← Eesti

4-21-950/20

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-21-950

  1. september 2021 Eesistuja Velmar Brett, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma J.U väärteoasi jahiseaduse § 50 järgi Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, kassatsioon J.U kaitsja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
  4. september 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a otsus ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus.
  8. Kassatsioon rahuldada.
  9. Taotlus valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu hüvitamiseks jätta läbi vaatamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Keskkonnaameti
  11. veebruari
  12. a otsusega karistati J.U jahiseaduse (JahiS) § 50 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Otsuse kohaselt küttis J.U
  13. augustil 2020 kella 22.15 paiku Ida-Viru maakonnas Auvere külas Vanakivi maaüksusel ilma suuruluki jahiloata ühe pruunkaru. Sellega rikkus menetlusalune isik JahiS § 35 lg 1 p 2 ja § 40 lg-te 1 ja 10 nõudeid.
  14. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse J.U kaitsja, kes palus otsuse tühistada.
  15. Viru Maakohtu
  16. märtsi
  17. a otsusega kaebus rahuldati, Keskkonnaameti otsus tühistati ja menetlus lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Ekspertiisitasu 420 eurot jäeti riigi kanda. 3.
  18. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et karu laskis maha J.U. Menetlusalune isik on laskmist eitanud. 4-21-9504-21-950 3.
  19. Tulirelva ekspertiisi akti kohaselt on kuul tõenäoliselt lastud J.U-le kuuluvast vintpüssist. Kohtud on õigustatud kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Sellises olukorras peab aga esinema muid usaldusväärseid tõendeid, mis kogumis võimaldavad lugeda väärteo toimepanemise tõendatuks. Praegusel juhul muud süüd kinnitavad tõendid puuduvad. 3.
  20. Ühisjahist osavõtjate nimekirjad ei ole usaldusväärsed. Seega pole täielikult välistatud, et jahil osales veel isikuid ja keegi neist kasutas sama kaliibriga relva. Usaldusväärsed tõendid puuduvad ka selle kohta, kus keegi jahimeestest lasu hetkel asus ja kus paiknes karu. Seetõttu ei saa hinnata, kas J.U oli võimalik karu lasuga tabada. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  21. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnaamet, kes taotleb otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või alternatiivselt asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks. 4.
  22. Kohtueelses menetluses on üle kuulatud kõik jahipiirkonnas viibinud isikud. Arvestades, et väiksel maa-alal pidas jahti üheksa meest ja pruunkaru laskekoha läheduses paiknes neist neli, on võimatu, et piirkonnas viibis veel teisi isikuid, keda ükski menetluse käigus üle kuulatud jahimeestest tol õhtul ei näinud. Tunnistajatel ei ole põhjust karu lasknud isikut varjata ja nende ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda. 4.
  23. Tõendamiseseme asjaolude selgitamise seisukohast on tähtsad vaid nende jahimeeste asukohad, kes paiknesid lasu tegemise koha läheduses. Nendeks olid J.U ja P. K. ning veidi kaugemal J. D. ja Y. B. Ekspertiisiaktiga on välistatud, et pruunkaru küttisid P. K., J. D. ja Y. B. Samas J.U püssist lastud ja karu kehast leitud kuulide üldtunnused (hulk, suund ja laius) ühtisid ning eritunnustes esinesid vaid vähesed erinevused. Need võisid olla tingitud sellest, et kuul läbistas karu kehas ka luid.
  24. J.U kaitsja esitas kassatsioonivastuse, milles taotleb maakohtu otsuse muutmata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  25. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on kogutud piisavalt otseseid ja kaudseid tõendeid, järeldamaks väärteo toimepanemist J.U poolt. Maakohus aga asus vastupidisele seisukohale ja lõpetas kaitsja kaebuse alusel väärteomenetluse. Kolleegiumi hinnangul ei järginud kohus selliselt toimides tõendite hindamise reegleid ning rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust.
  26. Maakohtu arvates puuduvad asjas tõendid, mis võimaldaks kahtlusteta kummutada J.U süüd eitavad ütlused. Seejuures pidas kohus oluliseks, et J.U ei ole varem karistatud. Kolleegium maakohtuga ei nõustu. Esiteks on kohtu viide varasemate karistuste puudumisele siinkohal asjakohatu ega välista mingil moel J.U poolt kõnealuse väärteo toimepanemist. Teiseks on väärteoasjas tehtud tulirelva ekspertiis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi le edastati kümne jahil viibinud jahimehe üksteist tulirelva ja karu kehast eemaldatud kuul. Eksperdil tuli muu hulgas vastata küsimusele, kas ja millisest ekspertiisiks esitatud tulirelvast oli kuul tulistatud. Ekspert jõudis kümne relva puhul järeldusele, et kuul ei olnud nendest lastud. Järelejäänud ühe relva, s.o J.U jahipüssi puhul järeldas ekspert, et tõenäoliselt on kuul sellest lastud (ekspertiisiks esitatud kuuli ja J.U püssist katselaskmisel saadud kuuli eritunnustes esinesid vaid vähesed erisused). 2

(4)4-21-9504-21-950
  1. Maakohus keskendus ekspertiisiakti hinnates üksnes sellele, et kuuli pärinemine J.U relvast oli tuvastatud tõenäolikus, mitte kategoorilises vormis, pidades vajalikuks, et J.U süüd kinnitaksid veel täiendavad tõendid. Samas ei pööranud kohus sootuks tähelepanu ekspertiisiakti osale, kus ekspert välistas, et kuul võinuks olla lastud teistest ekspertiisiks esitatud relvadest. Sellises olukorras pidanuks kohus pöörduma nn välistamismeetodi poole (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-08, p 10.2). Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et ülejäänud relvadest karu kindlasti ei lastud. Järelikult on väärteo toimepanemine teiste jahimeeste poolt välistatud , millest tulenevalt saaks võimaliku teo toimepanijana arvesse tulla üksnes J.U.
  4. Välistamismeetodi rakendatavuse võinuks kahtluse alla seada tõesti asjaolu, kui jahipiirkonnas viibinuks samal ajal veel teisi menetluses tuvastamata isikuid. Sellisel juhul olnuks teo võimalike toimepanijate ring laiem. Maakohus ongi otsuses leidnud, et välistada ei saa, et jahil osales veel keegi, mis omakorda suurendab kahtlust J.U süüs. Seejuures viitab ta ühisjahist osavõtjate nimekirjadele, mis ei vasta osaliselt tegelikkusele. Tähelepanu väärib, et kaitsja ei ole kaebuses niisugust väidet esitanud. Menetluse käigus on tõepoolest tuvastatud, et jahidokumendid ei olnud korrektselt vormistatud ega kajastanud jahist osa võtnud isikuid päris täpselt. Samas on kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikute ütlustega jahil tegelikult osalenud isikud ja nende paiknemine jahialal kindlaks tehtud, mistõttu ei ole jahidokumentidel selles osas määravat tähtsust. Arvestatavaid tõendeid, et jahil viibis senises menetluses tuvastamata isikuid, ei ole.
  5. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult asjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. novembri
  7. a otsus nr 1-18-86/128, p 58.)
  8. Samuti on senises praktikas rõhutatud, et menetlusõiguse rikkumine on seegi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset ning väljaspool just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. veebruari
  10. a otsus nr 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega).
  11. Maakohus on eeltoodud seisukohti praeguse asja lahendamisel eiranud ning nentinud alusetult sellise põhjendatud kahtluse esinemist , mille saab tõlgendada süüdistatava kasuks. KrMS § 7 lg 3 ebaõige kohaldamine viis alusetult menetluse lõpetamiseni ning seda viga tuleb käsitada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.
  12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7, § 175 p-st 2 ja § 150 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
  13. märtsi
  14. a otsuse ning saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada.
  15. J.U kaitsja esitas
  16. septembril 2021 taotluse valitud kaitsjale kassatsioonimenetluses makstud tasu (1350 eurot) hüvitamiseks, mis on digitaalselt allkirjastatud samal päeval kell 22.
  17. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et Riigikohtus toimuva kirjaliku kassatsioonimenetluse puhul on 3
(4)4-21-9504-21-950 nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus nr 1-16-10888/62, p 55). Kuna praeguses asjas määrati kassatsioonimenetluse poolte seisukohtade, taanduste ja muude taotluste esitamise tähtajaks
  3. september 2021 kell 9.00, ei ole menetluskulude hüvitamise taotlus tähtaegne ja see tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.