Obsah (5)

§ 274§§ 215§ 68§ 120§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Resolutiivosa Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-17-1875 Kohtukoosseis kohtunik

§ 274

lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokur Aro Siinmaa Süüdistatav M.N Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: viibimiskoht: XXX (XXX) ; elukoht XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: määratlemata Haridus: põhiharidus Emakeel: vene keel (valdab eesti keelt B2-tasemel) Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: - 4 kehtivat kriminaalkaristust (

§§ 215

lg 2 p 2 – 25 lg 2; 266 lg 2 p 1; 263 p 1; 199 lg 2 p 4, 7, 8; 215 lg 2 p 1; 263 p 1, 4); 9 kehtivat väärteokaristust Tõkend: vahistamine alates 20.01.2017 riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Kello Tõlk Meeli Antonov RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.N

§ 274

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandise alguseks

1. jaanuar
2. Tõkend -vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS §-de 175 lg 1 p-de 3,4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel mõista M.N-ilt välja menetluskuluna 1219, 77 eurot, sealhulgas sundraha 705 eurot. Menetluskulu makseinfo Menetluskulud 1219,77 € Viimane maksetähtaeg 27.05.2017 Viitenumber 99917700026226 Selgitus Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-1875 Saaja Maksu- ja Tolliamet SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Selgitus: Palume makse tegemisel kindlasti märkida summa juurde kuuluv viitenumber. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu M.N süüdistatakse selles, et tema olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, 14.12.2016 kella 15:00 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone esimese osakonna kambris nr XXX, ähvardas läbi stentofoni tapmisega ametiülesandeid täitvat Tartu Vangla vanemvalvur V.M.’i, öeldes ametnikule: „Tapan su väljas ära, kui kätte saan, otsin su väljas üles ja ellu sa ei jää, väljas saan su kätte ja panen kraavi äärde“. Seda kuuldes tunnetas V.M. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Sellega pani M.N toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja tapmisega ähvardamise seose tema ametikohustuste täitmisega. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas Karistusseadustiku § 274 lg 1 objektiivsed tunnused seisnevad võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega vägivalla kasutamises. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja nendega kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Samas on

§ 274puhul kaitstavaks õigushüveks ka isikute tervis.

Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu. Vangistusseaduse § 105 lg 1 kohaselt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Vangistusseaduse § 111 lg 1 sätestab, et vanglaametnik on vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. Sama seaduse § 112 lg 1 p-de 4 ja 5 kohaselt on valvur vanglaametnik. Seega on valvur vanglaametnikuna võimuesindaja, kohtulahendeid 2 täitva riikliku asutuse töötaja, kes täidab VangS § 111 lg-st tulenevaid ülesandeid, tagades kinnipeetavate ja vahistatute järelevalve ja julgeoleku ning kes peab kaitsma vanglas ka avalikku korda. V.M. töötab Tartu Vanglas vanemvalvurina ja on seega

§ 274mõttes võimuseindaja.

Kannatanu V.M. avaldas kohtus ristküsitlemisel, et töötab Tartu Vanglas kaheksandat aastat ja kõik need aastad on ta töötanud kartsas, kus on distsiplinaarkaristusega ja kartsarikaristust kandvad kinnipeetavad, tegemist on kõige raskema üksusega Tartu Vanglas. M.N-iga on kannatanu kokku puutunud ametialaselt

1. aasta lõpust kui viimane toodi distsiplinaarrikkumiste tõttu esimesse või teise sektorisse karistust kandma. V.M. iseloomustas M.N-i käitumist järgmiselt: ei allunud korraldustele, pidev sõim, ähvardused, nõudmised; kui midagi ei saanud kohe, hakkas jalaga ust taguma, ei allunud korraldustele; oli täiesti ettearvamatu. V.M. sõnul suhtles ta M.N-iga nii eesti keeles kui ka vene keeles, sest M.N saab mõlema keelega hakkama. V.M. sõnul ähvardas M.N teda
2. detsembril 2016 konkreetselt ja korduvalt ära tappa, väljas üles otsida ja kraavi äärde viia. Kannatanu selgitas, et ta saab aru, et kui M.N kannaks pikemat karistust, siis võiks arvata, et paha tuju ja läheb üle, aga kuna ta oli vabanemas juba järgmisel kuul, siis V.M. tundis reaalset ohtu oma elule. Kannatanu sõnul on tal väike laps ja pere, ei taha riskida. V.M. oli sündmuse ajal oma valveruumis ja M.N helistas sisetelefoniga kambrist. Kannatanu kirjeldas ähvardamise sündmust järgmiselt: „See oli lõuna ajal. Vangla siseraadio süsteem oli remonttööde jaoks välja lülitatud. Mitte ühelgi kambril ei töötanud raadio. M.N helistas ja nõudis, et me kohe raadio sisse tagasi paneks. Selgitasin talle mitu korda, et kellelgi ei tööta, see tehakse korda. Teda ei huvitanud mida rääkisin, tal oli oma kinnisidee, nõudis raadio tööle panemist. Siis hakkas jalaga ust peksma. Ta peksis jalaga kambriust, hakkas tualetti ust peksma kinni ja lahti. Käisin talle kambri juures selgitamas, et see häirib teisi kinnipeetavaid ja kui ta oma käitumist ei lõpeta, peame ta teise kambrisse viima rahunema. Vastuseks sain milline munn, pederast, kukk ja türa ma olen, kuidas ta mu väljas kätte saab ja ära tapab. Läksin valveruumi tagasi, ta jätkas lõhkumist. Teavitasin sellest peavalvurit, et selline situatsioon on ja me viime ta teise kambrisse rahunema, sest kogu sektori rahu oli häiritud.“ Kannatanu kinnitas, et sündmust nägid ja kuulsid ka valvurid E.R., S.G. ja kontaktisik E.K.. M.N toimetati rahunemiskambrisse ja kannatanu sõnul ta ka siis kogu tee sõimas ja ähvardas, lubas taas ära tappa ja kätte saada. V.M. kinnitas, et sõimu M.N-i poolt on iga päev, kuid tal on tunne, et M.N on kinnisideeks teda ära tappa. Tunnistaja S.G. avaldas, et ta oli 2016 detsembris Tartu Vanglas praktikal ja V.M. oli tema juhendaja. Konkreetse sündmuse kohta avaldas tunnistaja järgmist:“ Olime valveruumis, M.N helistas stentofoniga valveruumi. Kõnele vastas vanemvalvur V.M.. Telefonile saab vastata kahte moodi – valjuhääldis või kõne toru kaudu. Antud olukorras oli valjuhääldi peal. Ka mina kuulsin, mida M.N rääkis. M.N küsis midagi vanemvalvuri käest. Peale küsimist ta ütles midagi, mida ma otsesõnu ei mäleta, aga jutu põhimõte oli see, et kui M.N välja saab, tapab vanemvalvur V.M. ära.“ Tunnistaja E.K. ütluste kohaselt läks tema alla valvuriruumi, kus oli V.M. ja veel üks valvur. Samal ajal helistas üks kinnipeetav läbi ringmasteri ( sellega kinnipeetavad helistavad kambrist valvuri ruumi). Sealt tuli ühe kinnipeetava poolt palju ebatsensuurseid sõnu, rääkis seda kõike kõrgendatud hääletoonil, karjus, nõudis raadio tööle panemist. Tunnistaja avaldas, et ta vajutas nuppu ja küsis tema sõnade kohta, millele kinnipeetav vastas ebatsensuursete sõnadega. Tunnistaja sõnul, siis kui tema valvuriruumis viibis, siis tema ähvardamist ei kuulnud. Kannatanu ütlustega on kooskõlas ka tema poolt Tartu Vangla direktorile koostatud ettekanne nr XXX, kus kannatanu on samuti märkinud, et ta tundis, et M.N on piisavalt ebastabiilne, et oma ähvardused täide viia ja minu elu võib peale tema vabanemist ohus olla. 3 Tunnistaja E.K. ütlused on kooskõlas tema poolt kirjutatud ettekandega nr XXX . Kahtlustatav M.N eemaldati kohtu poolt kohtusaalist põhjusel, et ta alates kohtuistungi algusest ei täitnud kohtu korraldusi, segas kohtuistungit pidevalt omapoolsete sõnavõttudega. M.N kasutas kohtuistungil vene keelseid ebatsensuurseid sõnu ja teatas, et ta ei soovi kohtuistungil viibida ega soovi ka kohtu korrale alluda. M.N avaldas, et mingeid ütlusi ta anda ei soovi. Kokku võttes kannatanu ja tunnistajate ütlusi, saab asuda seisukohale, et 14.detsembril 2016 täitis V.M. Tartu Vanglas ametiülesandeid, seega M.N-i tegevus toimus võimuesindaja vastu tema ametikohustuste täitmisega seoses. Süüdistuse kohaselt pani M.N toime kannatanu V.M. tapmisega ähvardamise. Tapmisega ähvardamine on kriminaalkorras karistatav

§ 120

lg 1 järgi kui vägivallategu.

§ 274koosseis eeldab, et vägivald on seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega.

Käesoleval juhul on kohtu arvamuse kohaselt tõendatud, et ähvardamise ajendiks oli asjaolu, et V.M. kui vanglaametnik ei taganud M.N-ile teda huvitavat raadioühendust, mis teda omakorda ärritas ja põhjustas viha vanglaametniku vastu ja mille tõttu ta ähvardas V.M. tapmisega. Kohus on veendumusel, et M.N pani oma teo toime otsese tahtlusega. Subjektiivse külje saab avada läbi tema tegevuse, so M.N teadlikult ähvardas V.M. tapmisega ja ta pidi hästi mõistma, et sellise ähvardusega väljendab ta oma vägivaldsust vanglaametniku suhtes. Kohtuvaidlustes avaldas M.N-i kaitsja, et tema arvamuse kohaselt M.N ei mõelnud oma sõnu tõsiselt. Samuti leidis kaitsja, et arvestades kannatanu nii pika staažiga, ei olnud V.M. põhjust seda ähvardust tõsisena võtta. Neil motiividel palus kaitsja M.N-i õigeks mõista. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on oluline roll selles, kui tõsiselt võttis kannatanu M.N-i ähvardusi, mitte aga see, kui tõsiselt süüdistatav neid ise võttis. Iga isik vastutab nii oma tegude kui ka oma sõnade eest. Ilmne on ka see, et ähvardus tappa kõlas korduvalt, see oli suunatud V.M.le konkreetselt ja M.N oli neid sõnu lausudes vihane ja ärritunud, mitte ei suhelnud naljatoonil. Kas V.M. kogenud vanglaametnikuna võis ähvardust tõsiselt võtta ja pidada seda reaalseks? Kohus on arvamusel, et võis küll. Juba M.N-i käitumine- ärritunud olek, tasakaalutus, jalaga uste löömine, pidev sõim – viitavad sellele, et tegemist on nii nagu kannatanu mainis, ettearvamatu käitumisega inimesega. M.N on varem karistatud karistusregistri ja ka iseloomustuse andmetel korduvalt ka vägivallategude eest. Seega on tal harjumus konfliktsituatsioone lahendada vägivalla abil. Iseloomustusest nähtub, et M.N-i käitumine vanglas oli just viimastel kuudel enne sündmust impulsiivne, vanglaametnike suhtes negatiivne ja ähvardav ning ebaviisakas. Tartu Vangla 20.11.2016 käskkiri nr XXX iseloomustab M.N samuti ametnikke solvava ja ähvardava kinnipeetavana, mille tõttu peeti põhjendatuks tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Teatud osa sellisest käitumisest avaldus ka kohtusaalis, mis tingiski M.N-i istungilt eemaldamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.M. oli põhjus talle esitatud ähvardust võtta ohuna oma elule. Seega on kohus veendumusel, et M.N kinnipeetavana 14.12.2016 kella 15:00 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone esimese osakonna kambris nr XXX, ähvardas läbi stentofoni tapmisega ametiülesandeid täitvat Tartu Vangla vanemvalvur V.M., öeldes ametnikule: „Tapan su väljas ära, kui kätte saan, otsin su väljas üles ja ellu sa ei jää, väljas saan su kätte ja panen kraavi äärde“. M.N pani selle teoga toime

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja 4 tapmisega ähvardamise seose tema ametikohustuste täitmisega ja ta tuleb selle teo eest süüdi mõista. M.N-i süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdimõistmise korral karistatakse teo toimepanijat kuni viieaastase vangistusega. M.N on eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, sh on teda karistatud reaalse vangistusega. Käesoleval hetkel on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust. Sellest hoolimata on M.N jätkanud kuritegude toimepanemist, tehes seda ka vangistuses. Seega on M.N oma käitumisega näidanud ükskõiksust temale mõistetud karistuste suhtes ja kohus leiab, et teda tuleb karistada käesoleva kuriteo toimepanemise eest taas reaalse vangistusega.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus M.N-i käitumises ei tuvastanud. Arvestades teo asjaolusid, so kinnipeetava poolt vanglaametniku tapmisega ähvardamist, on kohus seisukohal, et M.N-i süüd saab hinnata keskmiseks, sest tegu oli siiski vaid ähvardamisega. Prokurör taotles M.N-i karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, seega vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab käesoleval juhul taotletud vangistust põhjendatuks. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kuna raskeid tagajärgi antud juhul ei esinenud, võib konkreetne karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades M.N-i isikut, tema käitumise ebastabiilsust ja iseloomustuses kajastatud vaimset alaarengut, mis omakorda võib olla põhjuseks tema käitumise ebastabiilsusele, siis peab kohus piisavaks karistuseks 1 aasta pikkust vangistust. M.N vahistati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja eeluurimiskohtuniku 19. jaanuari 2017 kohtumääruse alusel alates tema karistuse kandmiselt vabanemisest. Eelmise karistuse kandmine lõppes M.N-i suhtes 20. jaanuaril 2017. Seega tuleb

§ 68lg 1 alusel M.N-i eelvangistus arvata karistusaja hulka. IV Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas Vastavalt Kr

MS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatava M.N-i kaitsja esitas nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses taotlused riigi õigusabi osutamise eest tasu väljamõistmiseks summas 480 eurot. Tunnistaja S.G. esitas taotluse tunnistajale väljamakstava sõidukulu hüvitamiseks summas 34,77 eurot, mille kohus rahuldas. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. Menetluskulud kokku on 1219,77 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5