Obsah (4)
§ 3§ 9§ 73§ 71KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2022.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6648 (21940000022) Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi
(RT I, 10.07.2020, 95) § 71 lõike 2 punkti 1 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas (
§ 3
lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks muuhulgas jõevähi hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel).
§ 9
lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 65 nimetusega Kalapüügieeskiri (RT I, 22.12.2020, 33) § 53 lõike 1 punkti 12 kohaselt oli keelatud püüda jõevähki 1. septembrist kuni 31. juulini.
§ 73
lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning samuti loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki
-i alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal. XXX kella 14.45 paiku eemaldasid Keskkonnaameti keskkonnakaitse inspektorid püügilt 7 vähimõrda. XXX kella 20.30 paiku eemaldasid Keskkonnaameti keskkonnakaitse inspektorid püügilt 5 vähimõrda ja XXX kella 15.00 paiku eemaldati püügilt 1 vähimõrd. Püügivahenditest tuvastati kokku 209 jõevähki, mis lasti tagasi loomulikku elukeskkonda ehk XXX järve. Margus Koomer tegi vastavalt oma ettekujutusele kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid tegu jäi katsestaadiumisse, kuivõrd Keskkonnaameti keskkonnakaitse inspektoritel õnnestus Margus Koomeri poolt ebaseaduslikult ehk kalapüüginõudeid rikkudes püügile asetatud püügivahendid avastada, need püügilt kõrvaldada ning püügivahendites olnud jõevähid loomulikku elukeskkonda tagasi lasta, mistõttu jäi keskkonnakahju saabumata. Teo lõpuleviimisel oleks vastavalt
§ 73
lõike 1 punktidele 1 ja 4, lõikele 3, lõikele 6,
§ 71
lõike 2 punktile 1 ning Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 aasta määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm” lisale 1, tekkinud keskkonnakahju suurusega 10 450 eurot. Lisaks süüdistatakse Margus Koomerit selles, et tema püüdis kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid XXX ja osaliselt vahetult enne seda, XXX vallas asuvast XXX järvest ebaseaduslikult 122 jõevähki, tehes seda ilma püügiluba omamata ning hõivates püütud jõevähid, misjärel hoidis püütud jõevähkidest 94 isendit sõiduauto XXX (registreerimismärk XXX) pagasiruumis, mis asus XXX järve vahetus läheduses, kuni XXX kella 16.03-ni. 28 jõevähki avastati Margus Koomeri kasutuses olnud garaažiboksist XXX linnas, aadressilt XXX XXX kella 21.07 paiku. 122-st jõevähist 14 olid
(RT I, 10.07.2020, 95) § 9 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 65 nimetusega Kalapüügieeskiri (RT I, 22.12.2020, 33) § 14 ning lisa 3 kohaselt alamõõdulised.
§ 71
lõike 2 punkti 1 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas.
§ 71
lõike 2 punkti 5 kohaselt kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks ka alamõõdulise kala püüki (
§ 3
lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks muuhulgas jõevähi hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel).
§ 9
lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 65 nimetusega Kalapüügieeskiri § 53 lõike 1 punkti 12 kohaselt oli keelatud püüda jõevähki 1. septembrist kuni 31. juulini.
§ 73
lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning samuti loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki
-i alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal.
§ 73lõike 1 punkti 2 kohaselt on kalavarule kahju tekitamine ka 4
(8)kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmine, mille pikkus on väiksem
-i alusel sätestatud alammõõdust. Kuivõrd Margus Koomer viis teo lõpule, tekitas ta vastavalt
§ 73
lõike 1 punktidele 1, 2 ja 4, lõikele 3, lõikele 6,
§ 71
lõike 2 punktidele 1 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 aasta määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm” lisale 1, keskkonnakahju suurusega 6100 eurot. Lisaks süüdistatakse Margus Koomerit selles, et tema asetas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid XXX. aasta augustikuus XXX vallas asuvasse XXX järve püügile 9 vähimõrda, tehes seda ilma püügiluba omamata. Margus Koomeri poolt püügile astetud üheksast vähimõrrast avastasid Keskkonaameti keskkonnakaitse inspektorid XXX kella 20.20 paiku kokku 105 jõevähki. Lisaks leiti Margus Koomeri poolt püütud 19 jõevähki XXX järve kaldalt, mis kõik lasti tagasi loomulikku elukeskkonda ehk XXX järve. Margus Koomer tegi vastavalt oma ettekujutusele kõik endast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, kuid tegu jäi katsestaadiumisse, kuivõrd Keskkonnaameti keskkonnakaitse inspektoritel õnnestus Margus Koomeri poolt ebaseaduslikult ehk kalapüüginõudeid rikkudes püügile asetatud püügivahendid avastada, need püügilt kõrvaldada ning püügivahendites olnud jõevähid ning ka Margus Koomeri poolt juba kaldale toodud jõevähid loomulikku elukeskkonda tagasi lasta, mistõttu jäi keskkonnakahju saabumata. 105-st jõevähist 96 olid
(RT I, 10.07.2020, 95) § 9 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 65 nimetusega Kalapüügieeskiri (RT I, 22.12.2020, 33) § 14 ning lisa 3 kohaselt alamõõdulised.
§ 71
lõike 2 punkti 5 kohaselt loetakse kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks alamõõdulise kala püüki (
§ 3
lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks muuhulgas jõevähi hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel).
§ 73
lõike 1 punkti 1 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta.
§ 73
lõike 1 punkti 2 kohaselt on kalavarule kahju tekitamine ka kaaspüügi tingimusi rikkudes sellise kala püüdmine, mille pikkus on väiksem
-i alusel sätestatud alammõõdust. Teo lõpuleviimisel oleks vastavalt
§ 73
lõike 1 punktile 1, lõikele 3, lõikele 6,
§ 71
lõike 2 punktile 5 ning Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 aasta määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm” lisale 1, tekkinud keskkonnakahju suurusega 5080 eurot. Lisaks süüdistatakse Margus Koomerit selles, et tema püüdis kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul XXX kuni XXX või ka vahetult enne seda, XXX vallas asuvast XXX järvest ebaseaduslikult 933 jõevähki, tehes seda ilma püügiluba omamata ja keeluaja. Märgus Koomer hõivas püütud jõevähid, misjärel hoidis neid XXX tema valduses olnud kaubikus XXX (registreerimismärk XXX) ladustatud penoplastist kastides.
(RT I, 10.07.2020, 95) § 71 lõike 2 punkti 1 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal või keelatud kohas (
§ 3
lõike 1 kohaselt loetakse kalapüügiks muuhulgas jõevähi hõivamist nende kinnipüüdmise või surmamise teel).
§ 9
lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 65 nimetusega Kalapüügieeskiri (RT I, 22.12.2020, 33) § 53 lõike 1 punkti 12 kohaselt oli keelatud püüda jõevähki 1. septembrist kuni 31. juulini.
§ 73
lõike 1 punktide 1 ja 4 kohaselt loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kala püüdmist ilma nõutava püügiõiguseta ning samuti loetakse kalavarule kahju tekitamiseks kaaspüügi tingimusi rikkudes kalapüüki
-i alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keeluajal. Vastavalt
§ 73
lõike 1 punktidele 1 ja 4, lõikele 3, lõikele 6,
§ 71
lõike 2 punktile 1 ning Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 aasta määruse nr 67 „Kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm” lisale 1, tekitas Margus Koomer keskkonnakahju suurusega 46 650 eurot. 863 jõevähki õnnestus pärast Margus Koomeri poolset kuriteo lõpuleviimist asustada tagasi veekokku. 5
(8)Kalapüüginõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani Margus Koomer toime KarS § 361 lõike 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Veel süüdistatakse Margus Koomerit selles, et tema omas, hoidis ning valdas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast kuni XXX, XXX linnas, aadressil XXX asuvas ning tema valduses olnud garaažiboksis kaheks osaks lahtivõetuna laskekõlbulikku üheraudset sileraudset püssi XXX kaliibriga XXX nr XXX, mis oli ümber ehitatud vintpüssipadruniga (kaliiber .XXX) XXX laskmiseks. Tegemist on tulirelvaga RelvS § 19 lg 1 p 5 mõttes. Samuti omas, hoidis ning valdas Margus Koomer eelnimetatud ajal ja kohas kasutuskõlblikku vintpüssi XXX relvarauda ehk tulirelva olulist osa RelvS § 21 lõike 1 mõttes. Margus Koomeri valdusest tuvastati ka veel tulirelva laskemoona hulka kuuluvad 98 padrunit ja vintpüssi XXX relvaosade hulka kuuluvad püssi kaba, esilaad ja metallist detail, mis pole tulirelva olulisteks osadeks. Kuivõrd Margus Koomeril puudusid RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisluba ning RelvS §-s 34 sätestatud relvaluba, käitles ta tulirelva, tulirelva olulist osa ning ka padruneid ebaseaduslikult. Padruneid käitles Margus Koomer ebaseaduslikult ebaolulises koguses. Tulirelva ning selle olulise osa ebaseadusliku käitlemisega, pani Margus Koomer toime KarS § 418 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Margus Koomerit süüdistatakse ka veel selles, et tema omas, hoidis ning valdas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast kuni XXX, XXX linnas, aadressil XXX asuvas ning tema valduses olnud garaažiboksis tulirelva helisummutit ehk tulirelva osa RelvS § 201 lõike 2 mõttes. Kuivõrd Margus Koomeril puudusid RelvS §-s 32 sätestatud relvasoetamisluba ning RelvS §-s 34 sätestatud relvaluba, käitles ta helisummutit ebaseaduslikult. RelvS § 34 lõike 2 kohaselt annab füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse käidelda relvaloale kantud relva või sama liiki relva ja selle laskemoona ning helisummutit. Tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemisega, pani Margus Koomer toime KarS § 420 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Margus Koomer tekitas kalapüüginõuete rikkumisega keskkonnakahju suurusega 52 750 eurot, millest 43 150 euro ulatuses puudub alus Margus Koomeri vastu haginõude esitamiseks, kuivõrd 863 jõevähki õnnestus menetluse käigus asustada tagasi veekokku. Karistuse liik ja määr: KarS § 361 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (ühe) aasta vangistust. KarS § 418 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 420 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lõike 1 alusel mõista liitkaristus mõistetavatest üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel, mistõttu mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 28.07.2021-30.07.2021 (3 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Margus Koomer ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu on 12.07.2022 esitanud Margus Koomeri vastu tsiviilhagi seoses tekitatud keskkonnakahjuga (II kd, tl 222-224). Margus Koomerilt nõutakse 6100 euro hüvitamist. Lisaks on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitanud 12.10.2022 Margus Koomeri vastu 6
(8)tsiviilhagi seoses tekitatud keskkonnakahjuga. Margus Koomerilt nõutakse 3500 euro hüvitamist. Seega on Margus Koomeri vastu esitatud nõuete kogusummaks 9600 eurot. Margus Koomeri valdusest leiti menetlustoimingute käigus sularaha summas 3322 eurot ka 80 senti, mis on 11.10.2021 kantud tagatiskontole (II kd, tl 8-9). KrMS § 1414 lõike 1 ja 142 lõigete 1 ja 4 alusel arestida Margus Koomerile kuuluv sularaha summas 3322 eurot ja 80 senti Keskkonnaameti poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks. Süüdistatav Margus Koomer on nõus 9600 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmisega ning vara arestimisega tsiviilhagi tagamiseks. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot (654x1,5). KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikel ekspertiisiasutustel seoses ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu kogusummas 1597 eurot ja 68 senti (jõevähkide päritolu määramise geneetilise ekspertiisi kulu summas 1177 eurot ja 68 senti (I kd, tl 138) ning tulirelva ekspertiisiga tekkinud kulu summas 420 eurot (I kd, tl 167)). KrMS § 180 lõike 1 kohaselt on Margus Koomer kohustatud hüvitama menetluskulud kogusummas 2578 eurot ja 68 senti. Margus Koomer võib KrMS § 180 lõike 3 alusel hüvitada menetluskulud 12 (kaheteist) kuu jooksul. Konfiskeerimisele kuuluv vara ning asitõendid Margus Koomerile kuuluvad 13 vähimõrda (7 vähimõrda on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570451, 5 vähimõrda on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570452 (I kd, tl 217-226)), mis asuvad hoiul Keskkonnaameti Tartumaa büroos, aadressil Aleksandri 14, Tartu linn, kuuluvad KarS § 83 lõike 1 alusel konfiskeerimisele. Margus Koomerile kuuluvad 6 vähimõrda (5 vähimõrda on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570453, 1 vähimõrd on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570454 (I kd, tl 227-233)), mis asuvad hoiul Keskkonnaameti Tartumaa büroos, aadressil Aleksandri 14, Tartu linn, kuuluvad KarS § 83 lõike 1 alusel konfiskeerimisele. 21 vähimõrra etiketti, mis on pakendatud paberist ümbrikusse ja suletud turvakleebisega nr 3476634 (I kd, tl 234-236), jätta KrMS § 126 lõike 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KarS § 831 lõike 1 alusel konfiskeerida Margus Koomeri poolt toime pandud tahtliku süüteoga saadud vara ehk 94 jõevähki (64 jõevähki on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 5488272, 30 jõevähki on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga 5488277 (I kd, tl 100-105, tl 120)), mis asuvad hoiul Keskkonnaameti Tartumaa büroos, aadressil Aleksandri 14, Tartu linn. KarS § 831 lõike 1 alusel konfiskeerida Margus Koomeri poolt toime pandud tahtliku süüteoga saadud vara ehk 28 jõevähki (jõevähid on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570350 (I kd, tl 113-115, tl 125)), mis asuvad hoiul Keskkonnaameti Tartumaa büroos, aadressil Aleksandri 14, Tartu linn. Margus Koomerile kuuluvad 10 vähimõrda (1 vähimõrd on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570457, 6 vähimõrda on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570458 ja 3 vähimõrda on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570459 (II kd, tl 50-59)), mis asuvad hoiul Keskkonnaameti Tartumaa büroos, aadressil Aleksandri 14, Tartu linn, kuuluvad KarS § 83 lõike 1 alusel konfiskeerimisele. 7
(8)KarS § 421 ja KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemed – üheraudne sileraudne püss XXX kaliibriga XXX nr XXX, mis oli ümber ehitatud vintpüssipadruniga (kaliiber .XXX) XXX laskmiseks, vintpüssi XXX relvaraud, tulirelva helisummuti ja tulirelva laskemoona hulka kuuluvad 98 padrunit, millest 19 padrunit hävisid ekspertiisi käigus. Vintpüssi XXX relvaosade hulka kuuluvad püssi kaba, esilaad ja metallist detail, mis pole tulirelva olulisteks osadeks, kuid on käsitletavad käesolevas kriminaalasjas asitõenditena, hävitada KrMS § 126 lõike 3 punkti 4 alusel. Margus Koomer on avaldanud tahet nimetatud asjade omandist loobuda. Kriminaalmenetluse käigus asitõendina ära võetud kaks soku pead, mis on pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570455 ja ilvese pea, mis on samuti pakendatud plastikust kotti ning suletud sulguriga nr 0570456 (II kd, tl 1-5), hävitada KrMS § 126 lõike 3 punkti 4 alusel. Margus Koomer on avaldanud tahet nimetatud asjade omandist loobuda. KarS § 831 lõike 1 alusel konfiskeerida Margus Koomeri poolt toime pandud tahtliku süüteoga saadud vara ehk 70 jõevähki (jõevähid on pakendatud seitsmesse plastikust kotti ning suletud plommidega nr 9156271-9156276 ja 9156278, mis asuvad hoiul Keskkonnaameti Võrumaa büroos, aadressil Jüri 12, Võru linn. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et ta jääb selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse Margus Koomeri süüditunnistamiseks KarS § 361 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi. Seega tuleb Margus Koomer süüdi tunnistada KarS § 361 lg 1, § 418 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on Eesti Vabariik Keskkonnaameti kaudu esitanud 12.07.2022. a ja 12.10.2022. a tsiviilhagid keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks kokku summas 9600 (6100+3500) eurot. Süüdistatav Margus Koomer võttis kokkuleppe sõlmimise käigus esitatud tsiviilhagid õigeks ja jäi selle juurde ka kohtuistungil. TsMS § 440 lg-st 1 tuleneb, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sellest tulenevalt rahuldab kohus TsMS § 440 lg 1 ja hagiavaldustes kajastatud põhjendustel ning alustel kannatanu tsiviilhagid täielikult. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel sõlmitud kokkuleppele. Konfiskeerimine toimub kokkuleppes kajastatud korras. Salvestiste suhtes tuleb rakendada meetmeid, mis nähtuvad kokkuleppest. (allkirjastatud digitaalselt) Rutt Teeveer Kohtunik 8
(8)