← Eesti

1-19-10041/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 13.12.2022 Kriminaalasja number 1-19-10041 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kristi Suvi Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Mariina Boiko Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne Rauno Kaldmäe karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Rauno Kaldmäe, isikukood: 39201087198; elukoht: XXX / XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Rauno Kaldmäele Tartu Maakohtu 13.01.2020 otsusega nr 1-19-10041 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Rauno Kaldmäe karistuse kandmise aja algust arvata alates Tartu Maakohtu 14.12.2022 määrusega väärteoasjas nr 4-22-1613 täitmisele pööratud 20 päeva pikkuse aresti ärakandmisele järgnevast päevast. Kohaldada Rauno Kaldmäe suhtes KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel tõkendit vahistamine alates 09.12.2022 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumäärus saata Rauno Kaldmäele, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.01.2020 otsusega tunnistati Rauno Kaldmäe süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja temale mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 74 sätete alusel määrati, et koheselt kuulub R. Kaldmäe poolt ärakandmisele 4 kuud vangistust (koos eelvangistusega). Ülejäänud 1 aasta 2 kuu pikkune vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui R. Kaldmäe ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 pde 2, 5, 8 alusel ei tarvita alkoholi, allub alkoholivastasele sõltuvusravile ning osaleb sotsiaalprogrammis. Katseaja kestus oli 13.01.2020 – 13.07.
  2. Kohtuotsus jõustus 29.01.
  3. Tartu Maakohtu 22.02.2022 määrusega KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati R. Kaldmäed pöörduma viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist A-Kliinikusse ning laskma teha blokaadisüst alkoholi tarvitamisest võõrdumiseks. Seonduvalt toime pandud rikkumistega pikendati R. Kaldmäe kriminaalhoolduse katseaega ja käitumiskontrolli tähtaega 5 kuu võrra, s.o kuni 13.12.
  4. R. Kaldmäe rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja hoidus kriminaalhooldusest kõrvale. Kohtumäärus jõustus 11.03.
  5. 17.10.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande R. Kaldmäe karistuse täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu rikkus taaskord korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja hoiab kriminaalhooldusest kõrvale. Tartu Maakohtu 21.11.2022 määrusega kuulutati süüdimõistetu R. Kaldmäe tagaotsitavaks kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidmise tõttu ning tabamisel kohaldatakse tema suhtes vahistamist ja toimetatakse sundkorras Tartu Maakohtusse ärakuulamiseks ning erakorralise ettekande arutamiseks. 10.12.2022 kohtumäärusega jäeti tõkend vahistamine muutmata. Kuna R. Kaldmäega ei ole sisuliselt pikema ajavahemiku vältel ühendust saadud ning ta ei ole ka kinnitanud kohtukutsete kättesaamist ja kohtul puudub teadmine, kus on tema tegelik viibimiskoht ning mis on tema tegelikud kasutuses olevad kontaktandmed, võib väita, et isik hoiab kohtumenetlusest kõrvale. On ka alus eeldada, et R. Kaldmäele tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Samuti ei ilmunud R. Kaldmäe kohtuistungile. Ka kriminaalhooldusametnik ei ole süüdimõistetuga pikemat aega, s.o viimase 3 kuu jooksul kohtunud ja telefonitsi, meilitsi ühendust saanud. Isiku elukohas viibivad inimesed on väitnud, et R. Kaldmäed ei ole kohal, ta viibib XXX ja veel midagi sarnast. R. Kaldmäel ei olnud kohtule teadaolevalt mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal 21.11.2022 kell 10.30 kohtuistungile tulla ning süüdimõistetu ei ole kohtule eelnevalt mittetulemise põhjustest ka teatanud. R. Kaldmäe peeti politsei poolt kinni 09.12.2022 ja tuvastati, et ta oli sel hetkel tugevas alkoholijoobes (joove 1,40 mg/l). Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles R. Kaldmäe ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Viimane käitumiskontrolli päev oli 13.12.2022, paraku R. Kaldmäe on olnud kriminaalhooldaja vaateväljast kadunud alates augustist. Tal on kahel korral tuvastatud alkoholijoove. Ka 09.12.2022 kinnipidamisel oli isik tugevas alkoholijoobes. Hooldusaluse elukoht on alates augustist kriminaalhooldajale teadmata. XXX on teda kaks korda välja tõstetud, peale seda olid korterid XXX ja XXX tänaval, kuid kriminaalhooldajale ei olnud teada, kus isik täpselt elas. Seega on R. Kaldmäe rikkunud ka kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas. Kuna süüdimõistetu viimased neli kuud enam kättesaadav pole olnud, taotleb ametnik tema karistuse täitmisele pööramist. Vestlus erakorralise ettekande kohapealt leidis aset 08.08., kui XXX tuvastati esimene alkoholijoove. 17.
  6. ja 07.
  7. pidi R. Kaldmäe tulema registreerimisele kohale, aga ta ei tulnud. 2 Vahepealsetele helistamistele alates 08.08.2022 ei ole hooldusalune reageerinud. Esindusest isik ka ise läbi ei tulnud. 08.04.2022 käis R. Kaldmäe alkoholivastast süsti tegemas. R. Kaldmäe selgitas kohtule, et tal internetti ei ole ja telefon varastati ära. Tal ei olnud ka kriminaalhooldaja numbrit, seetõttu ei saanud isik ametnikku kätte. Töö pidi hooldusalune ära tegema detsembri lõpuks ja kuna telefon oli kadunud ning ta oli XXX lähedal tööl, ei saanud süüdimõistetu seda teha. Ei olnud internetivõimalust, et kriminaalhooldajat teavitada - muidu oleks ta teavitanud ja ei oleks probleemi olnud. R. Kaldmäe on oma telefoni üritanud leida, seda ka numbri järgi positsioneerida - see on sees, aga keegi ei vasta. Internetivõimalust isikul ei olnud, et numbrit saata. Süüdimõistetu sõnul augustis Viira telefonitsi ütles, et pole vaja minna. Ta ka ei mäleta, mis septembris oli, aga tema arvates ta helistas. R. Kaldmäe sõnul pidi ta reedel peale lõunat läbi minema ja ütlema kriminaalhooldajale, et milles probleem on. Selleks, et korterit leida, peab käima tööl. XXX tänavasse teda enam sisse ei lastud, siis ta läks tagasi XXX tänavasse. Kuna XXX on XXX kaelas, peab isik ka alimente maksma. Kriminaalkorras karistatul ei ole nii kerge leida elamiseks korterit, seni on 28 korterit ära öeldud. R. Kaldmäel on ka uus XXX ja seetõttu on elukohta vaja. Samuti ei ole kerge käia kriminaalhooldaja juures töö kõrvalt, see oli 5 kuud. Kriminaalhoolduse aadressi isik teab, aga ta alles neljapäeval jõudis ja reedel võeti juba vahi alla. Oleks süüdimõistetu varem teadnud, et teda otsitakse, oleks ta ammu kohal olnud – ta sai tagaotsimisest alles kinnipidamisel teada. Kriminaalhoolduses on veel nii vähe käia. Vangistuses ei näeks R. Kaldmäe XXX ega XXX. Ühel korral tuli isik kriminaalhooldaja juurde ja siis puhkumine joovet ei näidanud. Ka hiljem puhumine joovet ei fikseerinud. R. Kaldmäe ka selgitas, et talle pandi tilk viina kohvi sisse - alkosüst on tehtud ja hooldusalune sellest aru ei saanud - kohvi oli vähe kange lihtsalt, see selgus alles hiljem. Kuna R. Kaldmäel on samuti tingimused peal, siis ta enda sõnul ei saa kellelegi kallale minna. Kinnipidamisel oli suur joove, sest R. Kaldmäe ei teadnud, et teda kinni peetakse ja kriminaalhooldusega ta ei suhelnud. Süüdimõistetu tunnistas kohtule, et ta on viimane kuu aega olnud kadunud, sest ta teadis, et kriminaalhooldaja Boiko teeb ettekande ning ta läks asjade raha kokku ajama. Telefon oli kadunud, polnud mingit kontakti. XXX tänavas on XXX – R. Kaldmäe saab XXX ning ta pidi XXX sealt ära võtma ja XXX minema, aga politsei pidas kinni. XXX on tema oma - ei ole muud varianti, kui kokku minna. R. Kaldmäe ei taha karistuse täitmisele pööramist. Äkki saab vangistuse asemel üldkasulikku tööd teha, lisaks oli R. Kaldmäe nõus tegema uue alkosüsti ja käima registreerimistel. Ta lubab ka enam mitte ära kaduda. R. Kaldmäe palub endale viimase võimaluse andmist. Ta oleks enda sõnul pidanud leidma telefoni, et ühendust saadaks. R. Kaldmäe sõnul oli ta pidevalt tööl ja tema esimene prioriteet oli, et leiaks endale korteri. Ta saaks XXX tööle. ÜKT tundide alusel saaks ta graafikuga tööst vabaks. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud teise erakorralise ettekande, sest R. Kaldmäe on rikkunud 08.08.2022 ja 06.09.2022 alkoholi tarvitamise keeldu. 08.08.2022 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt tuvastati R. Kaldmäel joove 0,117 mg/l, samuti välise joobetunnusena alkoholilõhna esinemine. Protokolli kirjutas R. Kaldmäe, et talle võib olla valatud alkoholi kohvi sisse, kuid ise ta alkoholi tarvitanud ei ole. Samas isik tunnistab alkoholijoobes olekut. 06.09.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et süüdimõistetul tuvastati joove 1,37 mg/l, väliste joobetunnistena ka silmade punetus, aeglane reaktsioonikiirus, alkoholilõhn suust, koordinatsiooni kerged häired ja unisus. Erakorralise 3 ettekande kohaselt R. Kaldmäelt ei ole võimalik seletust võtta, kuna ta ei ole ametnikule kättesaadav. R. Kaldmäe rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ka 09.12.2022, kui ta politsei poolt kinni peeti ja vanglasse toimetati – tuvastati joove 1,40 mg/l. Erakorralisest ettekandest samuti nähtub, et R. Kaldmäe on kriminaalhoolduse ajal jõudnud arusaamisele, et ta ei hakka enam narkootikume tarvitama põhjusel, et kvaliteetseid narkootikume ei liigu ning sama raha eest saab hulga alkoholi osta ja saavutada joobe pikemaks ajaks. Peavarju saab isik alkoholilembeste tuttavate juures. Kuigi R. Kaldmäe tunnistab enda riskivat ja hoolimatut käitumist, siis sellest täielikult loobumiseks ta veel valmis ei ole, tuues põhjendusteks teiste inimeste käitumise, millele reageerib. Isik leiab, et ta peab ennast talitsema. Samas, kui keegi tekitab probleeme, siis ei välista "õigluse seadmist" vägivallaga. Hooldusaluse suhtumine on käitumiskontrolli jooksul muutunud õiguskuulekamaks - enne oli ta kohe valmis rusikad käiku laskma. Nüüd aga näeb võimalust inimestega rääkimiseks. Süüdimõistetu näeb ka alkoholi tarvitamise negatiivset mõju enda käitumisele. R. Kaldmäe pöördus AJK Kliinikusse alkoholisõltuvusvastasele ravile 05.03.2020 ning ta osales ravil kuni
  8. a kevadeni. Seoses alkoholi tarvitamisega oli ta suunatud uuesti pöörduma AJK Kliinikusse, et jätkata sõltuvushäire ravi. Elukoha probleemiks on jätkuvalt seal viibiv seltskond, kes on kriminaalkorras karistatud ja tarvitavad alkoholi. R. Kaldmäe käib nimetatud korteris ööbimas. Antud elukohas on R. Kaldmäel ka korduvalt tuvastatud alkoholijoove. R. Kaldmäel on alkoholi tarvitamist tuvastatud kriminaalhoolduse jooksul muuhulgas 13.12.2021 (joove 1,344 mg/l) ja 19.01.2022 (joove 1,424 mg/l). Kuni 08.08.2022 täitis R. Kaldmäe registreerimiskohustust korralikult. Alates 17.08.2022 ei ole R. Kaldmäe ametnikule kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik on korduvalt helistanud R. Kaldmäele, kuid hooldusalune ei vasta telefonikõnedele. R. Kaldmäe alkoholi tarvitamist on üritatud kontrollida 20.08.2022, 21.09.2022, 04.10.2022, 06.10.2022 ja 13.10.2022, kuid see ei ole õnnestunud. Isiku elukohas viibivad inimesed on väitnud, et R. Kaldmäed ei ole kohal, ta viibib XXX jms. R. Kaldmäel on käitumiskontrolli jooksul kontrollitud alkoholi tarvitamist 22 korda, alkoholijoove tuvastati neljal korral. R. Kaldmäe on ka ametnikule tunnistanud, et ta on olnud mitmel korral alkoholijoobes. R. Kaldmäe hoiab teadlikult kõrvale käitumiskontrollist ja ta ei ole kriminaalhooldusametnikule kättesaadav olnud. Süüdimõistetu samuti ei allu kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollile. Kuna R. Kaldmäel puudub püsiv elukoht, ta viibib erinevate alkoholilembeste tuttavate juures, siis tuleb tema suhtes kohaldada sundtoomist ning arutada erakorralist ettekannet peale tema tabamist. Ametnikule on teada kaks võimalikku R. Kaldmäe viibimiskohta, s.o XXX, XXX ja XXX (keldrikorruse korter), XXX. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et R. Kaldmäe tunnistab alkoholi tarvitamisi kriminaalhoolduse ajal, samuti kriminaalhooldusest eemalehoidmist seoses töökohustustega ja eraeluga. Kriminaalhooldusametnik jääb taotluse pöörata karistus täitmisele juurde. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et R. Kaldmäe on käitumiskontrolli ajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja ka kriminaalhooldusametniku kontrollile allumise kohustust. Samuti ei ela süüdimõistetu kohtu määratud elukohas. R. Kaldmäe on hoidnud ka pikemat aega kriminaalhooldusest kõrvale. Rikkumisteks kohtule teadaolevalt mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Süüdimõistetu on kriminaalhooldusel olles kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kõik käitumiskontrolli nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldusega seonduv peab olema süüdimõistetu jaoks prioriteetne, kui ta soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada ja tingimisi mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Mõjuvateks põhjusteks rikkumiste sooritamisel ei saa siinkohal lugeda eraelulisi asjaolusid (nt töötamine, XXX või XXX olemasolu), sest kriminaalhooldusele määratud inimene peab oma elu korraldama, lähtudes eelkõige käitumiskontrolliga kaasnevate nõuete ja kohustuste täitmisest, sh töö- ja pereelu 4 planeerimisel. R. Kaldmäe teadis, et teda on kriminaalkorras karistatud ning et ta karistuse kandmiseks vabaduses peab järgima kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Kohtu jaoks ei ole ka eluliselt usutav, et R. Kaldmäele 08.08.2022 kontrollile eelnevalt kallati kohvi sisse tema teadmata alkoholi, sest R. Kaldmäed on varasemalt korduvalt tabatud raskes alkoholijoobeseisundis. Selline korduv ja R. Kaldmäele iseloomulik käitumine vabaduses (nn modus operandi) aga viitab tõsikindlalt, et R. Kaldmäe tegelikult regulaarselt kuritarvitab alkoholi ja suure tõenäosusega tegi seda ka 08.08.2022 kontrollile eelnevalt. Ka 09.12.2022 kinnipidamisel oli R. Kaldmäe tugevas alkoholijoobes ja ta on samuti ise alkoholitarvitamisi kinnitanud. Seega juba läbitud sõltuvusvastane ravi ei ole R. Kaldmäel ilmselgelt aidanud enda sõltuvuskäitumist muuta ning alkoholi tarvitamist lõpetada. Uuesti aga isik ravile pöördunud ei ole. Järelikult R. Kaldmäe ei olegi karistuse kandmisest vabaduses kriminaalhooldusele alludes huvitatud või piisavalt motiveeritud. Kuigi kohus inimlikult mõistab, et R. Kaldmäe on leidnud endale XXX ning XXX, siis ta ei ole paraku teinud kõike endast olenevat, et kanda karistust vabaduses. Ka XXX järele minnes oli ta tugevas alkoholijoobes. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine R. Kaldmäe käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei ole veendunud, et ka nt uue ravikohustuse määramine süüdimõistetu käitumisse muutusi tooks, sest seni on ta samaliigilisi rikkumisi jätkanud ka vaatamata varasematele sekkumistele. R. Kaldmäe käitumist ei muutnud ka 4 kuulise šokivangistuse ärakandmine. Kuigi R. Kaldmäed tuleb tunnustada, et tema käitumine kriminaalhoolduse ajal muutus õiguskuulekamaks, s.o ta ei olnud teiste inimeste suhtes enam vägivaldne ja agressiivne, siis paraku alkoholi liigtarvitamise jätkumine ning kriminaalhooldusele mitteallumine suurendavad uute sarnaste kuritegude kordumise ohtu märkimisväärselt. M. Kaldmäe peab kindlasti enda suhtumist sõltuvusainetesse muutma, kui ta soovib vabaduses õiguskuuleka eluga jätkata. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele R. Kaldmäele Tartu Maakohtu 13.01.2020 otsusega nr 1-19-10041 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Kuigi määruse tegemise seisuga on katseaeg möödunud, siis rikkumised pandi toime käitumiskontrolli ajal, mistõttu kohtul on õigus rikkumistele reageerida. R. Kaldmäe karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates Tartu Maakohtu 14.12.2022 määrusega väärteoasjas nr 4-22-1613 täitmisele pööratud 20 päeva pikkuse aresti ärakandmisele järgnevast päevast. R. Kaldmäe suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine KrMS § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel alates 09.12.2022 kinnipidamisest kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni, sest esineb koht, et isik hakkab karistuse kandmisest uuesti kõrvale hoidma. Sellist ohtu on võimalik prognoosida süüdimõistetu senisele käitumisele tuginedes – ta hoidis pikemat aega kriminaalhooldusest kõrvale. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)s 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.