lg 4 tunnustel väärteoprotokolli nr 20210412530501 alusel Menetlusalune isik A.G (isikukood: XXX) kodakondsus: Eesti Vabariigi; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx; karistatus: karistusregistri kohaselt üks kehtiv väärteokaristus
lg 3 eest Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupp (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa) Kohtuistungi toimumise aeg 14.04.2021 Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik: A.G kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada A.G
lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 8 (kaheksa) kuuks. 2. Vastavalt
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile.
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
KOHTU PÕHJENDUSED 1. Väärteo asjaolud ja menetluse käik 13.04.2021 on Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt esitatud väärteoasja nr 2302,21,004714 materjalid A.G karistamiseks
Väärteoasja avalik kohtuistung toimus 14.04.2021 kell 9:30. 14.04.2021 toimunud kohtuistungil selgitas menetlusalune isik, et kiirustas kuna hilines tööle. Naisel olid öösel tervisega probleemid ja seepärast hilines hommikul. Ta oli autos, kui helistas tegevjuht ja ta soovis minna kiiresti tagasi kontorisse, et pooleliolev tööülesanne lõpetada. Ettevõtte jaoks on praegu iga projekt oluline, ta vastutab enda ja üheksa töötaja töökoha säilimise eest. On varasemalt toime pannud samalaadse rikkumise, siis oli olukord teine. Juhtimisõigus on alates 2011-2012 aastast. Sai aru, et ületab lubatud sõidukiirust, kuid ei tajunud, et kiirus nii suur oli. Kahetseb tehtut. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku selgitustest nähtub, et isikul ei olnud mõjuvat põhjust lubatud suurima sõidukiiruse ületamiseks. Tegemist ei olnud kohustuste kollisiooniga. Menetlusalune isik tajus, et sõidab lubatust kiiremini, kuid ei kontrollinud spidomeetrit. Tegemist on enamohtliku liiklusalase rikkumisega, millega juht seab ohtu nii iseennast kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusalusel isikul on kehtiv karistus samaliigilise väärteo eest. Sellise teo eest on ette nähtud küllaltki ranged karistusmäärad. Menetlusalune isik pani 12.04.2021 toime õigusrikkumise tahtlikult. Kohtuväline menetleja taotles karistada A.G
lg 4 alusel arestiga 10 päeva ja kohaldada
Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist.
lg 4 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse A.G-le ette
lg 5 p 3 sätestatud nõuete rikkumist, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Antud teelõigul on lubatud suurim kiirus 70 km/h. 2 4-21-1640 12.04.2021 koostatud väärteoprotokolli (tl 2) kohaselt juhtis A.G 12.04.
lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani sellega toime
S § 16 lg 2 mõttes. Antud teelõigul kehtestatud lubatud suurima kiiruse 70 km/h ja menetlusaluse isiku sõidukiiruse 143 km/h +/- 5 km/h vahe oli piisavalt suur, et lubatud sõidukiiruse ületamine pidi olema menetlusaluse isiku poolt selgelt ja üheselt tajutav. Samuti tunnistas menetlusalune isik kohtuistungil, et kiirustas teadlikult ja tahtlikult, kuna soovis kiiresti kontorisse tagasi jõuda. Seega pani A.G teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et A.G ei tegutsenud kohustuste kollisioonis. KarS § 30 kohaselt on kohustuste kollisiooni tõttu isiku käitumises õigusvastasus välistatud juhul, kui isik peab üheaegselt täitma mingit õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline, kui rikutav kohustus. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et ületas lubatud sõidukiirust kuna oli hädaolukord ja vaja kiiresti kontorisse tagasi minna, töökohtade säilimise tagamine on samuti elu päästmine. Kohtu hinnangul on A.G ütlused enda käitumist õigustavad, kuid kirjeldatud olukorra puhul ei olnud tegemist hädaolukorraga, vaid tavapärase tööalase situatsiooniga. Seega puuduvad isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja A.G on toime pannud
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.
lg 4 näeb võimaliku põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 sätestab lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 3 4-21-1640 Hinnates menetlusaluse isiku süüd
lg 4 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites mitte vähem kui 68 km/h kiiremini lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud suurimat sõidukiirust on ületatud peaaegu kaks korda. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud
lg 4 järgi, mille kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h. Lubatud sõidukiiruse ületamine linnaliikluses sellises määras on toimepanija poolt tajutav ja ka isik on ise tunnistanud, et ta tahtlikult ületas lubatud kiirust. Kui isik käitub sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Seega pani A.G teo toime kavatsetult ja ka see mõjutab isiku süü suurusele antavat hinnangut. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka teo toimepanemise aega, tegu on toime pandud argipäeval kell 14:29 ehk ajal, mil tõenäoliselt osaleb liikluses ka teisi liiklejaid ja seega oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu mitte ainult enda, vaid ka kaasliiklejate tervise ja vara. Kohus hindab menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks saab pidada süü tunnistamist ja kahetsust. Karistusregistri andmetel on A.G karistatud 16.05.2020
Varasemalt mõistetud rahatrahv ei ole isikut mõjutanud seaduskuulekalt käituma, seetõttu ei ole põhjendatud karistada menetlusalust isikut uuesti rahatrahviga. Ta on jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist ja pani toime veelgi suurema lubatud sõidukiiruse ületamise, s.t tema käitumine liikluses on ajas muutunud ohtlikumaks. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada A.G põhikaristusena arestiga. Isiku karistamine arestiga on põhjendatud eelkõige juhul, kui isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, kuid varasemad karistused ei ole mõju avaldanud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Kohus leiab, et A.G on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liiklusalaste süütegude toimepanemisest mõistes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise. Just menetlusaluse isiku ajutiselt liiklusest eemaldamine on kohtu hinnangul karistusliigiks, mis täidab nii üld kui ka eripreventiivseid eesmärke. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud.
lg 4 rikkumise eest on mootorsõiduki juhtimisõigus võimalik põhikaristusena ära võtta kuni kahekümne neljaks kuuks, seega sanktsiooni keskmine karistusmäär on kaksteist kuud. Arvestades kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku kahetsust leiab kohus, et karistuse määr võib jääda alla sanktsiooni keskmise. Kohus leiab, et A.G-le tuleb mõista põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Kohus selgitab, et vastavalt liiklusseaduse §-le 127 on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Martin Tuulik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.