO Investhaus on kontrollitaval perioodil deklareerinud käibemaksu enammakset summas 137 457 krooni. 2.
2. H.U ütluste kohaselt oli kontrollitaval perioodil OÜ PRO Investhaus põhitegevusala ümarfrees-palkmajade tootmine ning osteti alles materjale kokku. Äriühingu 20% määraga maksustatava käibe moodustas kontrollitaval perioodil ATVde ja Buggi-de rent ning ehitustööd MTÜ-le Kõrvemaa Ettevõtlus- ja koolituskeskus. Äriühingus ei olnud kontrollitaval perioodil ühtegi palgalist töötajat. H.U esitas revidendile 09.12.2010 majanduskulude aruanded, ostu-müügi arved, notariaalse jagunemislepingu, kassa väljaminekuorderid, Jäneda Safarikeskuse OÜ (kontrollimise hetkel OÜ PRO Investhaus, praegune OÜ Akirama Grupp) ja OÜ AXR Trade vahelised müügilepingud. 15.12.10 esitati Pearaamatu ja SEB konto väljavõtted ning 21.12.10 Nordea panga väljavõte. OÜ PRO Investhaus hankijateks kontrollitaval perioodil olid Bauhaus Eesti OÜ, Ehitus Service OÜ, Infotark OÜ, Sevenoil EST OÜ, Harrier Grupp OÜ, Relani Servis OÜ, Directo OÜ jt. OÜ PRO Investhaus esitas kontrollimiseks perioodi juuli-september 2010 algdokumendid, sh OÜ Relani Servis nimel vormistatud järgmised arved: 31.07.2010 summas 299 400 (sh käibemaks), arve sisuks: ’’lauad 69,305 tm’’; 27.08.2010 summas 274 240 (sh käibemaks), arve sisuks ’’ehitustööd objekt: xxxx’’; 31.08.2010 summas 388 110 (sh käibemaks), arve sisuks: ’’ehitustööd objekt: xxxx; pruss 200x200 75,643 tm’’; 27.09.2010 summas 200 448, arve sisuks: ’’pruss 150x50 46,4 tm’’. OÜ PRO Investhaus on arvanud kontrollitava perioodi maksustatava käibe käibemaksust maha sisendkäibemaksu OÜ Relani Servis arvete alusel kokku summas 193 699 krooni. Äriregistri andmetel on OÜ Relani Servis juhatuse liige alates 05.03.2010 M K, äriühing on registreeritud aadressil xxxx. OÜ Relani Servis osanikeks on M M ja M Õ-K. 14.12.2010 kustutas maksuhaldur OÜ Relani Servis käibemaksukohustuslaste registrist vastavalt KMS § 22 lg 3 1 kui ettevõtlusega mittetegeleva äriühingu. Väärteoprotokollis on viidatud H.U maksumenetluses antud ütlustele, mille kohaselt tegi OÜ Relani Servis neile alltöövõttu, kuid rohkem ei teadnud ta nimetatud ettevõttest midagi. Lepingut OÜ-ga Relani Servis ei olnud, suhtles M K, kuid volitusi ei ole H.U kontrollinud kellegi suhtes. Materjali edastas ja transpordi korraldas Marko Kallas. OÜ Relani Servis arved sai H.U S V kaudu, mis olid eelnevalt allkirjastatud. OÜ Relani Servis arvete eest tasus sularahas S. V kätte, kellel oli selleks Kallase suusõnaline volitus. Sularaha maksmise kohta vormistati ainult arve, kuhu on märgitud ’’makstud sularahas’’ ja OÜ PRO Investhaus kassa väljamineku order. Arvete tasumised toimusid peale kauba kätte saamist. M. K on suhelnud telefonitsi, näost näkku ei ole kohtutud. H.U lootis, et V tõendab tehingute toimumist OÜ-ga Relani Servis. Ehitusteenus loeti üleantuks, kui OÜ PRO Investhaus ja MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja Kutsekoolitus allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise aktid. Ehitustööd 2 teostati augustis
3. Materjalid võeti vastu xxxx, kauba tõi kohale OÜ Relani Servis. Täpseid kauba eest tasumise kohti H.U öelda ei osanud, kuna tasumisi oli mitmeid. Täpsed summad olid eelnevalt M. K telefoni teel kokku lepitud. 2.
4. S V maksumenetluses antud ütlused piirduvad vastustega ’’Ei tea, ei oska öelda’’. S.V ei teadnud, millega OÜ Relani Servis tegeleb, kes koostab ja allkirjastab OÜ Relani Servis arveid, ei tea kirjeldada tehinguid OÜga PRO Investhaus, ei tea, kellel on õigus OÜ-s Relani Servis tehingu partneritelt sularaha vastu võtta, ei mäleta, kui palju sai sularaha OÜ Relani Servis nimel esitatud arvete eest OÜ-lt PRO Investhaus. Tõendada, et tehingud OÜ Relani Servis ja OÜ PRO Investhaus vahel on toimunud, saab V ainult sõnadega. 2.
5. H.U ja S V ütlustes esinevate vastuolude tõttu võeti M. K maksumenetluses suuliselt täiendavad ütlused. Arved sai V M käest, M sai kokku kõrtsis xxxx või xxxx. V leidis H.U-le ehitusfirma, mida esindas M. V ei saanud väita, et see isik tõepoolest M oli. M teatas talle, kui tööd valmis olid. Olev ütles, et arvet on vaja. M võttis sularaha vastu V kodus xxxx. M käis V pool 2010 aasta sügisel 3-4 korda. Mingit paberit selle kohta, et V raha sai, M ei esitanud. M. K eitas kirjalikus vastuses igasuguseid tehinguid OÜ-ga PRO Investhaus ning kinnitas, et kellelgi pole õigust teda OÜ Relani Servis nimel esindada. M. K kinnitas, et töötab
6. aasta maist xxxx. 2.
7. Äriregistri andmetel olid OÜ PRO Investhaus juhatuse liikmed kuni 28.02.11 Olev H.U, H S ja E S. Alates 28.02.2011 on uueks juhatuse liikmeks E K, 03.03.11 nimetati äriühing ümber OÜ-ks Akirama Grupp. Notariaalse tehingu sooritamise ajal oli OÜ PRO Investhaus suhtes pooleli 06.12.2010 alustatud maksumenetlus ning 09.02.2011 alustatud väärteomenetlus. Väärteoprotokolli kohaselt kuulati käesolevas väärteomenetluses üle H.U, E S, H S, S V, M K, E K. Väärteomenetleja jõudis järeldusele, et OÜ PRO Investhaus ei ole saanud OÜ-lt Relani Servis teenuseid ega materjali. OÜ PRO Investhaus kajastas oma raamatupidamises arveid, millel puudus majanduslik sisu. OÜ PRO Investhaus ei ole teinud tehinguid OÜga Relani Servis. M K sõnul ei olnud OÜ Relani Servis kontrollitaval perioodil tegev. OÜ Relani Servis arvetel olevad allkirjad erinevad visuaalselt M. K allkirjadest. Tehingute toimumise kohta OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel tõendeid ei ole. M. K ei tea ega tunne S. V, H.U ega OÜ-d PRO Investhaus. S. V ja H.U ütlused on üldsõnalised ja vastuolulised. Ainuüksi pitsati jäljend „ makstud sularahas“ arvetel ei tõenda sularaha tegelikku tasumist, kui muud tõendid kogumis ei kinnita tehingute tegelikku toimumist. Kaupade ja teenuste soetamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui majandustehing, mille alusel taotletakse käibemaksu tagastamist, on seotud maksumaksja maksustatava käibe ja ettevõtlusega, on tegelikkuses aset leidnud ja see on tehtud arvel näidatud isikuga. Menetleja leidis, et väärteomenetluses kogutud tõenditest ning Lääne MTK 14.12.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/008179-7 toodud maksuarvestusest on OÜ PRO Investhaus ebaseaduslikult OÜ Relani Servis rekvisiitidega arvete alusel maha arvanud ja deklareerinud kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu summas 193 700 krooni/12 379,68 eurot. Väärteomenetluse käigus on ilmnenud, et OÜ PRO Investhaus tegevuse organiseerimisega kontrollitaval perioodil tegeles ainuisikuliselt H.U , deklaratsioonid maksuhaldurile esitas E S H.U käest saadud dokumentide alusel. 3 On ilmne, et OÜ PRO Investhaus juhatuse liikmed müüsid ettevõtte variisikule ning et tehing toimus hetkel, kui oli selgunud, et maksumenetluses on tuvastatud maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine ning OÜ-le PRO Investhaus määratakse täiendavalt tasumisele käibe- ja tulumaksu. Arvestades ÄS § 180 lg 1 ja

§ 8

lg 1 sätestatut, selgub, et valeandmete esitamise eest käibedeklaratsioonides on vastutav OÜ PRO Investhaus juhatuse liige H.U, kes kinnitab tehingute toimumist OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel perioodil juuli kuni september 2010, mille tegelik toimumine ei ole leidnud kinnitust. H.U tegu, s.o perioodil juuli-september 2010 ebaõigete andmetega OÜ PRO Investhaus maksudeklaratsioonide maksuhaldurile esitamine, vastab

§ 1532 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele.

Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega: Lääne MTK kontrollakt 14.12.2010; Lääne MTK 13.12.2010 korraldus M K teabe andmiseks; Lääne MTK 13.12.2010 korraldus S V teabe andmiseks; S V ütlused maksumenetluses 19.01.2011; menetlusaluse isiku H.U ülekuulamise protokoll 06.04.2011; menetlusaluse isiku H S ülekuulamise protokoll 06.04.2011; menetlusaluse isiku E S ülekuulamise protokoll 06.04.2011; S. V tunnistajana ülekuulamise protokoll 23.03.2011; M. K tunnistajana ülekuulamise protokoll 29.03.2011; E. K tunnistajana ülekuulamise protokoll 06.04.2011; OÜ Relani Servis arved, OÜ PRO Investhaus kassaväljamineku arved; Ida MTK sundtoomise määrus 17.03.2011; Ida MTK menetluskulude tasumise määrus 18.04.2011; Ida MTK dokumendi esitamist kohustavad määrused pankadele 11.04.2011; pankade vastused Ida MTK 11.04.2011 määrustele; rahvastikuregistri andmed, äriregistri andmed, karistusregistri andmed, MTA teabetalituse andmed, revident H J seletused 07.04.2011. 3. Kohtuvälise menetleja 15.08.20 15.08.2011 11 otsuse otsusega ga väärteoasjas nr 6 6--3/0388 karistati Olev Salustet

§ 1532 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ning VTMS § 38 lg 1, Kr

MS § 175 lg 1 p 5 ja § 224 lg 1 alusel nõuti H.U-lt sisse menetluskulud summas 26,98 eurot. Otsuse kohaselt oli OÜ PRO Investhaus deklareerinud käibemaksu enammakset kogusummas 137 457 krooni. Otsuse kohaselt ei arvestanud kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku lepingulise esindaja poolt vastulauses esitatuga. Menetleja arvates ei olnud OÜ-l PRO Investhaus õigust kajastada OÜ Relani Servis arveid käibedeklaratsioonides, kuna isegi kui tehingud toimusid, ei olnud tehingu teiseks pooleks mitte OÜ Relani Servis, vaid keegi kolmas. Samuti on vastuolulised S. V ütlused selle kohta, et ta ei oska M. K kirjeldada, kuid on teda 3-6 korda näinud. OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel toimunud tehinguid ei tõenda miski ning H.U ei ole täitnud oma kohustusi juhatuse liikmena nõutava hoolsusega. H.U on tegutsenud valeandmeid esitades tahtlikult. Veel on tõendatud, et E. K ei juhi tegelikult OÜ-d Akirama Grupp. E. K nimel tegutseb volikirja alusel T S, kelle kinnitusel on E. K psüühilise puudega ning ei ole võimeline iseseisvalt äriasju korraldama. E. K ütlustest ning T. S poolt edastatud informatsioonist tuleneb, et E. K abikaasa oli tuttav H.U-ga , seega oli H.U-le teada E. K tervislik seisund. Menetleja leiab, et asjaolu, et kõik OÜ Akirama Grupp kontaktandmed kuuluvad H.U-le, ning E. K ütlused selle kohta, et tema nimi paberil ei tähendavat midagi, kinnitavad, et H.U juhib ettevõtet faktiliselt edasi. Menetleja leidis veel, et OÜ PRO Investhaus osaluse müük kinnitab H.U teadlikku tegevust maksuhaldurile valeandmete esitamisel ning kohustuste täitmisest hoidumisel. 4. 30.08.2011.a. esitas menetlusaluse isiku H.U lepinguline esindaja kohtuvälise kohtuvälise maakohtule kaebuse. Kaebuses palutakse kohtul MTA-lt välja menetleja otsuse peale maa kohtule kaebuse 4 nõuda väärteoasja nr 6-3/0388 toimik ja võtta see kohtuasja materjalide juurde; samuti palutakse tühistada MTA 15.08.2011 otsus nr 6-3/0388-23 väärteoasjas nr 6-3/0388 ja 2 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 lõpetada väärteomenetlus H.U suhtes

§ 153alusel, kuna H.U teos puuduvad väärteo tunnused.

Kaebuses märgitakse, et kuna käibemaksu tasumise õigsust on MTA poolt maksumenetluse korras kontrollitud ning selle kohta ka maksuotsus tehtud, on võimalik maksude väärarvutuse ebaõigus kõrvaldatud ning täiendav karistusõiguslik menetlus ebaõiglane. Kaebuses ei nõustuta kohtuvälise menetlejaga selles, et maksudeklaratsioonis tehti OÜ PRO Investhaus poolt käibemaksu väärarvutus tahtlikult. Kaebuses ollakse seisukohal, et H.U tegu ei vasta talle inkrimineeritud väärteo koosseisule, kuna ei H.U ega OÜ PRO Investhaus ei ole maksuhaldurile tagastusnõuet esitanud ega mistahes andmeid maksuhaldurile esitades olnud teadlik sellest, et need võivad osutuda ebaõigeteks. Samuti on kaebuse kohaselt asjakohatu väita, et äriühingu osa võõrandamine tõendab väärteo toimepanemist. Nimelt oli müügilepingus fikseeritud maksukohustus ning ostja oli sellest teadlik. T S, kes koos E. K koos müügilepingu sõlmimisel oli, ei rääkinud E. K psüühilistest häiretest midagi ning psüühiline häire ei pruugi takistada isikul tehingute tegemist. Samuti on kaebuse kohaselt alusetud väited, et H.U on pärast osa müüki olnud kuidagi seotud OÜ PRO Investhaus tegevusega. Ta kinnitab, et on kogu raamatupidamise ja muu dokumentatsiooni E. K üle andnud. Ettevõtte nimel on tegutsenud T S, kes on E. K nime kasutades pöördunud pankade poole. Kaebuses leitakse, et fakt, et ettevõtte nime on muudetud ja juhatuse liikmete koosseisu vahetatud, tõestab, et E. K või T. S on tegutsenud teadlikult ja tahtlikult. Asjaolu, et Akirama Grupp OÜ kontaktandmeid ei ole muudetud, põhjustab ebameeldivusi ka H.U-le ning ta on äriregistrile sellekohase teavituse edastanud. E. K jättis H.U kinnitusel talle igati mõistliku inimese mulje ning tehingu osaliste teo- ja õigusvõime kontrollimine on notari kohustus. Kaebuse kohaselt ei pidanud H.Ueadma, et OÜ PRO Investhaus tasutud summad ei jõua OÜ Relani Servis kassasse ning et S. V ja M nimeline mees kõigest loovad muljet, nagu tegutseks nemad OÜ Relani Servis nimel. H.U leiab, et tema ei pea eeldama, et teised tegutsevad ebakorrektselt. H.U ei saa karistada selle pärast, et ta oleks võinud tehingupartnereid hoolikamalt valida. H.U kinnitab, et kontrollis OÜ Relani Servis nimelise ettevõtte olemasolu ja tegutsemist ning et tegemist on käibemaksukohustuslasega. Kaebuse kohaselt ei ole vastavuses andmed, mille kohaselt OÜ Relani Servis ei ole esitanud 2010.a novembri ja detsembri maksudeklaratsioone, kuid väärteoprotokollis kirjeldatakse perioodi 1.07-30.09.2010, mil deklaratsioonid olid OÜ Relani Servis poolt esitatud. Samuti ei ole usutav, et OÜ Relani Servis juhatuse liige M. K ei tea midagi ettevõtte tegevusest ega deklaratsioonide esitamisest; keegi volitusi omav isik pidi ettevõtte eest tegutsema. Kaebuse kohaselt võib müüja isiku väljaselgitamisel hoolsusnõuete eiramine teatud juhtudel kaasa tuua käibemaksukohustuse, kuid mitte tähendada teadvalt ebaõigete andmete esitamist maksudeklaratsioonis. Väärteomenetluses ei ole ümber lükatud fakti, et just OÜ Relani Servis teenuste ja materjalidega ehitati osaliselt MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja kutsekoolituse keskusele sauna- ja pesumaja. Seega reaalne teenus ja materjal saadi ning tehing toimus. 5. Maksu- ja Tolliamet on oma 16.11.2011.a. vastus vastuses es otsuse peale esitatud kaebusele seisukohal, et H.U kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 15.08.2011 otsus 6-3/0388-23 muutmata. Vastuseks kaebuse esitaja seisukohale, et 5 täiendav karistusõiguslik menetlus on ebaõiglane, kuna maksuotsusega on täiendavaks tasumiseks käibemaks määratud ja maksu väärarvestus korrigeeritud, leiab menetleja, et kuna kaebuse esitaja on viinud maksudeklaratsioonidesse kontrollakti tegemise järgselt sisse parandused, on ta tunnistanud oma eksimust, maksudeklaratsioonide korrigeerimist ei saa lugeda aga karistuseks, kuna tegemist on õigeid andmeid peegeldava olukorra taastamisega. Maksukohustuslase kohustus deklareerida maksudeklaratsioonid õigete andmetega tuleneb seadusest, mida H.U ei järginud. Valeandmete esitamine tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil oli toime pandud tahtlikult, mitte ettevaatamatusest ning seetõttu ei ole karistusõiguslik täiendav menetlus H.U suhtes ebaõiglane. Veel leitakse vastuskirjas, et OÜ PRO Investhaus küll korrigeeris KMD deklaratsioone, kuid pole tasunud korrigeerimise tulemusena tekkinud ja maksuotsusega tasumisele määratud summasid. H.U müüs äriühingu koos maksukohustusega kolm päeva pärast KMD deklaratsioonide korrigeerimist variisik E. K, mis viitab müüja soovile vabaneda maksukohustusest. Seega ei saa nõustuda, et deklaratsioonide korrigeerimine on piisav tagajärg sellele, et maks oli deklareeritud ebaõigesti. Et tegemist on tahtliku teoga, on järeldus väärteomenetluse käigus kogutud tõendite kogumis hindamise osas. Vastuseks kaebaja väitele, et ta ei ole maksuhaldurile tagastusnõuet ega mistahes andmeid esitades teadnud, et need ei ole õiged, selgitab menetleja, et maksuhaldur käsitleb äriühingute poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu kui võimalikku tagastusnõuet, mida

§ 33lg 1 1 võimaldab kontrollida ka ilma tekkinud tagastusnõude täitmise taotluseta.

Kuna

§-is 153 2 lg 1 sätestatud koosseis ei sisalda tagastusnõude taotluse esitamise või mitteesitamise tingimust, on kaebuse esitaja väide alusetu. Veel leiab menetleja, et ettevõtte võõrandamine E. K ei tõenda H.U poolt väärteo toimepanemist, kuid kinnitab tema teadlikku tegevust maksuhaldurile valeandmete esitamisel ning maksukohustuse täitmisest hoidumisel. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses ei ole selgunud ühtegi tõendit, mis kinnitaks OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel toimunud tehinguid. Ainuüksi OÜ Relani Servis arved, elektroonne kodulehekülg ja käibemaksukohustuslase registreering ei ole piisavaks argumendiks, et tõendada tehingute toimumist. Pigem on tegemist argumentidega, et toonitada näilist heausksust. H.U pidi teadma, et tehinguid kahe osaühingu vahel pole toimunud, kuid arvestas fiktiivseid arveid käibemaksuarvestuses ja deklareeris need lootes, et pettus ei tule ilmsiks. H.U pani teo toime tahtliku käitumise tulemusena. Ka väide, et Kõrvemaa Ettevõtlus- ja kutsekoolituskeskuse xxxx on ehitatud OÜ Relani Servis materjalidega, ei ole põhjendatud, kuna osaühingute vaheliste tehingute toimumine ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et teenust osutasid isikud OÜ Relani Servis nimel, omamata selleks vastavat volitust.

1. Käesolevas Käesolevas väärteoasjas väärteoasjas kuulati kuulati 06.04.2011 06.04.2011 üle üle menetlusalune menetlusalune H.Uisik isik H.U. H.U Tema ütluste kohaselt organiseeris tema OÜ PRO Investhaus tööd, E S tegeles raamatupidamisega ning esitas maksudeklaratsioonid, H S oli juhatuse liige, kuid aktiivselt töös ei osalenud. Töö oli jaotatud suulise kokkuleppe alusel. OÜ PRO Investhaus tegevuskoht oli xxxx ning põhitegevusala xxxx, xxxx ja xxxx. S V tunneb H.U 2010.a algusest. Tema kaudu leidis ta OÜ Relani Servis, kes ehitas osaliselt MTÜ Kõrvemaa koolituskeskuse sauna-pesumaja. M K H.U enda sõnul näinud ei ole, on temaga ainult telefonitsi suhelnud. OÜ Relani Servis tehtud töödest oskas H.U nimetada põrandate valamist, katusetöid ning uste ja akende paigaldamist. H.U lisas, et olemas on OÜ PRO Investhaus ja MTÜ Kõrvemaa vahelised teostatud 6 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille koopia on revisjonitoimikus. OÜ Relani Servis poolt on arved, mida oli kokku 4 või enam. H.U ei mäletanud, mitu inimest OÜst Relani Servis tööl käis. Tööde teostamist kontrollis MTÜ Kõrvemaa esindaja, kelle poolt oli ka ehitusjärelevalve. H.U sõnul teostab ta põhiliselt sularaha tehinguid, kassa on kodus ning OÜ Relani Servis oli nõus sularahatehingutega. H.U ei olnud teadlik, et inimene, keda pidas M K ei olnud tegelikult M K. H.U lisas, et juhatuse otsusel müüdi äriühing OÜ PRO Investhaus maha. Äriühing osteti maksegraafikuga ning ostja leidis Sergei Vaaks. Äriühingu uus nimi, Akirama Grupp OÜ, oli uue juhatuse liikme soov.
2. OÜ PRO Investhaus juhatuse liikme He S 06.04.2011 06.04.2011 antud antud ütluste ütluste kohaselt kohaselt on ta osalenud juhatuse koosolekutel, kuid mitte äriühingu igapäevatöös. Äriühingu tegevust juhtis põhiliselt H.U , E S tegeles raamatupidamisega ning esitas maksudeklaratsioone. Millega ettevõte tegutseb, H. S ei tea, kuid teab, et ehitustegevus on reaalselt toimunud. Nimesid OÜ Relani Servis, S V ja M K oli H. S varem kuulnud, kuid midagi täpsemalt öelda ei osanud. Samuti ei teadnud H. S midagi sellest, et maksukontrolli käigus määrati OÜ-le PRO Investhaus täiendavat käibe- ja tulumaksu. H. S tahtis juhatusest välja astuda, nagu ka teised juhatuse liikmed, kuid notari juures käimist ta ei mäletanud.
3. OÜ PRO Investhaus juhatuse liikme poolt 06.04.2011 antud ütluste EneEne H.UH.U poolt 06.04.2011 antud ütluste kohaselt juhtis tegelikult OÜ PRO Investhaus tööd H.U . Äriühingu põhitegevusalaks oli palkmajade tootmine ja kuni 20.07.2010 ka turism. Raamatupidamise eest vastutas E S, dokumendid tõi tema kätte H.U, kes tegi ka pangaülekandeid. E. S teadis, et OÜga Relani Servis teostati tehinguid ning nimetatud äriühingu kontrollimisel tundus kõik korras olevat. Arvete järgi teadis E. S, et maksti puitmaterjali ja ehitusteenuse eest. E. S selgitas, et raamatupidamises ei ole ühtegi dokumenti, mis tõendaks sularaha üleandmist Marko Kallasele või OÜ-le Relani Servis. Samuti ei olnud tehingutele lisatud ühegi isikut tõendava dokumendi koopiat. E. S oli kuulnud S. V seoses OÜga Relani Servis. E. S sõnul olid olemas tööde vastuvõtu aktid, mis esitati revisjoni käigus. Ettevõtte kontor ja kassa asuvad kodus. Asjaolu, et töid ei teostanud ei M. K ega OÜ Relani Servis, E. S ei uskunud ja kommenteerida ei osanud. E. S sõnul müüdi kogu ettevõte koos osakapitaliga ühele naisterahvale ning osamaksu tasumine toimus sularahas. Uuele omanikule anti üle ka kõik raamatupidamise dokumendid ja pangakonto kasutamise õigused.
4. Tunnistaja E K poolt poolt väärteomenetluses väärteomenetluses antud antud ütluste kohaselt kohaselt vormistati ta kadunud elukaaslase tuttava palvel S perefirma uueks juhatuse liikmeks. E. K kinnitas, et tegi seda ainult inimeste aitamiseks ning ta ei olnud teadlik, et ettevõttel pahandusi oli. E. K selgitas, et reaalselt tema ettevõttes tegutsema ei hakanud ega teostanud ettevõttes mingeid toiminguid, ettevõttega tegelesid edasi selle endised juhatuse liikmed. Ettevõtte ümbervormistamise eest sai E. K väikese summa, ning 143 290 eurost ta midagi kuulnud ei ole. M Õ-K, M M’i, S V, I K ega M K nimelisi inimesi tunnistaja enda sõnul ei tea. 10.. Tunnistaja M K poolt väärteomenetluses antud ütluste kohaselt hakkas ta OÜ 10 Relani Servis juhatuse liikmeks P K vahendusel, kes tutvustas talle ettevõtte endist juhatuse liiget M ning talle maksti juhatuse liikmeks hakkamise eest 5000 krooni. M. K kinnitas, et pole pärast 5.03.2010 M Õ-K ega M M’ist midagi kuulnud ega ettevõtte tegevuses mingilgi moel osalenud. Samuti ei ole ta teadlik, et ettevõte teiste inimeste 7 kaudu edasi tegutses. M. K kinnitas, et tema kedagi ettevõttes tegutsemiseks volitanud ei ole. 11.. Tunnistaja S V poolt väärteomenetluses antud ütluste kohaselt vahendas tema M Ka 11 ja H.U nimeliste meeste vahelisi arveid ja raha. Rohkem mingeid dokumente ei vormistatud. Kummagi mehe isikuttõendavaid dokumente ta näinud ei olnud. Ta viis nimetatud mehed kokku, kuna M nimeline mees otsis ehitustööd ning H.U oli seda pakkuda. S.V kinnitas, et E. K, M M ega M Õ-K nimelisi inimesi tema ei tea, kuid teab I K, kes oli tema raamatupidaja ja M nimelise mehe firmas raamatupidaja. Seda, kas I. K on koostanud OÜ Relani Servis arveid, S. V ei teadnud.
5. Asjaolu, et PRO Investhaus OÜ müüdi H.U, E. S ja H. S poolt E K, kajastub notariaalselt tõestatud tõestatud osaühingu osaühingu osade osade müügilepingus müügilepingus. notariaalselt müügilepingus (t lk 219-215). 13.. Äriregistri 13 Äriregistri andmete andmete (t lk 200-199) kohaselt on Akirama Grupp OÜ ainsaks juhatuse liikmeks 5.08.2011.a seisuga E K, sidevahenditeks on märgitud Olev ning E S e-posti aadressid ning H.U telefoninumber. 14.. 14.12.2010.a. Maksu- ja Tolliameti revidendi Helin Juhe poolt koostatud ja 14 toimikusse lisatud kontrollakti (t lk 50-41) kohaselt kontrolliti üksikjuhtumi raames OÜ PRO Investhaus poolset tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil juuli kuni september 2010.a. Maksuhaldur jõudis kontrolli käigus kogutud tõendeid hinnates järeldusele, et OÜ PRO Investhaus ei ole saanud OÜ-lt Relani Servis teenuseid ega materjali. Seega arvestati OÜ PRO Investhaus raamatupidamises OÜ Relani Servis rekvisiitidega arveid, millel puudus majanduslik sisu. OÜ Relani Servis juhatuse liikme M K kinnitusel ei ole tema juhitav osaühing millegagi tegelenud ning tema ei ole kedagi tehinguid tegema volitanud. Maksuhaldur leidis, et OÜ-s Relani Servis majandustegevus puudus ning ettevõte ei ole müünud teenuseid ega kaupu OÜ-le PRO Investhaus. Maksuhaldur leidis veel, et kuna OÜ-lt Relani Servis saadud arved ei kajastanud ei osutatud teenuse mahtu, teenuse osutamise aega ega hinda, ei tõenda nimetatud arved maksumaksja poolt teenuse saamist. Kontrollakti kohaselt ei ole tõendina arvestatav ka OÜ PRO Investhaus 03.02.2011.a esitatud varude arvestus, kuna erinevad materjalid on sama hinnaga. Näiteks ei ole usutav, et ostetakse voodrilaua toorikut, 200x200 prussi ja 150x50 prussi sama tihumeetri hinnaga. Lisaks on arvestusest puudu materjali soetamise aeg. OÜ-l PRO Investhaus puudusid ülaltoodud tehtud tehingute kirjeldamiseks lepingud, teenuse vastuvõtmise aktid, materjali saatelehed ja muud dokumendid, millest selguksid teenuste ja kaupade soetamise asjaolud. Lisaks on kontrollaktis H.U-le ette heidetud maksumenetluses antud ütluste üldsõnalisust. Samuti ei ole H.U poolt antud kirjalik seletus selle kohta, et ehitus loeti üle antuks, kui OÜ PRO Investhaus ja MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja Kutsekoolitus allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti, tõendiks, et OÜ Relani Servis neid töid teostas, kuna OÜ Relani Servis ja OÜ PRO Investhaus vahelist akti ei ole maksuhaldurile esitatud. Maksuhalduri arvates ei ole OÜ PRO Investhaus täitnud kaasaaitamiskohustust ega korraldanud raamatupidamist selliselt, et maksuhalduril oleks võimalik saada ülevaadet tehingute toimumisest ja maksustamise seisukohast olulistest asjaoludest. 8 Samuti ei ole tõendatud OÜ Relani Servis nimel kirjutatud arvete tasumine OÜ PRO Investhaus poolt, kuna raha tasumise kohta puudub dokument. Tõendiks ei ole ka H.U väide OÜ Relani Servis internetis asuva kodulehekülje kohta. Nimelt ei kinnita nimetatud lehekülg, et OÜ Relani Servis on tegutsev äriühing ja et OÜ PRO Investhaus on temalt materjali ostnud. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ-l PRO Investhaus ei olnud seaduslikku alust arvestada OÜ Relani Servis rekvisiitidega arvetelt sisendkäibemaksu, kuna raamatupidamises olevate dokumentide alusel pole kaupu ega teenuseid ostetud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik 15 kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Maksukorralduse seaduse § 153 2 lg 1 järgi karistatakse maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. H.U karistati Maksu- ja Tolliameti poolt

§ 1532 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot.

Sama otsusega nõuti H.U-lt menetluskuluna sisse 26,98 eurot. 16. Menetlusalune isik on esitanud otsuse peale kaebuse, milles on leidnud, et 16 karistusõiguslik täiendav menetlus OÜ PRO Investhaus juhatuse liikme H.U suhtes on ebaõiglane, kuna maksuotsusega on täiendavaks tasumiseks kuuluv käibemaks määratud ning maksu väärarvestus korrigeeritud. Kohus märgib, et perioodi – juuli-september 2010 – kohta koostatud kontrollakti kohaselt on kontrolli tulemusena arvestatud täiendavalt tasumiseks käibemaksu 193 700 krooni ehk 12 379,68 eurot ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 308 939 krooni ehk 19 744,80 eurot. Seega kokku oli kontrollakti kohaselt tasumata 502 696 krooni ehk 32 124,49 euro ulatuses makse. Kohus leiab, et tasumata maksude katteks väljamõistetav summa hüvitab maksudena laekumata jäänud summa, kuid ei ole karistava iseloomuga. Käesolev väärteomenetlus peab lahendama küsimuse, mis puudutab maksukelmuse eest mõistetavat karistust, juhul kui on täidetud

§ 1532 lg-s 1 sätestatud koosseis.

Sellest tulenevalt ei ole asja täiendav arutamine maakohtus iseenesest ebaõiglane.

1. Kaebaja leiab, et 14.12.2010 kontrollaktis maksu väärarvestuse korrigeerimine ning ettevõttel maksukohustuse suurenemine on piisav tagajärg sellele, et maks oli deklareeritud ebaõigesti. Samuti ei nõustu kaebaja sellega, et maksudeklaratsioonis tehti OÜ PRO Investhaus poolt viga tahtlikult. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et maksudeklaratsioonide korrigeerimine on piisav tagajärg sellele, et maks oli deklareeritud ebaõigesti, kuna tõendamist on leidnud väärteo toimepanemine tahtlusega. 9 Kohus viitab eelmises punktis toodud seisukohale, mille kohaselt ei ole käesolev väärteomenetlus ebaõiglane, kuna antud juhul arutatakse väärteo toimepanemist ja selle eest karistuse määramist. Maksuotsuses määrati kindlaks vaid tasumata jäänud ning maksmisele kuuluvate maksude ulatus. Kohus märgib veel, et 14.12.2010 kontrollaktis tehti OÜ-le PRO Investhaus ettepanek viia hiljemalt 21.02.2011 maksudeklaratsioonidesse sisse parandused. Maksukohustuslane korrigeeris 25.02.2011 KMD deklaratsioonid. Lisaks pidi maksukohustuslane üle kandma riigieelarvesse tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras pidi ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. OÜ PRO Investhaus korrigeeris KMD deklaratsioonid, kuid ei tasunud deklaratsioonide korrigeerimise tulemusena tekkinud ja maksuotsusega tasumisele määratud summasid. Seega, vaatamata KMD deklaratsioonide korrigeerimisega kaasnenud kohustusele tasuda täiendav käibemaksusumma, kohustust ei täidetud. Samuti ilmnesid menetlusaluse isiku tegevuses maksukelmuse koosseisule vastavad tunnused, mistõttu algatati väärteomenetlus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ainuüksi maksukohustuse suurenemine ei olnud piisav tagajärg sellele, et maksude tasumise kohustust ei olnud korrektselt täidetud ning väärteomenetluse alustamine oli õiguspärane. Seda, kas ebaõigete andmete deklareerimine oli tahtlik või mitte, analüüsib kohus punktis
2. 18.. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas H.U on toime pannud talle 18 süüks arvatava väärteo, s.o maksukelmuse. KMS § 24 lg 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. OÜ PRO Investhaus näol oli tegemist käibemaksukohustuslasega. Seega olid osaühingul eelpool nimetatud kohustused. KMS § 38 lg 1 kohaselt tasub maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. 10

§ 153

2 lg 1 kohaselt on maksukelmuse koosseis täidetud, kui maksuhaldurile esitatakse teadvalt valeandmeid tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Seega tuleb esmalt kindlaks teha, kas maksuhaldurile esitati valeandmeid ehk tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kohus leiab, et antud asjas on tõendamist leidnud, et tegelikult tehinguid OÜ-de Relani Servis ja PRO Investhaus vahel ei toimunud. OÜ Relani Servis juhatuse liige M K on kinnitanud, et ei ole osaühingu nimel ühtegi tehingut OÜga PRO Investhaus teinud. Samuti ei ole ta kedagi volitanud tehinguid tegema. M. K sõnul ei toimunud tema teada OÜ-s Relani Servis üldse mingit reaalset majandustegevust. S. V, keda H.U on nimetanud isikuna, kes vahendas raha ja arveid OÜ PRO Inveshaus ja OÜ Relani Servis vahel, on ütlusi andes selgitanud, et vahendas isikuid, kellest üks vajas tööd ja teisel oli seda pakkuda. Samas ei ole S. V näinud ennast OÜ Relani Servis juhatuse liikmeks M. K nimetanud mehe isikut tõendavat dokumenti ning tal ei ole ühtegi tõendit selle koha, et sularaha liikumine toimus just M. K ja tema vahel. Seega kinnitavad nii M. K kui S. V ütlused seda, et tegelikkuses tehinguid OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel toimunud ei ole. Nimetatud asjaolu kinnitab kohtu arvates ka maksuhalduri etteheide, mille kohaselt ei ole OÜ-s PRO Investhaus korraldatud raamatupidamist selliselt, et oleks võimalik ülevaadet saada maksustamise seisukohast olulistest asjaoludest. Samuti ei ole H.U esitanud maksuhaldurile dokumente, mis tõendaksid OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel toimunud sularaha liikumist esitatud arvete alusel. Järelikult ei olnud OÜ-l PRO Investhaus õigust sisendkäibemaksu väidetavalt OÜga Relani Servis toimunud tehingutelt, mida tegelikult ei toimunud, maha arvata. Väärteomenetluses kogutud tõendite ning Lääne MTK 14.12.2010 maksuotsuses nr 12.23/008179-7 toodud maksuarvestuse kohaselt on OÜ PRO Investhaus ebaseaduslikult OÜ Relani Servis rekvisiitidega arvete alusel maha arvanud ja deklareerinud kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu summas 193 700 krooni. Kohtuväline menetleja on märkinud, et kaupade ja teenuste soetamisel saab sisendkäibemaksu maha arvata vaid juhul, kui majandustehing, mille alusel taotletakse käibemaksu tagastamist, on seotud maksumaksja maksustatava käibe ja ettevõtlusega, see on tegelikkuses aset leidnud ning see on tehtud arvel näidatud isikuga. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole need eeldused täidetud ja et tehinguid teise käibemaksukohustuslasega, s.o OÜ-ga Relani Servis toimunud ei ole, mistõttu puudus OÜ-l PRO Investhaus õigus sisendkäibemaksu fiktiivsete arvete alusel maha arvata. 19.. Kaebaja väidab, et H.U tegu ei vasta talle inkrimineeritud väärteo s.o.

19 § 1532 lg 1 tunnustele, kuna H.U ega OÜ PRO Investhaus ei ole maksuhaldurile esitanud tagastusnõuet. Samuti pole maksumaksja maksuhaldurile mistahes andmeid esitades olnud teadlik sellest, et need võivad osutuda ebaõigeteks.

§ 106

lg 1 kohaselt tuleb tagastusnõude (§ 33) täitmise taotlus maksuhaldurile esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega.

§ 33

lg 1 1 kohaselt, kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta (§ 106 lõige 1), kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2, 2 1 , 3 ja 7 ning §-s 107 sätestatut. 11 Kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt käsitleb maksuhaldur äriühingute poolt deklareeritud enammakstud käibemaksu kui võimalikku tagastusnõuet, mida

§ 33

lg 11 võimaldab kontrollida ka ilma tekkinud tagastusnõude täitmise taotluseta.

§ 1532

lg 1 sätestab vastutuse maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja on seisukohal, et kuna

§ 153

2 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis ei sisalda tagastusnõude taotluse esitamise/mitte esitamise tingimust, on kaebaja väide põhjendamatu.

1. Kaebuses on leitud veel, et väärteomenetluse käigus ei ole ümber lükatud fakti, et 20 just OÜ Relani Servis teenuse ja materjalidega ehitati osaliselt MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja kutsekoolituskeskuse saun-pesumaja. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteomenetluse käigus on selgunud, et tehinguid OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel pole tegelikult toimunud, seega ei ole kuidagi põhjendatud väide, et MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja kutsekoolituskeskuse saunpesumaja on ehitatud OÜ Relani Servis teenuse ja materjalidega. Samuti ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et teenust osutasid isikud OÜ Relani Servis nimel, omamata selleks vastavat volitust. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kaebuse punktis 7 toodud nõudmine põhjendatud, seda enam, et kaebaja ei ole ise väärteomenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit väidetu kinnitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, nagu oleks OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel mingigi majandustegevus toimunud. Selle väite on ümber lükanud ka M. K oma ütlustes. Antud juhul ei ole OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel tehinguid toimunud, mistõttu on ümber lükatud ka väide, et OÜ Relani Servis poolt ja materjalidega on ehitatud MTÜ Kõrvemaa Ettevõtlus- ja kutsekoolituskeskuse saun-pesumaja. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus tegelikkuses on tehingud toimunud, kuid neid ei ole lihtsalt raamatupidamises kajastatud. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et ka faktiliselt mingit majandustegevust kahe osaühingu vahel ei toimunud, mistõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega, nagu ainuüksi volituste puudumine ei muuda tehinguid olematuks. Kohus on väärteoasja materjale hinnates jõudnud seisukohale, et tehinguid OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel ei toimunudki.
2. Küsimus on antud juhul selles, kas H.U eadis või pidi teadma, et tehinguid tegelikult ei toimunud, ja kas on tõendatud H.U heausksus. H.U ütluste kohaselt ta M. K isiklikult näinud ei ole ning on temaga suhelnud vaid telefoni teel. Raha ja arveid vahendas S V, kes tundus H.U-le piisavalt usaldusväärne isik. Kaebuse esitaja on avaldanud kaebuses seisukohta, et H.U ei saa karistada ainuüksi seetõttu, et ta oleks võinud tehingupartneri kontrollimisel olla hoolsam, kuna ta kontrollis OÜ Relani Servis käibemaksukohuslasena registreerimist ja kodulehekülje olemasolu. Kohtuväline menetleja leidis, et väärteomenetluses ei ole selgunud ühtegi tõendit, mis kinnitaks OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vaheliste tehingute tegelikku toimumist ning et ainuüksi OÜ Relani Servis arved, kodulehekülg ja käibemaksukohustuslase registreering ei ole piisavaks argumendiks, et seda tõendada. Pigem on tegemist argumendiga, et toonitada näilist heausksust. Kaebuse esitaja ei nõustunud ka sellega, et H.U esitas OÜ PRO Investhaus käibemaksu deklareerimisel ebaõigeid andmeid tahtlikult. Kohtuväline menetleja märkis, et kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest on selgunud, et H.U pidi teadma, et tehinguid OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel pole tegelikult 12 toimunud, kuid arvestas vaatamata eeltoodule OÜ Relani Servis fiktiivseid arveid OÜ PRO Investhaus käibemaksuarvestuses ning deklareerides need OÜ PRO Investhaus nimel maksuhaldurile, lootes, et pettus ei tule ilmsiks. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et OÜ PRO Investhaus juhatuse liige H.U on talle etteheidetava teo toime pannud tahtliku käitumise tulemusena. Kohus leiab vastuseks kaebaja seisukohale, mille kohaselt kontrollis ta OÜ Relani Servis olemasolu ega pidanud teadma, et tegelikkuses ei teinud ta tehinguid nimetatud ettevõttega, et kuigi kahtluse alla ei ole seatud OÜ Relani Servis olemasolu, ei ole selle faktiga automaatselt tõendatud ka reaalsete tehingute toimumine nimetatud osaühingu ja OÜ PRO Investhaus vahel. H.U väidab kaebuses, et kuna tehingupartneriks oleva osaühingu olemasolus küsimust ei olnud, ei tekkinud ka kahtlust tehingute toimumises selle sama osaühinguga. Kohus nõustub menetlejaga selles, et pigem üritab H.U näidata, et oli heauskne ega olnud teadlik sellest, et tegelikult tehinguid OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel ei toiminud. H.U oleks pidanud tekkima kahtlus selles, kas isikud, keda pidas OÜga Relani Servis seotuks, tegutsevad ka tegelikult nimetatud osaühingu nimel. H.U oli enda kinnitusel vaid suusõnalised kokkulepped, ta ei olnud saanud kinnitust, et isik, keda pidas M. K, oli tõepoolest OÜ Relani Servis esindajaks. Raha ja arved liikusid läbi S. V ning M. K ta isiklikult kohanud ei olnud. Kohus leiab, et nende väidete tõelevastavus on vähe usutav ja et H.U teadis, et tegelikkuses tehinguid OÜga Relani Servis ei toimunud, kuid deklareeris fiktiivseid arveid sellele vaatamata. Kohus leiab, et H.U teadis maksuhaldurile tehinguid deklareerides, et tegemist on alusetute tehingutega, ning tegutses maksuhaldurile valeandmeid esitades tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et H.U tahtlusega. on talle süüks arvatava süüteo pannud toime otsese 22
3. Kaebaja arvates on asjakohatu väita, et OÜ PRO Investhaus võõrandamine E K saaks tõendada või tõendab väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et PRO Investhaus võõrandamine E K ei mõjuta iseenesest OÜ PRO Investhaus juhatuse liikme H.U poolt toime pandud väärteo toimumist, kuna menetlus maksumaksja poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise osas puudutab perioodi juuli-september 2010, OÜ PRO Investhaus osade üleminek toimus aga 28.02.2011, mil sõlmiti notariaalne osaühingu osade müügileping. Samas viitab äriühingu müümine koos tekkinud maksukohustusega H.U, E S ja H S poolt kolm päeva peale KMD deklaratsioonide korrigeerimist variisikule E K soovile vabaneda maksukohustusest. See omakorda toetab kohtu poolt eelpool võetud seisukohta, et H.U ei ole käitunud heauskselt ning tegutses valeandmeid esitades tahtlikult. 23.

§ 1532

lg 1 kohaselt on maksukelmuse koosseis täidetud, kui maksuhaldurile esitatakse teadvalt valeandmeid ja seda tehakse tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Kohus märgib, et sellise eesmärgi jaatamiseks tuleb tuvastada valeandmete esitamise lõppeesmärgina tagastusnõude suurendamine. Eesmärk tagastusnõuet suurendada on tuvastatav läbi selle, et OÜ PRO Investhaus on deklareerinud perioodil juuli-september 2010 käibemaksu enammakset, tegemata 13 reaalseid tehinguid, mille alusel oleks õigus nimetatud enammakset deklareerida. H.U oli teadlik tehingute fiktiivsusest, kuid esitas need ikkagi maksuhaldurile. 24 4. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 183 järgi korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Äriregistri andmete kohaselt olid OÜ PRO Investhaus juhatuse liikmeteks kuni 28.02.2011 E S, H S ja H.U. Väärteoasja materjalide kohaselt tegeles osaühingu tegevuse organiseerimisega kontrollitaval perioodil ainuisikuliselt H.U . E. S esitas H.U-lt saadud dokumentide alusel maksuhaldurile deklaratsioonid. Eeltoodust tulenevalt vastutab valeandmete esitamise eest käibedeklaratsioonides OÜ PRO Investhaus juhatuse liige H.U. Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et H.U on juhatuse liikmena kinnitanud selliste tehingute toimumist OÜ PRO Investhaus ja OÜ Relani Servis vahel, mida tegelikult toimunud ei ole. Seega on H.U OÜ PRO Investhaus juhatuse liikmena vastutav osaühingu nimel maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või tekitamise eesmärgil. Kohus leiab, et H.U on täitnud

§ 153objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. 2 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu 25. Kar

S § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud 25 süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Käesolevas väärteoasjas H.U osas õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei nähtu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 lg 1 Kohus on jõudnud järeldusele, et H.U on toime pannud

§ 153

sätestatud väärteo, mille eest on talle Maksu- ja Tolliameti otsusega karistus ka määratud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes kohus ei tuvastanud. Kohtuvälise menetleja otsusega on H.U-le määratud karistuseks

§ 153

1 järgi rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.

§ 1532 lg 1 võimaldab karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

2 lg Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on karistuse määramisel arvestatud KarS § 56 sätestatud karistuse määramise alustega ning karistusena määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. 14 Samas asub kohus seisukohale, et kuna H.U pani temale inkrimineeritud väärteo toime 2010. aastal, siis tuleb karistuse mõistmisel arvestada teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 47 lg 1, mille kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Seega, ei saa H.U-le karistuse mõistmisel arvestada alates 01.01.2011.a. kehtima hakanud KarS § 47 lõikes 2 sätestatud rahatrahvi baassummaga, mille suurus on neli eurot, vaid rahatrahv tuleb määrata vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud rahatrahvi baassummat arvestades. KarS § 5 lg 1 sätestab, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada karistuse määramise osas ning teha selles osas uus otsus, millega karistada 2 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o summas 12 000 H.U

§ 153krooni ehk 766,94 eurot.

Muus osas, s.o menetluskulude 26,98 euro väljamõistmise osas, tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus VTMS §-dest 132, 133, 134,

1. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Heli Väinaste Kai Rosar Riigikohtu 21.11.2012 RESOLUTSIOON Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta H.U kaitsja vandeadvokaat Helina Luksepa kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtuotsus jõustus 21.novembril
2. a. Riigikohtu kohtumäärusega Nooremreferent Kai Rosar 15