1-17-1875/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2017, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1875 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung J.D isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht XXX. Karistusaja kestus: 20.01.2017-20.01.
2. Ei soovi kaugkohtuistung 07.12.2017 RESOLUTSIOON Jätta J.D temale Tartu Maakohtu 11.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 117-1875 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 11.04.2017 otsusega tunnistati J.D süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 20.01.
3. Tartu Ringkonnakohtu otsusega jäeti Tartu Maakohtu 11.04.2017 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 06.09.2017.a. määrusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 31.10.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud J.D isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, kolmas reaalne vangistus. Käesolev süüdimõistmine vägivalla eest võimuesindaja suhtes. Varasemalt karistatud varguste, asja omavolilise kasutamine, omavolilise sissetungi, röövi ja avaliku korra raske rikkumise eest. Peamiselt toime pannud varavastaseid süütegusid, millest kahel korral on kaasnenud ka avaliku korra raske rikkumine vägivallaga. Varavastsed kuriteod vahelduvad vägivallakuritegudega. Varasemate kuritegude puhul olnud soodusteguriks alkohol. Ligi kolmkümmend kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on korraldusele allumatuste ja ametnike suhtes ebaviisakalt käitumise eest. Individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, kuna kohtuotsuse jõustumisest karistust kanda vähem kui aasta. Käitumist vangistuse jooksul iseloomustavad igapäevased distsipliinirikkumised ja väga negatiivne suhtumine ametnikesse. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ametnikele (risk vanglas). Ohustatud on ühiskond tervikuna ja ametnikud. Oht seisneb alkoholi tarvitamisest tingitud ettearvamatus käitumises ja füüsilise/vaimse vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem kui on tarvitanud alkoholi või kui ärritud teise isiku tegevuse peale. Kaitsetegurid puuduvad. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 72%. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetav J. D vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku arvamus Rahvastikuregistri andmetel kuuluvad J. D lähivõrgustikku ema M . G. ja õde O . I. Riskihindamise käigus on isik öelnud, et tal head suhted õe ja tädipoegadega. Sõbrad ja tuttavad, kellega suhtleb on enamus kriminaalkorras karistatud. Vangiregistri andmetel ei ole käesoleva vangistuse raames kokkusaamisi toimunud. M . G. sõnul suhtlevad nad pojaga telefoni ja kirja teel. M. G. sõnul suhtleb Roman oma õega vaid siis kui tal on raha vaja. J.D ei soovi vabaneda tingimisi enne tähtaega, mistõttu ei ole ta Tartu Vanglale vabanemisjärgse elukoha ega ka töökoha andmeid esitanud. Enne vangistust elas J.D üksinda emale kuuluvas korteris XXX. Ema sõnul on nimetatud korter endiselt olemas ja vabanemise korral ilmselt suunduks Roman sinna tagasi elama. Käesoleval hetkel on küttekolle endiselt parandamata ja ka puuduvad küttepuud. M. G. kinnitab, et on Romani kogu vangistuse jooksul materiaalselt toetanud ning on valmis ka vabaduses seda tegema. Riskihindamisest nähtub, et isik oli enne vangistust töötu ja elas töövõimetuspensionist, mis oli 241,69 eurot kuus. Pikaajaline töökogemus puudub, kuna ei oma tööharjumust. Käesoleval hetkel puuduvad kriminaalhooldusametnikul reaalsed andmed isiku majandusliku olukorra kohta. M. G. kinnitusel ei ole Romanil hetkel kindlat töökohta. Töökoha ja piisava sissetulekupuudumise tõttu on tõenäoline, et isik jätkab vabaduses süütegude toimepanemist elatusvahendite hankimiseks ja alkoholisõltuvuse rahuldamiseks. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu märkis, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. 3 kord vangistuses, karistust kannab ÜKT eest. Ligi 30 distsiplinaarkaristust võib olla õige, kuid ei oska öelda, mille eest. XX hakkaks elama üksi ema korteris. Kevadest on kavas ka tööle minna, Linnavalitsus on nõus tööle võtma XXX. Sinnamaani elatuks pensionist. On töövõimekaotus, nüüd tekkis raske puue ka veel. Õde on Soomes tööl, suheldakse. Emaga on suhe päris hea. Alkohol tuleb ära unustada, on nõus kõik ravid läbima. Seaduserikkumine l õppeb ära, on plaanis Soome ära minna abitööliseks ja elaks õe juures. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa J.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega J.D tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku suhtes on menetluses uued kriminaalasjad nr 17922900008 ja
4. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materja lidega, leiab, et süüdimõistetu J.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. J.D kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on J.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 10 kuu, so üle poole. Seega on KarS § -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
5. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
6. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav enda kinnitusel elama emale kuuluvas korteris XXX. Esitatud materjalidest nähtuvalt on ema sõnul nimetatud korter endiselt olemas ja vabanemise korral ilmselt suunduks Roman sinna tagasi elama. Samas ei ole kinnipeetav varasemalt soovinud vabaneda, mistõttu ei ole ta Tartu Vanglale vabanemisjärgse elukoha andmeid esitanud ning antud elukoha näol ei ole tegemist kontrollitud elukohaga. Ei ole kindel kelle omandis täpselt antud korter on, kes seal elavad, kas nad on nõus isiku sinna elama asumisega ning kas tegemist on elamiskõlbuliku korteriga. Kohtu hinnangul ei ole J.D puhul täidetud ka teised ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud materiaalsed alused ning isikust lähtuv retsidiivsusoht on jätkuvalt kõrge. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul on antud tingimus J.D puhul täitmata. Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt ligi kolmkümmend kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on korraldusele allumatuste ja ametnike suhtes ebaviisakalt käitumise eest. Isiku meelestatus ametnike suhtes on väga negatiivne, mida väljendab ka toime pandud kuritegu - v ägivald võimuesindaja vastu. Asjaolu, et isiku suhtumine ka vanglaametnikesse on allumatu, mida kinnitavad arvukad distsiplinaarkaristused, kinnitab omakorda, et isiku hoiakutes, mis tõid kaasa vangistuse, ei ole absolu utselt midagi muutunud. Kui kohus küsis, millest on suur arv distsiplinaarrikkumisi tingitud, ei vaevunud kinnipeetav isegi oma käitumist selgitama, märkides vaid, et ei tea, mille eest. Distsipliinirikkumised vanglas viitavad sellele, et karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.D tuleb jätta temale Tartu Maakohtu 11.04.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1875 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik