§-dele 20 ja 22 I.K (reg. nr. XXX) kuuluvat Vändra bensiinijaama (aadressiga: Xxx). Kontrollimise kohta koostati „tankla kontrolli akt nr 09/EE3300/LR1/TKR/005 10.03.
lg 1 p-i 3 kohaselt loetakse tarbimisse lubatud kütuse müük kütuse käitlemiseks.
lg 2 järgi oli ja on nõuetele mittevastava kütuse käitlemine keelatud ning kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja. Nõuetele mittevastava kütuse käitlemine on lubatud
§-s 28 loetletud tingimustel. I.K neile tingimustele ei vasta. Väärteoprotokollis järeldati, et seega pani I.K nõuetele mittevastava kütuse ebaseadusliku käitlemisega toime
Kohtuvälise menetleja karistas 18.03.2010.a. otsusega I.K, juhindudes VTMS § 73 lg 1 p 1-st 1,
lg 2 järgi rahatrahviga 3000 krooni, samuti kuulusid otsuse kohaselt I.K väljamõistmisele menetluskulud analüüsi teostamise eest summas 1215 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse I.K , kes palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuse esitaja leiab, et väärteomenetlust on alustatud põhjendamatult, kuna tema tegevuses ei sisaldu väärteo tunnuseid. Kaebuses leitakse, et ekslik on otsuses esitatud väide, et väärteo pani toime Aleksander Terep. Kaebuse kohaselt, puuduvad väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Aleksander Terep tegeles erimärgistatud diislikütuse käitlemisega Vändra bensiinijaamas. Aleksander Terep’i ülekuulamise käigus ei ole käsitletud küsimust, kas ja kes I.K esindajana käitles Vändra bensiinijaamas erimärgistatud diislikütust. Kaebuses on asutud seisukohale, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud müügi toimumist. Selles on viidatud, et vastavalt KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatsena karistatav üksnes tahtlik tegu, ning järeldatud, et juhul, kui toimus müügi katse, on see karistatav vaid juhul, kui see oli tahtlik tegu. Leiti, et kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kaebaja tegevuses tahtlust, ei ole kaebaja tegevus karistatav (viide RK 3-1-1-71-09). Niisamuti ei nõustu kaebuse esitaja ka kohtuvälise menetleja seisukohaga süüteokoosseisu subjektiivsetest tunnustest Kohtuväline menetleja väide väärteo toimepanemise kohta vähemalt hooletusest tuleb kaebuse esitaja hinnangul tõlgendada nii, et väärtegu on toime pandud hooletusest, mistõttu oleks kohtuväline menetleja pidanud käsitlema süüteo subjektiivseid tunnuseid vastavalt ettevaatamatusdelikti käsitlemise reeglitele, seejuures viidatakse kaebuses Riigikohtu otsusele kohtuasjas nr 3-1-1-71-09. Kaebuse kohaselt ei vasta vaidlustatud otsus seaduse nõuetel, kuna selles puudub väärteokoosseisu (subjektiivsete tunnuste) kirjeldus. Kaebuses on rõhutatud, et kaebuse esitaja oli enda arvates teinud kõik mõistliku selleks, et täita oma hoolsuskohustust – ta ostis kütuse Maksu- ja Tolliameti kontrolli all tegutsevatelt kütuse hulgimüüjatelt, kes esitasid kõik nõutavad kütuse vastavussertifikaadid ja kütuste ringlusse lubamise load. Nõuetele mittevastavaks osutus erimärgistatud diislikütus, mis on Vedelkütuse erimärgistamise seaduse kohaselt erilise järelevalve objektiks. Kaebuse esitajal puudus eeltoodu 2 alusel igasugune alus arvata, et talle võidakse tarnida nõuetele mittevastavat kütust, lähtudes nn usalduspõhimõttest. Ka on kaebuses rõhutatud olulise aspektina seda, et kütuse tarnija võttis kogu tarnitud kütuse omal kulul tagasi. Koheselt kütuse mittevastavusest teada saades peatas kaebuse esitaja kütuse müügi ja tagastas kütuse selle tarnijale. Kaebuses on väljendatud seisukohta, et iga saabuvat kütusepartiid igas bensiinijaamas nõuetele vastavuse osas kontrollida pole võimalik, kuna see on kulukas ning võtab aega, samas pole võimalik kütust sel ajal mujal hoiustada. Kaebuse kohaselt põhineb kogu kütuse nõuetelevastavuse järelevalve süsteem vastavussertifikaatidel. Seega leitakse, et kui nende kontrolli ja järelevalvega tegelev kohtuväline menetleja on seisukohal, et vastavussertifikaate usaldada ei saa, tekib küsimus, miks kohtuväline menetleja nendega üldse tegeleb ja miks ta ei teavita turuosalisi avalikult oma seisukohast, et vastavussertifikaat ei tõenda kütuse nõuetele vastavust. Kaebuse kohaselt pidanuks uurimispõhimõttest lähtuvalt pidanud kohtuväline menetleja koheselt peale nõuetele mittevastava kütuse avastamist tuvastama, kuidas ja millal sattus nõuetele mittevastav kütus turule. Kaebuses leitakse, et antud juhul kohtuväline seda ei tuvastanud ja aasta möödudes sündmusest otsustas karistada kaebuse esitajat, kelle osas täielikult puuduvad süüteo subjektiivsed tunnused. 06.09.2010.a. toimunud kohtuistungil jäid kaebuse esitaja esindajad ning kaitsja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja leidis, et I.K pole väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja esindajad selgitasid, et Aleksander Terep ei tegelenud Sauel kütuse müügiga. AS-il Mokteril oli selleks volitatud isik, kes seda teeb, kuid seda, et kütust müüs konkreetne müüja, seda väärteoasjas kirjas ei ole. Ka ei ole nende hinnangul tuvastatud seda, et müük toimus, tuvastati vaid see, et kütus oli müügiks. Konkreetselt kellelegi poolt kütuse müümist pole tõendatud.. Ka viidati, et tegu on katsega, kuid karistatav on tahtlik tegu. Tegu oli vähemalt hooletusega, see on tuvastatud. Kaitsja viitas, et antud juhul on tegu erimärgistatud diiselkütuse müügiga, kõik, kes seda ostavad, tuvastatakse ja registreeritakse. Manipulatsioone teha sellise kütusega on keerukas ja mõttetu. Lisati, et isik, kes kütuse Mokterisse müüs, võttis selle tagasi ja ütles, et see ei vasta nõuetele. Kaitsja hinnangul ostis I.K kütust Maksu-ja Tolliameti poolt aktsepteeritud müüja käest. Eeldades, et kuna MTA on varasemalt müüjat kontrollinud, saab ta ka eeldada, et see kütus on nõuetele vastav. Kaitsja sõnul on ka kirjalikus kaebuses ära näidatud see, et igat detaili kontrollida ei ole võimalik. Kaitsja viitas ka, et I.K on väike ettevõtte, igakordne ekspertiisi tegemine muudaks kütuse müügi konkurentsivõimetuks. Leiti, et MTA ei ole näidanud, milles hoolsuskohustuse rikkumine seisnes. Kaitsja esitas ka taotluse kohtukulude väljamõistmiseks summas 45 056 krooni. Kohtuvälise menetleja esindajad leidsid istungil, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Leiti, et väide selle kohta, et kütuse müüki ei ole tuvastatud, ei oma tähtsust.
Kohtuvälise menetleja esindajate hinnangul on ka müügiks pakkumine oluline. Nende hinnangul, kui tankla mahutis oli kütus olemas ja tuleb klient, siis on see müügiks pakutud. MTA on seisukohal, et kütust ei saanud müüa tanklas enda äranägemise järgi. Kütuse müüki korraldab Mokteri juhatus. See kütus, mida ostetakse müüki, otsustakse juhatuse poolt. Kütuse tellimise ja müügiks pakkumise vastutab Aleksander Terep. Niisamuti viidati, et ka kutses oli märgitud, et MTA-sse on vajalik ilmuda pädeval isikul, selleks oli Aleksander Terep, edasised ütlused andis samuti tema. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul ei tekkinud mitte üheski menetluse staadiumis kahtlust, et koosseis puudub. Asuti seisukohale, et VTMS § 108 küsimused on lahendatud ning otsus seaduslik. MTA esindajad märkisid, et otsest kohustust kütuse kontrollimiseks seadusest ei tulene. Viidati, et vedelkütuse seadus kohaselt on keelatud käidelda nõuetele mittevastavat kütust ning samuti vastutab kütuse käitleja kütuse nõuetele vastavuse eest. 3 Ka on
kohaselt vedelkütuse käitlejal kohustas tagada kõik vahendid, et vedelkütuse seadust täita. Hoolsuskohustus tuleneb otse seadusest. Kaebuses on kaebaja konstrueerinud olukorra, et saabuv kütus tuleks laadida teise mahutusse, oodata ära tulemused ja lasta siis kütus käiku. Kohtuvälise menetleja hinnangul peavad müüjad tagama, et kütus oleks tarbijale kvaliteetne, majanduslik ebaotstarbekus pole asjakohane. Samuti leiti, et ebaõige on kaebuse esitaja seisukoht nagu vabastaks kütusega liikuv vastavussertifikaat hoolsuskohustusest. Esindaja märkis, et Aleksander Terepi küsitlemine on selgust toonud väärteomenetluses subjekti väljaselgitamisse. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul A. Terep, ei vihjanud, et ta pole õige isik. Niisamuti leiti, et ei ole mõistlik välja mõista menetluskulusid, mis ületavad trahvisummat enam kui 15-kordselt. Kohus uuris kohtuistungil veel ka järgmisi kirjalikke tõendeid: väärteotoimiku materjale, kohtutoimiku materjale, samuti kuulas üle A.Terepi. Kohtuistungil andis A. Terep ütlusi selle kohta, et kütuse partii hankimist korraldas tema, samuti selle müügile paneku. Tema sõnul paigutatakse kütus paigutatakse ettenähtud mahutisse, milleks erimärgistatud diiselkütuse mahuti. Enne ei ole see mahuti tühi, kui uus kütus peale valatakse. Kütust tuleb kogu aeg juurde ja ka eelnevalt on seal mahutis kütus sees. Tunnistaja ütluste kohaselt on vastavussertifikaadid saatelehel kirjas, mis sertifikaadi järgi sisse tuleb. Aeg-ajalt teevad nad ka pistelist kontrolli kütuse kvaliteedi osas. Tunnistaja sõnul tähendab sertifikaat seda, et kütus vastab EV-s kehtestatud nõuetele. Seda on kontrollinud MTA, kes võtab piirilt kütuse vastu ja annab loa edasi müüa. Seda, et oleks olemas kaks mahutit ning et uus partii pandaks teise mahutisse, A. Terepi sõnul ei tehta. Usaldatakse ametlikult edastatud dokumente ja sertifikaate. - väärteootsust (väärteotoimik t.l. 67-70), mille kohaselt karistati I.K
lg 2 järgi rahatrahviga 3000 krooni, samuti kuulusid otsuse kohaselt I.K väljamõistmisele menetluskulud analüüsi teostamise eest summas 1215 krooni, selle eest, et I.K . nõuetele mittevastavat kütust (kütuseproovi kütuse väävlisisaldus oli 16,6 mg/kg, lubatud maksimaalseks väävlisisaldus10 mg/kg). - väärteoprotokolli (väärteotoimik t.l. 27-26), mille kohaselt Maksu- ja Tolliameti väärteomenetluse talituse vaneminspektor Riina Tiitson koostas 16.02.2010.a. I.K suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et: 10.03.2009.a. kontrollisid Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse inspektorid vastavalt
§-dele 20 ja 22 I.K (reg. nr. XXX) kuuluvat Vändra bensiinijaama (aadressiga: Xxx). Kontrollimise kohta koostati „tankla kontrolli akt nr 09/EE3300/LR1/TKR/005 10.03.2009.a“. Tankla mahutist nr 4, tankur 2 kaudu võeti eri märgistatud diislikütusest kütuseproov 1 liitrilisse plekkpurki, mis plommiti tollitõkendiga nr ET0021455. Proovivõtmise kohta vormistati „Proovivõtu protokoll nr EE300/244 10.03.2009.a“. Kütuseproov plommiga ET0021455 edastati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-le. Võetud kütuseproovile (proovivõtu protokoll nr EE300/244 10.03.2009, tehtud analüüsiga Eesti Keskkonnauuringute Keskuses (proovivõtu ja analüüsi akt. 12.03.2009 nr 1-4/190) tuvastati, et eelnimetatud kütuseproov ei vastanud väävlisisalduse osas kvaliteedinõuetega kehtestatud normile (Keskkonnaministri 19.05.2005 a. määrus nr 38 „vedelkütustele esitatavad keskkonnanõuded“). Antud kütuseproovi kütuse väävlisisaldus oli 16,6 mg/kg, nõuetega oli lubatud maksimaalseks väävlisisalduseks 10 mg/kg. Seega käitles I.K nõuetele mittevastavat kütust.
lg 1 p-i 3 kohaselt loetakse tarbimisse lubatud kütuse müük kütuse käitlemiseks.
lg 2 järgi oli ja on nõuetele mittevastava kütuse käitlemine keelatud ning kütuse vastavuse eest nõuetele vastutab kütuse käitleja. Nõuetele mittevastava kütuse käitlemine on lubatud
§-s 28 loetletud tingimustel. I.K neile tingimustele ei vasta. 4 - väärteokaebust (t.l. 32-35), millise kohaselt palus kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus. Leiti, et väärteomenetluse läbiviimisel on rikutud menetlusnorme, seda alustati põhjendamatult. Kaebuse põhiseisukohad on kajastamist leidnud eelpool; - OÜ Analiit-AA vastavussertifikaati AN 72581 (väärteotoimik t.l. 60) 19.02.2009.a. eriotstarbelise diislikütuse väävlisisaldus 9,8 mg/kg; - OÜ Analiit-AA katseprotokolli nr SD 190209 (väärteotoimik t.l. 59) 18.02.2009.a. (proovi kuupäev) eriotstarbelise diislikütuse väävlisisaldus 9,8 mg/kg; - Profi Kütus OÜ saatelehte nr 1544 10.03.2009.a. (väärteotoimik t.l. 58), millest nähtub eriotstarbelise diislikütuse (4000 liitrit) I.K , märge „Kütus vastab kehtestatud nõuetele“. - OÜ Analiit-AA vastavussertifikaati AN 726695 (väärteotoimik t.l. 57) 09.03.2009.a. eriotstarbelise diislikütuse väävlisisaldus 9,9 mg/kg; - OÜ Analiit-AA katseprotokolli nr SD 190209 (väärteotoimik t.l. 56) 06.03.2009.a. (proovi kuupäev) eriotstarbelise diislikütuse väävlisisaldus 9,9 mg/kg; - OÜ Profi Kütus saatelehte nr 1804 (väärteotoimik t.l. 55), millest nähtub 17.03.2009.a. 5780 liitri eriotstarbelise diislikütuse äraviimine Vändra tanklast; - Profi Kütus OÜ saatelehte nr 192009 18.03.2009.a. (väärteotoimik t.l. 54), millest nähtub tarne Kroodi Terminal AS-le, märge „Kütus vastab kehtestatud nõuetele“; - Profi Kütus OÜ saatelehte nr 3399/09 17.03.2009.a. (väärteotoimik t.l. 53), millest nähtub eriotstarbelise diislikütuse (2000 liitrit) tarne I.K , märge „Kütus vastab kehtestatud nõuetele“. - Mažeikiu Nafta sertifikaati nr 68041 03.03.2009.a. (väärteotoimik t.l. 51-52) – inglise ja leedu keeles, diisli kohta, väävlisisaldus 9,1 mg/kg; - Intertek Eurolab OÜ katseprotokolli (väärteotoimik t.l. 50), Mazeikiu Nafta Trading House 13.03.2009.a. kütuseproovikohta, millest nähtub väävlisisaldus 8,6 mg/kg; - päringut e-kirja teel (väärteotoimik t.l. 49), millest nähtub, et eriotstarbelise diislikütuse täisanalüüsi hind on 5500 krooni; - I.K vastulauset koos lisadega (väärteotoimik t.l. 48-30), milles esitatud põhilised seisukohad oleksid järgnevad: esmalt asutud seisukohale, et asjas ei ole kogutud piisavalt tõendeid ning kohtuväline menetleja on jätnud asjas tähelepanuta mitmed olulised tõendid ja asjaolud. Seejuures on viidatud, et vastavalt VKS § 9 lg-le 1 tõendab vastavussertifikaat tarbimisse lubatud kütuse vastavust kehtestatud nõuetele ning MTA on antud juhul lubanud müüki kütuse, mille puhul on ise hiljem tuvastanud, et see ei ole nõuetekohane. Samuti on lisatud, et I.K lähtus vastavussertifikaadist, mille kohaselt oli kütuse väävlisisaldus normi piires – 9,8 mg/kg. Teisalt esitati seisukoht, et I.K tegevuses puudub väärteokoosseis, I.K on kõik nõuded täitnud ning kütuse igakordne kontroll jaemüüja poolt pole nõutav, samuti poleks see majanduslikult mõeldav. Kolmandaks märgiti, et juhul kui ka asuda seisukohale, et etteheidetava süüteo objektiivse koosseis on täidetud, puudub antud juhul väärteo subjektiivne koosseis. Selle toetuseks lisati, et I.K oli teinud kõik endast oleneva ning puudusid igasugused alused eeldamaks, et tarnitud kütus ei vasta nõuetele. Vastulauses leiti, et väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja uurinud väärteokoosseisu asjaolusid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kuivõrd üle pole kuulatud kütuse tarnijat OÜ Profi Kütus esindajat, samuti OÜ Analiit-AA esindajat. Vastulausele lisatud dokumentideks on eelpool käsitletud sertifikaadid, saatelehed, katseprotokollid ning päring. Vastulauses paluti lõpetada väärteoasja väärteomenetlus I.K suhtes väärteo koosseisu puudumise tõttu. - MTA 26.02.2009.a. teadet kütuse tollijärelevalve kohta (väärteotoimik t.l. 22), millest nähtub selle allkirjastamine A. Terepi poolt; - Profi Kütus OÜ saatelehte 26.02.2009.a. (väärteotoimik t.l. 21), millest nähtub eriotstarbelise diislikütuse (5000 liitrit) tarne I.K, märge „Kütus vastab kehtestatud nõuetele“; - kutset (väärteotoimik t.l. 20), millest nähtub menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi sisalduva kutse saatmine I.K esindajale Aleksander Terep’ile; 5 - Äriregistri väljavõtet (väärteotoimik t.l. 19-12), mille kohaselt olid 01.09.2008.a. seisuga AS –i I.K juhatuse liikmed Aleksander Terep ja Anneli Terep; - kutset 19.10.2009.a. (väärteotoimik t.l. 7), millest nähtub menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi sisalduva kutse saatmine ning I.K seadusliku esindaja kohustamine ilmumiseks ülekuulamisele menetleja juurde; - proovivõtu protokolli nr EE300/244 (väärteotoimik t.l. 2) Vändra tankla kohta (Allikõnnu külas, Vändra vallas), millest nähtuvalt võeti 10.03.2009.a. proovid eriotstarbelisest diislikütusest, proovidele seati tõkendid ET0021455, ET0021458, ET 0021459; - tankla kontrolli akti nr 09/EE3300/LR1/TKR/005 millest nähtuvalt viidi kontroll läbi 10.03.2009.a. Vändra tanklas (Allikõnnu külas, Vändra vallas), I.K esindajaks oli Karli Adamsoo. Kohtu järeldused: Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindajate seisukohad, viinud läbi kohtulike tõendite uurimise leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on õigesti tuvastanud kaebuse esitaja käitumises
lg 2 koosseisulised tunnused ja õigesti kohaldanud karistamist käsitlevaid norme. Vastavalt
lg-le 2, karistatakse juriidilist isikut nõuetele mittevastava vedelkütuse , rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Antud juhul, tuleb esmalt lahendada küsimus I.K etteheidetava VKS § 32 lg 2 rikkumise koosseisupärasusest. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt, et I.K kuuluvast Vändra tankla kütusemahutis oli erimärgistatud diislikütus, mille väävlisisaldus ületas lubatu piiri. Nimetatud asjaolu ei ole I.K ka kahtluse alla seadnud ning puudub vaidlus selles, et nimetatud kütus ei vastanud kehtivatele nõuetele. Seejuures tuleb tähele panna, et analüüsitud kütuses oli väävlisisaldus rohkem kui 66% üle lubatud määra. Kuivõrd VKS § 32 lg 2 kohane rikkumine seisneb vedelkütuse ebaseaduslikus käitlemises, tuleb hinnata, kas I.K oli kütuse ebaseaduslikuks käitlejaks. Kuna I.K tegeles väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt Vändras asuvas tanklas kütuse jaemüügiga, tuleb asuda seisukohale, et olenemata sellest, kas nõuetele mittevastava kütuse müük toimus või mitte, oli siiski selle kütuse käitlejaks I.K , nimetatud kütus oli mahutisse ladustatud, müügiks pakutud. Seega tuleb lugeda asjakohatuteks kaebuse esitaja väited nagu pidanuks kohtuväline menetleja tõendama üksnes kütuse müümist ning konkreetsete müügitehingute puudumisel mitte I.K VKS alusel karistama. Kaebuse esitaja on viidanud sellele, et lähtus kütuse kvaliteedi kindlakstegemisel kütusetarnega kaasnevatest vastavussertifikaatidest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et I.K , kelle majandustegevuse sisuks on mootorikütuse jaemüük, sh tanklate tegevus (äriregistri väljavõte t.l. 29-39), peab olema kahtlemata teadlik antud valdkonnas kehtivast regulatsioonist, samuti riskidest, mis selles majandustegevuse harus on tavapärased. Asjaolu, et Eesti Vabariigis on vedelkütuste, eriti diiselkütuse, kvaliteediga probleeme, on kohtu hinnangul ka üldteada. Kuna I.K inkrimineeritav väärtegu on nõuetele mittevastava kütuse käitlemine, siis ei saa kütuse nõuetele mittevastavuse tekkepõhjuste väljaselgitamine olla ka käesoleva väärteomenetluse uurimise objektiks. I.K , kui kütuse käitleja, oli vastutav müügiks pakutava kütuse kvaliteetsuse eest. Kaebuse esitaja A. Terep selgitas kohtus, et kõik hangitavad diiselkütused paigutati ühte ühisesse mahutisse, seega tekitas I.K ise olukorra, kus 6 puudus võimalus kontrollida eraldi konkreetse müüja poolt saadavat konkreetset kütust, selle kvaliteeti. I.K kaitsja väide selle kohta, et nad pidasid piisavaks vaid kütuse müüja vastavussertifikaadi kontrolli, tagamaks kütuse kvaliteeti, ei ole asjakohane. I.K , kui kütuse käitleja, oleks võinud ja saanud viia läbi pistelisi kvaliteedikontrolle üldmahutis, tagamaks kvaliteetse kütuse käitluse, milline kohustus tal lasus (VKS § 3, § 8 lg 2). KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseks tunnuseks ka ettevaatamatus. Kohtuväline menetleja on jõudnud õigele järeldusele, et arvestades eelkajastatud asjaolu, oli I.K tegevuses tegemist hooletusega. KarS § 18 lg 3 alusel paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. I.K , ettevõttena, mis on pikaaegselt tegelenud kütuse käitlemisega, pidanuks näitama üles erilist hoolt tema poolt käideldava (antud juhul tanklas müügiks pakutava) kütuse kvaliteedi nõuetele vastavuse kontrollimisel. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid antud rikkumise puhul ei esine. Antud juhul vastutab I.K toimepandud väärteo eest, kuivõrd see on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on I.K juhatuse liige Aleksander Terep kinnitanud, et kütuse tellib tema, samuti määrab selle müüki. Seega on tema ütlustega tõendatud AS Mokteri juhatuse liikme hoolsuskohustus ja tuvastatud tema süü. Äriseadustiku § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtimisorganiks ning tulenevalt Äriregistri väljavõttest oli A. Terep antud perioodil juhatuse liikmeks (väärteotoimik t.l. 18). Karistust kergendavaid ja raskendavad asjaolusid KarS § 57, 58 järgi pole kohtuväline menetleja tuvastanud.
lg 2 võimaldab nõuetele mittevastava vedelkütuse ebaseadusliku käitlemise eest või sellega toimingute tegemise eest heakskiitmata viisil, kui selline heakskiit on nõutav, karistada juriidilist isikut rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Käesoleval juhul kohaldas kohtuväline menetleja rahatrahvi summas 3000 krooni, seega vähem kui 1/16 määras suurimast võimalikust. Kohus leiab, et nimetatud kohaldatud rahatrahvi suurus on proportsionaalne, selle määramisel on arvesse võetud kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Äriregistri väljavõttest (väärteotoimik t.l. 19-12) nähtuvalt oli I.K
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.