Obsah (5)

§ 14§ 15§ 18§ 57§ 37

Väärteoasi nr. 4-12-6858 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 22.veebruaril 2013 Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak sekretäri Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Finantsinspektsiooni esind

§ 14

lg 1;

§ 15

lg 3;

§ 18

lg 3;

§ 57

lg 1 p 3; VTMS § 72; VTMS 73 lg 1 p 1; VTMS § 74; FIS § 18 lg 2 p 6, Finantsinspektsiooni juhatus otsustas karistada S.H investeerimisfondide seaduse § 307 lg 1 alusel rahatrahviga summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot. 21.12.2012.a esitas S.H kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud otsus, lõpetada väärteoasja menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ja hüvitada talle menetluskulud või vähendada karistust. Kaebuse kohaselt väärteoasjades, kus Finantsinspektsioon täidab kohtuvälise menetleja ülesandeid, kuulub väärteootsuste tegemine Finantsinspektsiooni juhatuse kui terviku pädevusse. Finantsinspektsiooni juhatuse

1. detsembri 2012 otsuse väljavõte ei sisalda VTMS § 74 lõikes 1 nõutud andmeid. Sellest järeldub, et Finantsinspektsiooni juhatus ei ole teinud VTMS § 74 lõikes 1 sätestatud otsust EEREIF-i karistamise kohta. Väärteootsus ei vasta Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lõike 1 punktile 6, mille kohaselt väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemine kuulub Finantsinspektsiooni juhatuse pädevusse. Samuti ei vasta Väärteootsus VTMS § 74 lõikele
2. mille järgi kohtuvälise menetleja otsusele kihutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik. Väärteootsuse tegemine ei kuulunud ainuisikuliselt Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe pädevusse ning et Väärteootsuse oleksid pidanud tegema ja allkirjastama kõik otsuse tegemisel osalenud juhatuse liikmed. Finantsinspektsioon on jätnud karistuse suuruse määramisel tähelepanuta, et tegu ei pandud toime tahtlikult ning väärteoga ei põhjustatud kahju ega loodud kahju tekkimise ohtu. Arvestades, et puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud, et väidetav väärtegu pandi toime hooletusest ning et maksimaalne karistus on rahatrahv summas 32 000 eurot, oleks põhjendatud karistuseks mitte rohkem kui 5000 eurot. Seega on Finantsinspektsioon määranud EEREIF-ile põhjendamatult suure karistuse. 2 Kuigi EEREIF on avalik fond, ei kaubelda EEREIF-i osakutega avalikult. See tähendab, et tegemist ei olnud teabega, mille vastu oleks huvi Isikutel, kes ei ole fondi investorid, või mille avalikustamata jätmine kahjustaks kolmandate isikute huve. Väärteootsusega EEREIF-ile määratud karistus on ülemäära karm arvestades Finantsinspektsiooni varasemat praktikat sarnaste, kuid raskemate väärtegude toimepanemise eest. Kohtuistungil andis ütlusi kaebuse esitanud isiku seaduslik esindaja Raiko Uri. Kohus uuris järgmisi dokumente: - kaebus (lk 2-8) - otsus väärteoasjas nr 4.5-3.6/2422 (lk 9-17, väärteotoimik lk 156-182); - otsus väärteoasjas nr 4.5-3.6/3161 (lk 18-27) -väljatrükid Finantsinspektsiooni kodulehelt (lk 30-33, 35-41) - Finantsinspektsiooni taotlus (lk 50- 54) - e-kirjavahetus (lk 55-66) - Finantsinspektsiooni vastus kaebusele (lk 69-78) - väljavõte juhatuse 04.12.2012 erakorralise koosoleku protokollist (lk 79-84, väärteotoimik lk 152-154)) - Juhatuse erakorralise koosoleku protokolli väljavõte (lk 34) - äriregistri teabesüsteemi väljatrükk (lk 85); - finantsinspektsiooni kohtuvälise väärteomenetluse asjaajamise kord (lk 86-98); - Swedbank Investeerimisfondid AS teade (väärteotoimik lk 5-6) -Finantsinspektsiooni päring ja S.H vastus (väärteotoimik lk 7-15) - AS Gild Property Asset Management juhatuse otsus (väärteotoimik lk 16-17, 69) - Finantsinspektsiooni järelepärimine ja S.H vastus (väärteotoimik lk 6268) - kirjavahetus Swedbank töötajate ja Xxxvahel (väärteotoimik lk 70-72) - XXX tööleping (väärteotoimik lk 74-78) - Xxx tööleping (väärteotoimik lk 79-83) - menetlusaluse siku ülekuulamisprotokoll (väärteotoimik lk 129-138) - väärteprotokoll (väärteotoimik lk 140-147); - vastulause (väärteotoimik 148-150); - juhatuse erakorralise koosoleku protokolli väljavõte (väärteotoimik lk 151). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindajate ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Kohus ei rahulda kohtuvälise menetleja taotlust jätta S.H kaebus läbi vaatamata, kuna kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist. Väärteoasjas on koostatud väärteoprotokoll 09.11.2012, mis ei vasta väärteomenetluse seadustiku § 70 lg 5 sätestatud nõuetele. Väärteomenetluse seadustiku § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib lahendiga tutvumise ja lahendi koopia kättesaamise tähtaega lühendada. Lg 5 näeb ette, et lõikes 4 sätestatud juhul 3 märgitakse menetlusosalisele väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võivad saada lahendi koopiad. 09.11.2012 protokollis ei ole märgitud kuupäeva, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Kuivõrd protokollis puudus märge selle kohta, oli menetlusalusel isikul põhjendatud alus eeldada, et otsus on kättesaadav 30 päeva möödudes ehk 09.12.2012 (10.12.2012, kuivõrd 09.12.2012 oli pühapäev). Väärteoprotokollis otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva märkimata jätmine ei ole selline normi rikkumine, mis tooks kaasa väärteomenetluse lõpetamise, kuid seda asjaolu tuleb silmas pidada kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel. Väärteootsusest ei selgu üheselt ja ümberlükkamatult, mis kuupäeval see otsus paberkandjal allkirjastati. Lk 55-57 olevast kirjavahetusest nähtub, et kuna Xxx, kes Finantsinspektsiooni nimel väärteootsuseid allkirjastab, viibib reedeni lähetuses, esitatakse otsus reedel s.o 07.
3. Vastuseks Xxx küsimusele, kas on võimalik infoks saada allkirjastamata otsust, vastatakse, et manuses on skanneritud juhatuse otsus, ametlik versiooni saadetakse reedel. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et 05.12.2012 ei olnud kohtuvälise menetleja otsus veel allkirjastatud. Ka kohtuvälise meneteja poolt 05.12.2012 saadetud e-kirjast, mille kohaselt finantsinspektsiooni juhatus on teinud väärteoasjas otsuse ja soovitakse see allkirja vastu üle anda, ei nähtu üheselt, et otsus oleks juhatuse esimehe poolt allkirjastatud. Kõike seda kirjavahetust kogumis hinnates, ei ole vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et otsus oleks Xxxi poolt allkirjastatud enne 06.12.
4. Tõendatud on, et digitaalselt allkirjastati otsus 06.12.2012, mis edastati samal päeval menetlusalusele isikule, kes kinnitas otuse kättesaamist 07.12.
5. Harju Maakohtusse laekus kaebus 21.12.2012, seega esitati kaebus VmS § 114 lg 4 sätestatud 15 päevase tähtaja jooksul s.o tähtaegselt. Menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et S.H nimel on ütlusi andnud nii juhatuse liige Xxx kui ka kaitsja Xxx. Protokollist on näha, et Xxx mitte ainult ei nõustanud Xxx kui kaitsja, vaid andis ka S.H nimel pikki sisulisi ütlusi, millega rikuti nõuet, et juriidilisest isikust menetlusalune isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Väärteomenetluse seadustiku § 18 lg-st 3 tuleneb, et juriidilisest isikust menetlusalune isik osaleb väärteomenetluses seadusliku esindaja kaudu, kelleks aktsiaseltsi puhul on Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt juhatus. Seega oli S.H nimel ütluste andmiseks õigustatud isik Xxx ja mitte Xxx, mistõttu ei saa lugeda M.Laarma poolt antud ütlusi S.H nimel antud ütlusteks. Menetlustoimingu seaduslikkuse peab tagama kohtuväline menetleja, mistõttu oleks kohtuvälise menetleja ametnik pidanud kontrollima menetluses osalenud isiku esindusõigust. Kui Xxx ei osanud kõigile küsimustele vastata, oleks olnud võimalik vajadusel teisi asjaga seotud isikuid kuulata üle tunnistajana. Kaitsja on vaidlustanud Finantsinspektsiooni 04.12.2012 otsuse seaduslikkuse, kuivõrd väärteootsust ei ole teinud ega allkirjastanud kohtuvälise menetleja pädevad ametnikud. Finantsinspektsiooni 04.12.2012 otsuse alusel väärteoasjas nr 4.5-3.6/2422 koostatud otsuse on allkirjastanud finantsinspektsiooni juhatuse esimees Xxx. (väärteotoimik lk164-182). Juhatuse 04.12.2012 erakorralise koosoleku protokolli väljavõtte kohaselt tegi Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lg 2 p 6 tuleneva volitusnormi alusel Finantsinspektsiooni juhatuse ühehäälse otsuse nr 4.1-1/102 teha väärteoasjas nr 4.5-3.6/2422 kohtuvälise menetleja lahend ja karistada S.H väärteokorras rahatrahviga. Kõnealuse volituse alusel vormistatakse kohtuvälise menetleja lahend eraldi dokumendina (lk 34). 4 Nimetatud väljavõte vastab oma sisu poolest nii lk 79-83 kui ka väärteotoimikus lk 152-154 oleva juhatuse 04.12.2012 erakorralise koosoleku protokolli pikemale väljavõttele. Väärteotoimikus lk 151 oleva juhatuse 04.12.2012 erakorralise koosoleku protokolli väljavõtte kohaselt tegi juhatus ühehäälse haldusotsuse nr 102 karistada rahatrahviga summas 14000 eurot S.H väärteoasjas nr 4.5-3.6/
6. Antud otsuse alusel vormistatakse kohtuvälise menetleja otsus eraldi dokumendina kahes identse eksemplaris. Kohtuvälise menetleja esindaja ei osanud selgitada, miks on juhatuse koosoleku otsuse kohta väljastatud kaks sisult oluliselt erinevat väljavõtet, millest lk 151 olev väljavõte ei vasta sisult väärteotoimikus lk 152-154 oleva protokolli sisule. Nimelt ei nähtu nimetatud protokollist, et koosolekul oleks olnud arutusel S.H määratav rahatrahvi suurus, mistõttu on kohtu arvates tõendatud, et koosolekul finantsinspektsiooni juhatus üksnes otsustas karistada S.H rahatrahviga. Kuid rahatrahvi täpset suurust seal kindlaks ei määratud. Väärteomenetluse seadustiku § 9 p 1 kohaselt on kohtuväline menetleja seadusega sätestatud juhul täidesaatva riigivõimu volitustega asutus. VTMS § 10 lg 1 kohaselt osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu. § 10 lg 2 kohaselt kinnitab kohtuväline menetleja nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Kuna VTMS-s ei ole määratletud, millise õigusaktiga tuleb ametikohtade loetelu kinnitad, on see iga asutuse enda otsustada, millise haldusaktiga ta need kehtestab. Et väärteoprotokolli koostanud Riina X puhul on tegemist pädeva menetlejaga kinnitab lk 106 olev tunnistuse koopia. Finantsinspektsiooni kohtuvälise väärteomenetluse asjaajamise korra p 3.1 kohaselt on inspektsiooni ametnikud kohtuvälises väärteomenetluses pädevad teostama kõiki seaduses sätestatud menetlustoiminguid ning koostama ja allkirjastama selleks vajalikke menetlusdokumente v.a Inspektsiooni lahendit kiir- ja üldmenetluses, mille allkirjastab inspektsiooni juhatuse otsuse alusel Inspektsiooni juhatuse esimees. Tsiteeritud punkti sõnastusest nähtub, et Finantsinspektsioonis peaks otsuse tegema juhatus, kuid selle allkirjastab üksnes juhatuse esimees. Seega Finantsinspektsiooni siseregulatsioonist lähtuvalt peaks VTMS § 74 sätetele vastava otsuse tegema kollegiaalselt juhatus. Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lg 1 sätestab et riiklik finantsjärelevalve Finantsinspektsiooni seaduse tähenduses on järelevalve riikliku finantsjärelevalve subjektide üle ning kõnealuses seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses, kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. Tsiteeritud sätetest nähtub, et finantsinpektsiooni juhatus on pädev otsustama fiantsjärelevalve teostamisega seotud küsimusi, mis on seotud kontrolliga investeerimisfondide seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lg 2p 6 kohaselt otsustab finantsjärelevalve teostamisega seotud küsimustes seaduse § 2 lg 1 nimetatud seadustes sätestatud alustel juhatus väärteomenetluses kohtuvälise menetleja lahendi tegemise ja sunnivahendite kohaldamise otsustamise. Investeerimisfondide seaduse § 319 lg 2 kohaselt on Investeerimisfondide seaduses sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja Finantsinspektsioon. Seega oli Finantsinspektsioon menetlejana pädev menetlema S.H süüksarvatavat väärtegu. Olenemata sellest, millise seaduse alusel on kohtuvälisele menetlejale antud pädevus teha konkreetses väärteoasjas (antud juhul siis investeerimisfondide seadusega määratletud väärteoasjas) otsus, peab kõnealune otsus vastama VTMS § 74 toodud nõuetele. 5 Finantsinspektsiooni juhatuse 04.12.2012 erakorralise koosoleku protokollist (lk 79-83 ja väärteotoimik lk 152-154) nähtub, et otsuse karistada S.H rahatrahviga tegi Finantsinspektsiooni juhatus kollegiaalselt. Väärteomenetluse seadustik § 10 ei näe ette, et kohtuvälise menetleja nimel teeks väärteomenetluses otsuseid kollegiaalne organ, mistõttu ei ole juhatus kollegiaalse organina pädev tegema VTMS § 74 nõuetele vastavat otsust. Käesolevas väärteoasjas ei ole kollegiaalne juhatus ka teinud otsust, mis vastaks VTMS § 74 nõuetele, kuivõrd lk 34 olev otsus ei vasta VTMS § 74 nõuetele. Arvestades Finnatsinspektsiooni seaduse § 18 lg 2p 6 sõnastust on finantsinspektsiooni juhatus pädev otsustama kas konkreetse isiku suhtes teha kohtuvälise menetleja lahend või mitte. Kuna lahendiks võib olla nii karistamisotsus kui menetlust lõpetav määrus, on finantsinspektsiooni juhatus pädev võtma vastu otsust, kas väärteoasja konkreetse isiku suhtes menetleda või mitte. Konkreetse karistamisotsuse või lõpetamise määruse saab teha ametnik, kellele on antud vastav pädevus. Juhatuse otsusest /kõnealuse volituse alusel vormistatakse kohtuvälise menetleja lahend eraldi dokumendina (lk 34)/ nähtub, et juhatus ka ise käsitleb oma otsust kui volitust anda pädevale ametnikule korraldus väärteoasjas otsuse tegemiseks mitte aga kui sisulist väärteootsust. Kohtuvälise menetleja esindaja väidet, et väärteootsuse projektiga olid juhatuse liikmed tutvunud enne koosolekut ja pärast R.X antud selgituste ärakuulamist kujundasid juhatuse liikmed oma seisukohad ja otsuse projekt võeti juhatuse liikmete poolt muutmata kujul ühehäälselt vastu, ei kinnita ei lk 79-83 olev koosoleku protokolli väljavõte ega ka lk 34 olev otsuse väljavõte. Protokolli kohaselt kuulati ära R.X ülevaade väärteoasja asjaoludest ja toimus arutelu väärteo kvalifikatsiooni ja seadusjärgse kohustuste mittetäitmise teemal ning seejärel tegi Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lg 2 p 6 tuleneva volitusnormi alusel Finantsinspektsiooni juhatus ühehäälse otsuse nr 4.1-1/102 teha väärteoasjas nr 4.5-3.6/2422 kohtuvälise menetleja lahend ja karistada S.H väärteokorras rahatrahviga. Kõnealuse volituse alusel vormistatakse kohtuvälise menetleja lahend eraldi dokumendina (lk 81). Seega kinnitab protokoll, et juhatus andis alles volituse teha väärteoasjas lahend. Et juhatus andis alles volituse koostada lahend, kinnitab ka kohtuvälise menetleja otsuse sissejuhtavas osas sätestatud: „Koostatud 04.12.2012 Finantsinspektsioonis, asukohaga aadress Tallinn, Sakala 4, Finantsinspektsiooni juhatuse 04.12.2012 otsuse nr 4.1-1/102 alusel.“ Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja asunud seisukohale, et AS- i S.H karistamisotsuse tegi juhatus kollegiaalselt, kuid otsuse allkirjastas juhatuse esimees, kellel oli pädevus allkirjastada juhatuse koosoleku protokolle. Kohtu arvates on nimetatud tegevusega rikutud otsusele VTMS § 74 lg 2 sätestatud nõuet, et otsusele kirjutab alla selle teinud kohtuvälise menetleja ametnik. Eeltsiteeritud juhatuse koosoleku protokollist, kohtuvälise menetleja esindaja ütlustest ja väärteoasja otsusest ei ole üheselt arusaadav ja jälgitav, kes siis oli lõpuks see isik, kes tegi menetlusesemeks olevas väärteoasjas otsuse, mis vastab VTMS § 74 nõuetele. Väärteoasjas tehtud otsusest nähtub, et otsuse tegemisel on lähtutud ka AS EEREIF kaitsja Xxx ütlustest. „S.H kaitsja Xxx ütluste kohaselt võis sise-eeskirjade ühtses dokumendis kehtestamine tuleneda asjaolust, et neid dokumente töötati välja paralleelselt AS GA Fund Management poolt valitsetava Riskikapitalifondi GILD Arbitrage sise-eeskirjadega ja ehk OÜ see siis lihtsalt kellegi tähelepanematus selles osas, et üks osa sellest riskijuhtimise korrast peaks olema avalik“. Arvestades asjaolu, et Xxx puudus õigus anda S.H nimel ütlusi, on kohtuväline menetleja tuginenud otsuse tegemisel ütlustele, mida ei saa lugeda lubatavaks tõendiks. Kuivõrd väärteoasja kohtuliku uurimise käigus jäi selgusetuks, kes oli see isik, kes sisuliselt tegi (ainuisikuliselt või kollegiaalselt) lk 162-172 oleva otsuse ja kõnealune otsus põhineb osaliselt 6 ka lubamatul tõendil, on sellega oluliselt rikutud väärteomenetluse norme, mistõttu kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse. Kuivõrd otsuse tegemisel esinenud puudused on olnud võimalik kõrvaldada kohtumenetluse käigus, teeb kohus asjas ise uue otsuse. Väärteoprotokoll, mis vastab VTMS § 69 nõuetele, ja milles toodud asjaoludest ja teokirjeldusest kohus lähtub, on koostanud pädev ametnik Riin X, kelle volitusi ja pädevust on kohus kontrollinud. Äriregistri väljavõtte andmetel on XxxS.H juhatuse liige. 01.08.2011 R.X sõlmitud töölepingu kohaselt asus Xxx tööle kinnisvara fondijuhi ametikohale. Xxx kinnitas ka kohtuistungil ise, et väärteoprotokollis süüksarvatud Eastern Europe Real Estate Investment Fund vara puhasväärtuse määramise sise-eeskirja avalikustama jätmine kuulub tema pädevusvaldkonda. Seega oli Xxx isikuks, kes vastutas äriühingu poolt seadusest tulenevate kohustuste täitmise eest s.h vaidlusaluste vara puhasväärtuse määramise sise-eeskirja avalikustamise eest. Xxx ütlustest nähtub, et ta tunnistab, et Rahandusministri määruse nr 39 § 4 lg 4 kohaselt avalikustamisele kuuluvad avaliku fondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid ei olnud 20.07.2012 avalikustatud IFS § 242 lõikes 1 sätestatud korras. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ja kaitsja ei vaidlusta asjaolu, et S.H rikkus fondivalitseja veebilehel EEREIFi vara puhasväärtuse arvutamise sisereeglite veebilehel avalikustamata jätmisega Rahandusministri määruse § 4 lõikes 4 ja IFS § 242 lõikes 1 sätestatut ja selline tegevus on õigesti kvalifitseeritud IFS § 307 lg 1 järgi. Rahandusministri määruse § 4 lg 4 kohaselt tuleb avalikustada avaliku fondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid IFS § 242 lõikes 1 sätestatud korras. IFS § 242 lg 1 kohaselt peab fondivalitseja IFS-s ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud andmeid avaldama ja kättesaadavaks tegema fondivalitseja asukohas, tema filiaalides ning fondivalitseja veebilehel või konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel või fondi puhul, mille osakute või aktsiatega kaubeldakse Eestis registreeritud turul, selle turu korraldaja veebilehel. Swedbank Investeerimisfondid AS kaebus (väärteotoimik lk 5-6) ja e-kirjavahetus AS Swedbank töötajate ja Xxx vahel (väärteotoimik lk 70-73) kinnitavad, et fondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid ei olnud avalikustatud ja järelepärimise korral ei edastatud neid investoritele ka ilma lisatingimusteta, mistõttu ei olnud investoritel võimalik tutvuda Eastern Europe Real Estale Investment Fund (EEREIF) fondi vara puhasväärtuse määramise sisereeglitega. Seega on nii S.H juhatuse liikme Xxx enda ütlustega kui ka ekirjavahetusega AS Swedbank töötajate ja Xxx vahel tõendamist leidnud, et S.H rikkus fondivalitseja veebilehel EEREIFi vara puhasväärtuse arvutamise sisereeglite veebilehel avalikustamata jätmisega Rahandusministri määruse § 4 lõikes 4 ja IFS § 242 lõikes 1 sätestatut. Selline rikkumine on kvalifitseeritav IFS § 307 lg 1 järgi.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides Xxx enda ütlustest ja tema töölepingust (p 2.2.7 ja 2.2.8) tuleneb, et Eastern Europe Real Estate Investment Fund vara puhasväärtuse määramise sise-eeskirja avalikustama jätmine kuulus tema pädevusvaldkonda. NAVi arvutamise sisereeglid ei olnud eraldiseisva dokumendina kodulehel avalikustatud kuni 2012 novembrini. On küll vormiliselt rikkunud korda, kuid see rikkumine ei ole sisuline ja sellest ei ole kellelegi kahju tekkinud. Sisereeglid olid kirjeldatud osana dokumendis, mis oma iseloomult oli ettevõttesiseseks kasutamiseks, mistõttu kogu dokumenti ei 7 saanud avalikustada. Investoritele, kes selle kohta infot soovisid, pakkusid võimalust tutvuda sellega kohapeal. IFS § 51 lg 5 kohaselt on fondivalitseja juhid ning töötajad kohustatud tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes fondivalitseja ning tema valitsetavate fondide, fondide aktsionäride ja osakuomanike ning teiste klientide huvidest. Xxx täpsed töökohustused on ära toodud tema töölepingu punkti 2.2 alapunktides ning muuhulgas kuulub Xxx töökohustuste hulka ka investorsuhtluse korraldamine, fondi heaks vahetult töötavate inimeste töö juhtimine ning koordineerimine ning suhtlemine välisteenuste pakkujatega. Seega kinnitab ka tööleping, et Rahandusministri määruse nr 39 § 4 lg 4 ja IFS § 242 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmine kuulus Xxx tööülesannete valdkonda. Töölepingu kohaselt asus Xxx S.H juhatuse liikmena tööle alates 15.08.2011, seega oli tal kuni juulini 2012, mil Finatsinspektsioonile laekus kaebus, piisavalt aega kontrollida, et tema juhitav äriühing täidaks kõiki seadusest tulenevaid kohustusi. Juhtides spetsiifilises valdkonnas tegutsevat äriühingut, eeldatakse selle äriühingu juhilt konkreetse valdkonna seaduste ja nõuete väga head tundmist. Veelgi enam, kui investorid Swedbank AS ja Swedbank Investeerimisfondid AS juhtisid tähelepanu, et NAVi arvutamise sisereeglid ei olnud kodulehel avalikustatud, ei astunud X koheselt samme selle rikkumise kõrvaldamiseks, vaid esitas investoritele dokumendiga tutvumiseks NDA allkirjastamise nõude. Seega suhtus Xxx oma kohtustustesse hooletult ning tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et selline kohustuste täitmata jätmine tähendab õigusrikkumist, mistõttu on väärtegu pandud toime hooletusest. Kuna käesoleval juhul on tegemist fondivalitseja kui juriidilise isiku tegevussfääri reguleerivate õigusnormide rikkumisega ja äriühingu tegevuse õigusaktidele vastavuse järelevalvekohustust on rikkunud juhatuse liige Raiko Uri, omamata sealjuures tulemi osas isiklikku huve, on tegu

§ 14lg 1 alusel omistatav S.H .

Toimepandud rikkumises eest tuleb juriidilist isikut ka karistada. S.H käitumises ei esine teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Äriseadustiku § 2 lg 2 kohaselt kantakse äriühing äriregistrisse. S.H on äriregistrisse kantud alates 21.04.2005, olles seega süüksarvatava teo toimepanemise ajal õigusvõimeline eraõiguslik juriidiline isik ning

§ 37kohaselt süüvõimeline.

Kohus ei ole väärteoasja arutamisel tuvastanud S.H süüd välistavaid asjaolusid. IFS § 307 lg 1 näeb karistuseks ette rahatrahvi kuni 32000 eurot Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja väärteomenetluse algatamise järgselt lühikese ajaga õigusrikkumise kõrvaldamist. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et AS-i S.H ei saanud menetlusemeks oleva väärteo toimepanemisest mitte mingit kasu. Tahtlikult kellelegi valeinformatsiooni ei edastatud ja investoritele arutlusel oleva väärteoga mitte mingit kahju ei tekkinud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süü suurust ja seda, et väärtegu on toime pandud hooletusest ning, et väärteotoimiku andmetele ei ole äriühingut varem samaliigiliste rikkumiste eest karistatud. Samuti arvestab kohus karistuse eripreventiivseid eesmärke - võimalust mõjutada karistusega süüdlast edaspidi õigusrikkumisi toimepanemast. Kõik eeeltoodut arvestades tuleb S.H karistada rahatrahviga, mis jääb karistusraamide 1/3 sisse s.o rahatrahviga 10000 eurot. Kaitsja Toomas Pikamäe on esitanud taotluse hüvitada S.H viimase poolt väärteomenetluse käigus kaitsjale tasutud 1898.25 eurot. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega 8 tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahendites. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlus § 29 lg 1 p 1-3, 5-6 toodud alustele, puudub kaitsja taotluse rahuldamiseks seaduslik alus, mistõttu jätab kohus kaitsja taotluse kaitsjale tasutud summade hüvitamiseks rahuldamata. Eeltoodut arvestades ja juhindudes IFS § 307 lg 1, 242 lg1,

§ 14lg1, § Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, § 133, 134, Otsustas 1.

Rahuldada S.H kaebus osaliselt

1. Tühistada Finantsinspektsiooni juhatuse 04.12.2012 otsus väärteoasjas nr 4.5-3.6/2422 täies ulatuses.
2. Tunnistada S.H süüdi Investeerimisfondide seaduse § 307 lg 1 sätestatud väärteos ja mõista karistuseks rahatrahv 10000 eurot.
3. kaitsja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata Rahatrahv tasuda Finantsinspektsiooni arvelduskontole nr 221022930953 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 11.03.2013 9