Obsah (5)

§ 69§ 199§ 65§ 75§ 692

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-9359 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidl

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kajari XXX), määruskaebus P.F (isikukood RESOLUTSIOON

2. Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
5. Tartu Maakohus
6. detsembri
7. a otsusega tunnistas Kajari P.F-i süüdi ja karistas teda

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 1, 64 lg 1 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-558 mõistetud karistusega 11 kuud vangistust.

§ 69

alusel asendas maakohus Kajari P.F-ile mõistetud 11 kuu pikkuse vangistuse 330 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras 2 aastat.

§ 69

lg 4 alusel kohustus Kajari P.F-i üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-des 2, 21, 8 toodud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening.“

2. detsembril
3. a registreeris Tartu Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, milles oli tehtud ettepanek pöörata Kajari P.F-i karistus täitmisele. Ettekande esitamise tingisid järgmised asjaolud: süüdimõistetu ei ole ilmunud määratud aegadel registreerimistele, on vahetanud elukohta ametnikku sellest teavitamata, ta on jätnud kahel korral kohale tulemata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ (mistõttu programm katkestati) ja ta on hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (seisuga
4. detsember
5. a oli tehtud ainult 25,5 tundi).
6. Tartu Maakohus arutas kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet avalikul kohtuistungil
7. jaanuaril
8. a. Kohus määras uueks istungiajaks
9. veebruari
10. a ja nägi ette, et Kajari P.F peab 1 kuu jooksul tegema vähemalt 50 üldkasuliku töö tundi, samuti peab ta jätkama osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening,“ käima kriminaalhooldusametniku juures registreerimistel ja minema psühholoogi vastuvõtule.
12. veebruari
13. a kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik järgmise ülevaate. Veebruaris tegi Kajari P.F 25 töötundi. See ei ole nii palju, nagu kohus ette nägi, kuid rohkem ajakavasid ta süüdimõistetule ei koostanud. Registreerimiskohustust on Kajari P.F täitnud nõuetekohaselt, psühholoogi juurde on aeg pandud, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ käis ühel korral, narkootikumide tarvitamise kontrolliks võetud proovid on olnud negatiivsed. Maakohus määras taas uue istungiaja
14. märtsiks
15. a ja nägi ette, et Kajari P.F peab jätkama üldkasuliku töö tegemist, osalema programmis „Eluviisitreening“ ja täitma kriminaalhooldusnõudeid.
17. märtsi
18. a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et Kajari P.F ei ole üldkasuliku töö tegemise ajakavadest kinni pidanud, kuid on töötunde siiski teinud. Kokku on tehtud 66 tundi. Süüdimõistetu on tööle saanud ja töötab käesoleva ajani. Kodukülastustel ei ole ta kodus olnud. Maakohus määras taas uue istungiaja, s.o
19. aprilliks
20. a ja nägi ette, et Kajari P.F peab jätkama üldkasuliku töö tegemist, programmis „Eluviisitreening“ osalemist ja täitma kriminaalhooldusnõudeid.
22. aprilli
23. kohtuistungil andis kriminaalhooldusametnik teada, et Kajari P.F tuli eelmisel päeval tema juurde ning tunnistas, et on narkootilisi aineid tarbinud. Süüdimõistetu oli talle öelnud, et soovib saada abi, minna ravile. Kuu aja jooksul ei ole Kajari P.F teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi, ajakava on täitmata, kokkusaamistele ei ole süüdimõistetu tulnud, viimane sotsiaaltund on tegemata. Kajari P.F tunnistas kohtuistungil sõltuvusprobleemi ja märkis, et soovib minna ravile. Ta on narkootilisi aineid tarbinud 10-15 aastat ja tahab sõltuvusest vabaneda.
24. Tartu Maakohus
25. aprilli
26. a määrusega pööras Kajari P.F-ile Tartu Maakohtu
27. detsembri
28. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 8 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. Sellist otsustust põhistas kohus järgmiselt. Kajari P.F on lisaks ajakavade nõuetekohaselt täitmata jätmisele rikkunud süstemaatiliselt registreerimisnõuet ning kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Lisaks on ta vahetanud elukohta ametnikult selleks luba taotlemata. Kajari P.F ei ole senini oma käitumist korrigeerinud, asunud kriminaalhoolduse nõudeid täitma ega ajakavades ettenähtud määral üldkasulikku tööd tegema. Määratud 330 tunnist on tal tegemata 265 tundi. Lisaks sellele on Kajari P.F pärast ettekande kohtusse jõudmist jätkanud ka narkootiliste ainete tarvitamist. Süüdimõistetu soovi osas minna ravile, on kohus kahtleval seisukohal. Kajari P.F-i senine käitumine ei osunda tahtele oma probleemiga tõsiselt tegeleda. Pigem näitab formaalne probleemi tunnistamine päev enne kohtuistungit, et Kajari P.F võib olla hirm karistuse täitmisele pööramise ees. Nimetatud hirm ei ole aga võrdsustatav sooviga ennast tõepoolest ravida. Käesoleval juhul on alust arvata, et Kajari P.F-i vabadusse jätmise korral jätkub tema senine kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi eirav käitumine. Kajari P.F ei sobi kriminaalhooldusele tema enda käitumise ja suhtumise tõttu. Ta ei ole võimeline kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, kriminaalhoolduse nõudeid täitma ega määratud kohustusi ja üldkasuliku töö tegemise ajakavasid järgima. Tal on tekkinud temasse mõistva suhtumise taustal väär karistamatuse tunne, mistõttu on ainsaks lahenduseks jäänud vangistuse täitmisele pööramine.
29. Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse Kajari P.F. Ta palub suunata end narkoravile, kuna registreerimiskohustuse rikkumised on olnud tingitud just narkootiliste ainete tarvitamisest. Ta ei karda vanglat, kuid arvab, et tema probleem seisneb sõltuvuses ja sellest vabanemiseks palub ta suunata end Viljandi Haiglasse ravile. 2 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
30. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt kaebuse väidetest märgib kolleegium üksnes järgmist.
31. Maakohus on vastuvaidlemist leidmata tuvastanud, et Kajari P.F ei ole kinni pidanud üldkasuliku töö tegemise ajakavadest, on vahetanud elukohta ametnikult luba taotlemata, on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust, tarvitanud narkootilisi aineid ning jätnud kohale tulemata sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Vaatamata esimese kohtuastme poolt korduvalt antud võimalustele süüdimõistetu oma käitumist ei parandanud ning kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, samuti üldkasuliku töö ajakavasid nõuetekohaselt täitma ei asunud.
32. Tuvastanud süüdimõistetu rikkumised, sai maakohus

§ 69

lg 6 kohaselt neile reageerimisel võimalike õigusjärelmitena määrata temale täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 2 sätestatule või pöörata tema karistuse täitmisele.

Osundatud paragrahvis toodud kolmandat võimalust, s.o üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamist, esimene kohtuaste kaaluda ei saanud, kuivõrd see oli Kajari P.F-ile juba algselt määratud maksimaalses pikkuses, s.o 24 kuud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu positsiooniga, et Kajari P.F-i rikkumised on olnud tahtlikud ning nii ulatuslikud ja järjepidevad, et ainukeseks võimalikuks järelmiks on tema karistuse täitmisele pööramine. Ravikohustuse määramine süüdimõistetule (

§ 75

lg 2 p 5) kolleegiumi hinnangul otstarbekas ei oleks, kuivõrd Kajari P.F-i senise käitumise põhjal puudub alus arvata, et ta sellest kinni peaks. Samuti ei ole võimalik asendada süüdimõistetu vangistust raviga

§ 692

alusel, kuna nimetatud säte rakendub üksnes isikule karistuse mõistmisel ja mitte kohtulahendi hilisema täitmise staadiumis. 12. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Lõhmus 3 Mati Kartau 3 Tiit