) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus Otsustas: Süüdi tunnistada Nikolay Mitrakhovich KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmisele kuuluvat karistust 1 aasta vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Nikolay Mitrakhovich ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 1 alusel välja mõista Nikolay Mitrakhovichilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 490,50 eurot (nelisada üheksakümmend eurot ja 50 senti), ekspertiisikulu 61 (kuuskümmend üks) eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot (ühseksakümmend seitse eurot ja 20 senti), s.o kokku 648,70 eurot (kuussada nelikümmend kaheksa eurot ja 70 senti).
lg 3 alusel määrata, et Nikolay Mitrakhovichil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Sundraha 490,50 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 167,40 eurot jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, s.o hiljemalt 31.12.2023 ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE522200221013264447 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: RIKOEE22) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS, SWIFT: LHVBEE22), märkides viitenumbriks 99922700041076 ning selgituse “Nikolay Mitrakhovich, otsus nr 1-22-5749, menetluskulu“. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. CD-plaat sündmuskoha fotodega jätta kriminaalasja toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Nikolay Mitrakhovichi süüdistatakse selles, et tema XXX kella 11.45 paiku XXX juures suunaga XXX tänava poole juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX ning ei andnud teed reguleerimata ülekäigurajal ja sõitis otsa ülekäigurada ületavale L. S.. Enne reguleerimata ülekäigurajale lähenemist ei olnud Nikolay Mitrakhovich piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik. Liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustas kannatanu L. S. vaagnaluude kinnised nihkega killustunud hulgimurrud vasakul, vasaku sääreluu ülaosa kinnine killustunud liigesesisene murd, vasaku pindluu ülaosa kinnine killustunud nihkega murd; traumaatiline ämblikuvõrkkelmealune verevalum otsmikupiirkonnas paremal; pehmete kudede turse ja verevalumid väikevaagnas vasakul; haav otsmikupiirkonnas vasakul; värsked nahaalused verevalumid mõlemapoolselt otsmikul, kuklapiirkonnas vasakul, silmade ümber, vasakul põlvel; värsked nahamarrastused peapiirkonnas, s.o. tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt 4 kuud. Oma tegevusega rikkus Nikolay Mitrakhovich liiklusseaduse: § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet; § 17 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat; § 35 lg 4 nõudeid, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Sellega pani Nikolay Mitrakhovich toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimesele raske tervisekahjustus. Kokkuleppe sisu KarS § 423 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Rakendades KarS § 73 sätteid, määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui kohtualune ei pane 1 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on
lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses kannatanu kohtuarstliku ekspertiisiga tekkinud kulu summas 61 eurot,
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot ja kohtumenetluses 167,40, s.o kokku 264,60 eurot ning
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot.
Mitrakhovich on XXX ja tema sissetulek on alla XXX euro.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuistungil taotlesid kaitsja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulu riigi kanda jätmist. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Silva Rood tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning N. Mitrakhovichi süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav N. Mitrakhovich kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja A. Aasmaa ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav N. Mitrakhovich nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega, poole sundraha ja kohtumenetluses tekkinud kaitsekulude riigi kanda jätmist. Prokurör S. Rood, kaitsja ja süüdistatav N. Mitrakhovich jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava N. Mitrakhovichi poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse N. Mitrakhovichi süüdi tunnistamiseks KarS § 423 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas N. Mitrakhovichi kriminaalmenetluse kulud on
lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses kannatanu kohtuarstliku ekspertiisiga tekkinud kulu summas 61 eurot,
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot ja kohtumenetluses 167,40 eurot, s.o kokku 264,60 eurot ning
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. N. Mitrakhovich on taotlenud pooles ulatuses sundraha ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulude riigi kanda jätmist ning väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Võttes arvesse N. Mitrakhovichi varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta sundraha pooles osas ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjakulud riigi kanda ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud.
Mitrakhovichilt sundraha 490,50 eurot, ekspertiisikulu 61 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulud kokku 648,70 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Sundraha summas 490,50 eurot ja kohtumenetluse kaitsjakulu 167,40 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kaitsjakulude riigi kanda jätmine kohtuistungil osutatud kaitseteenuse eest on põhjendatud, sest kaitsja osalust taotles menetleja. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.