← Eesti

1-18-9798/15

Obsah (15)§ 423§ 121§ 73§ 424§ 65§ 69§ 68§ 66§ 64§ 4231§ 16§ 56§ 87§ 44§ 57

1-18-9798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuaril 2019. a, Tartu kohtumaja Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär

§ 423

1 järgi Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) Tartu Maakohtu 29.08.2016 otsusega

§ 121

lg 1 järgi 7 kuud vangistust tingimisi

§ 73

lg 1 ja 3 alusel katseajaga 1 aasta; 2) Tartu Maakohtu 15.05.2018 otsusega

§ 424

järgi 4 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 11 kuud vangistust, mis

§ 69

alusel asendati üldkasuliku tööga 330 tundi täitmise tähtajaga 1 aasta 6 kuud; kehtivaid väärteokaristusi 1 Kaitsja advokaat Eve Laine RESOLUTSIOON 1 Süüdi tunnistada H.J

§ 423

järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 2000 (kaks tuhat) eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 20.

– 21.08.2018. a, s.o 2 (kaks) päeva, mis vastab rahalise karistuse 6 (kuuele) päevamäärala ja mõista H.J kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 194 (ükssada üheksakümmend neli) päevamäära, s.o 1940 (üks tuhat üheksasada nelikümmend) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasumisega 5 (viies) võrdses osas igakuiselt 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot kuu

  1. kuupäevaks. Rahaline karistus summas 2000 (kaks tuhat) eurot ositi tasumisega tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) Tasumisel märkida viitenumber 99919400000524 . Selgituseks märkida: „H.J , 1-18-9798, rahaline karistus 30.01.
  2. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“.

§ 65

lg 2 alusel mõista H.J-ile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristus.

§ 64

lg 2 alusel viia käesoleva otsusega mõistetud rahaline karistus ja Tartu Maakohtu 15.05.

  1. a otsusega mõistetud ning üldkasuliku tööga asendatud liitkaristus täide iseseisvalt. Välja mõista H.J-ilt sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. Välja mõista H.J-ilt 420 (nelisada kakskümmend) eurot riigituludesse muude menetluskulude katteks. Menetluskulud summas 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) LUMINOR PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) Tasumisel märkida viitenumber
  2. Selgituseks märkida: „H.J , 1-18-9798, menetluskulud 30.01.
  3. a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja otsuse alusel“. KrMS § 417 lg 2 järgi menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtaegadeks rahalise karistuse või menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. jaanuarist
  5. a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav alates
  6. veebruarist
  7. a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna tutvumiseks kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. 2

(2)Süüdistuse sisu, mida kohus arutas H.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt
  1. mail
  2. aastal ja
  3. juunil
  4. aastal juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis
  5. augustil
  6. aastal vahetult enne kella 13:45 paiku Tartumaal Haaslava-Vana-Kuuste tee 10 km juures mootorsõidukit Audi A8 registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava Bkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Taolise tegevusega rikkus H.J liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o Sellega pani H.J toime

§ 423

mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuistungil tunnistas H.J ennast süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta avaldas kahetsust ja kinnitas, et sellised teod enam ei kordu. 1 Prokurör taotles H.J-ile

§ 423järgi karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust 15.05.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mis kohtuistungi päeva seisuga on 5 kuud ja 6 päeva vangistust ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise alguseks määrata H.J vanglasse saabumise aeg. Kaitsja palub kohtul kaaluda rahalise karistuse võimalust, arvestades, et tegemist on noore inimesega ja on lootust, et elukäik läheb paranemise suunas. Kuigi H.J on noor inimene, 21-aastane, kes on päris mitmendat korda kohtu all, on seadusandja järjest läinud seda teed, et võtab ka karistusõiguses arvesse isiku noorust. Üks asi on päris alaealised, kellele on leevendatud mõjutusvahendeid, teine asi on ka päris noored inimesed. Kaitsja avaldas lootust, et kui inimene noorest peast rumalusi teeb ja õigel hetkel piiri peale saab, siis ei ole asi kõige hullem. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Süüdistatava H.J süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud tunnistaja U. L. ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. H.J andis ütlusi, et 20.08.2018. a sõitis ta Audi A8-ga vanemate juurest XXXt sõbra juurde, et sõber saaks rooli tulla ja edasi sõita. Oli planeerimata sõit. Nad pidid sõbraga koos linna sõitma. Auto oli paberite järgi sõbra oma. Sõber oli omanik, sest H.J ei olnud jõudnud pärast auto ostmist enda nimele ümber kirjutada. Sõita oli 7 km, 5 km sai sõita, kui politsei andis käega märku peatumiseks. Tunnistaja U. L. ütlused tõendavad teo toimepanemise aega, kohta, viisi ja isikut. Tunnistaja ütluste järgi oli ta 20.08.2018 teenistuses koos liikluspolitseinik M. M. ja teostasid HaaslavaVana-Kuuste tee peal liiklusjärelvalvet. Kell 13.45 paiku nägi tunnistaja, et tema suunas lähenes sõiduk Audi A8, millele andsin käega peatumismärguande. Sõiduki juht peatas oma sõiduki osutatud kohas. Selgus, et seda juhtis H.J, kes oli sõidukis üksi. Isik oli kaine. Selgus, 3

(2)et isikul puudus juhtimisõigus ning oli varem teda sarnase teo eest karistatud. Nad võtsid ühendust valveuurijaga, kes tegi otsuse, mis isikust edasi saab. Isik toimetati Riia 179a arestimaja juurde. Dokumentaalsed tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta, H.J seost kuriteoga ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise alust. Isikusamasuse tuvastamise protokolliga on tõendatud, et mootorsõidukit juhtis H.J . S õiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse andmetel kõrvaldati H.J Audi A8, registreerimisnumbriga XXX, juhtimiselt. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel koostatud menetleja õiend kinnitab, et sõiduauto Audi A8, registreerimisnumbriga XXX, omanik on R. R.. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel koostatud menetleja õiend kinnitab, et andmebaasist lähtuvalt ei oma H.J juhtimisõigust. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 järgi mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtides rikkus H.J LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

§ 4231

koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad konkreetsel juhul mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus eeldab, et isik on juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta vähemalt kolmandat korda. Tartu Maakohtu 15.05.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-18-2008 ja väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2780,17,004367 tõendavad H.J varasemat mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta

  1. mail ja
  2. juunil
  3. a.
  4. augustil
  5. a mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta oli tema kolmas LS § 90 lg 1 p 1 rikkumisega seotud tegu ja seetõttu on kuriteokoosseisu objektiivne külg täidetud. Subjektiivne külg on tõendatud süüdistatava ütlustega, mille kohaselt ta on läbinud sõidukoolituse, kuid ajutistest lubadest kaugemale ei jõudnud liiklusrikkumiste tõttu. Alaealisena olid tal eelload. H.J on sõidukoolitusest teave liikluseeskirjadest ja liikluseeskirjade rikkumisega juhtimisõigusest ilmajäämise kogemus. Seega ta teadis, et juhtimisõiguseta sõitma minnes ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 tähenduses.

Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 4231näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Vaidlus on selle üle, milline karistusliik täidab H.J puhul

§ 56

sätestatud karistamise eesmärki.

§ 56lg 1 järgi karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

§ 56

lg 3 järgi alaealisele võib karistuse mõista ainult siis, kui alaealisele kohaldatava mõjutusvahendiga ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 56

sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest lähtuvalt saab määrata võimaliku karistuse liiki ja määra. Süüdistatava karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut.

§ 56

lg 2 sätestab selgelt, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Riigikohus on 10.03.2016. a otsuse nr 3-1-1-20-16 punktis 14 öelnud, et kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul 4

(2)ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Süü suurusest lähtumise kohustus karistuse liigi ja määra valikul ei tähenda, et karistusseadustik keelaks absoluutselt süüdistatava isiku arvestamise karistuse kohaldamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1.). Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes. Riigikohtu 20.03.2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7 kriminaalkolleegium märgib kõigepealt, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst

§ 56

lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Karistusregistri andmetel iseloomustab H.J tema varasem korduv karistatus liiklusseaduse rikkumisega seotud süütegude eest (tl 30 – 32). Teda on kriminaalkorras varem karistatud ühel korral

§ 424järgi ja ühel korral LS § 224 lg 2 järgi.

Viimati karistati H.J 15.05.2018. a Tartu Maakohtu otsusega

§ 424järgi 4 kuu vangistusega.

Karistuseks mõisteti

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus 11 kuud vangistust, millest hulgas on Tartu Maakohtu 29.08.2016. a otsusega mõistetud karistus

§ 121

lg 1 järgi.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 330 tunnis üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Prokurör esitas tõendina ka Tartu Maakohtu 31.08.2017 otsuse väärteoasjas nr 4-17-3408, mis tõendab H.J varasemat juhtimisõiguseta sõitmist (lk 39, 40). Eelnimetatud otsus on karistusregistris arhiveeritud (tl 30 pöördel). Arhiveeritud karistusandmeid ei võeta karistuse mõistmisel aluseks. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta Tartu Maakohtu 31.08.2017 otsuse väärteoasjas nr 4-17-3408. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta on ohtlik liiklusohutuse seisukoha ning seetõttu on seadusandja pidanud vajalikuks luua uus kuriteokoosseis,

§ 4231. Seadusandja on alates 01.01.2018.

a teinud muudatusi ka karistamise alustes ning täiendanud

§ 56

3. lõikega.

§ 87

sisaldab mõjutusvahendeid, mida kohaldatakse alaealistele nende poolt süütegude toimepanemisel. H.J ei ole seaduse tähenduses alaealine, kuid ta on oma ealt noor inimene, keda tema ea tõttu on samuti võimalik mõjutada õiguskuulekaid eluviise järgima. Kui H.J Tartu Maakohtu 15.05.2018. a otsusega karistati

§ 424

järgi vangistusega ja talle mõisteti

§ 65

lg 2 alusel liitkaristus, leidis kohus, et liitkaristus on võimalik

§ 69lg 1 alusel asendada üldkasuliku tööga.

Võrreldes

§ 4231

ja § 424 kuriteokoosseise liiklusohutuse seisukohalt, leiab kohus, et vaatamata juhtimisõiguseta sõitmise ohtlikkusele, on joobes juhtimine oluliselt ohtlikum kuritegu, sest inimene on alkoholi tarvitamisega viinud ennast seisundisse, kus on häiritud koordinatsioonija tähelepanuvõime. Ometigi leidis kohus, et joobes juhtimise eest mõistetud vägistus oli võimalik H.J asendada üldkasuliku tööga. Kohtu hinnangul täidab H.J Tartu Maakohtu 15.05.2018. a otsust nõuetekohaselt. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik K. K. 21.11.2018 vastus prokuröri kirjale tõendab H.J poolt Tartu Maakohtu 15.05.2018 otsusega mõistetud üldkasulikke tundide täitmist. Kohtule esitati kaks kriminaalhooldaja teadet üldkasuliku töö sooritamise kohta (lk 42, 43). Vahetult enne süüdistusakti kohtusse saatmist 21.11.2018 seisuga oli H.J sooritanud 135 tundi ja 195 tundi jäänud sooritamata. Kohtuistungile eelnenud päeva, 29.01.2019 seisuga oli H.J sooritatud 174 tundi ja sooritamata 156 tundi. H.J-ile on koostatud 7 ajakava ja ta ei ole suutnud kinni pidada ühestki ajakavast. H.J ei eita, et temal on üldkasuliku töö tegemise graafikust kinnipidamisega raskusi ja see on tingitud tema tervislikust olukorrast. Tal on vigastatud käsi ja seetõttu on käsi väljas külmaga füüsilist tööd tehes tundlik ja valulik. H.J teeb üldkasulikku tööd põhitöö kõrvalt. Tema põhitöö on Soome 5

(2)Vabariigis. Kohtule ei ole esitatud üldkasuliku töö ajakava ja selle täitmise tulemusi. Seetõttu ei saa kohus veenduda tegelikes asjaoludes ja hinnata ajakavast kinnipidamisest kõrvalekaldeid. Võrreldes kriminaalhooldaja esitatud andmeid, ei ole põhjust järeldada üldkasuliku töö tegemata jätmist. Võrreldes kahekuulise vahega esitatud andmeid, on kahe kuu jooksul tehtud 39 tundi üldkasulikku tööd. Arvestades 330 tunni üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaega, 18 kuud, on kohtuotsuse täitmine võimalik ühes kuus 18 tunni töö tegemisega. Kahe kuu jooksul on vastav norm tunde täidetud (2x18=36). Arvestades, et 29.01.2019 seisuga oli tähtajast möödunud 8 kuud ja selle aja jooksul oli tehtud 174 tundi tööd, siis tehtud töö maht on proportsionaalselt suurem kui töö tegemiseks kulunud tähtaja osa. Tähtjast vähem kui poole ajaga on tehtud üle poole töötundidest. Süüdistatav avaldas siirast kahetsust juhtimisõiguseta sõitmise pärast. Peale seda tegu pole tal absoluutselt olnud mingit tahtmist rooli istuda. Lähitulevikus ta lubasid ei saa. Tüdruk läheb autokooli suve alguses. Ta müüs auto ka maha ja investeeris raha ettevõtlusse, mesindusse. Süüdistatav tegeleb mesindusega eelmise aasta algusest, kui esimesed tarud ostis, on 23 taru mesilastega. Ta tegutseb mesinduses koos emaga, hetkel ehitavade tootmishoonet, plaan on laieneda. Talvel töötab süüdistatav Soomes. Kriminaalhooldaja andmetest Tartu Maakohtu 15.05.2018 otsuse täitmise kohta ja süüdistatava ütlustest järeldub, et süüdistatav on kohusetundlik karistuse täitmisel. Süüdistatavale ei ole enam põhjust ette heita varem süütegudega kaasnenud alkoholiga seotud eluviise. Varesematest juhtimisõiguseta sõitmisest kuni 20.08.
  1. a teo kordamiseni möödus enam kui üks aasta. Kõik eeltoodud asjaolud annavad alust järeldada, et H.J on teinud oma järeldusi oma varasematest eluviisidest ning muutnud oma käitumist õiguskuulekamaks. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik süüdistatava suhtes saavutada kergema karistusega, rahalise karistusega. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud karistuse mõistmist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
  2. a otsuse nr 1-17-1629 punktis 28 selgitatakse järgmiselt: kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse määra valikul peab kohus hindama ka õiguskorra kaitsmise vajadust ehk karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista H.J-ile karistust suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohus, lähtudes Riigikohtu seisukohast karistuse mõistmisel võtab lähtepunktiks kergemaliigilise karistuse keskmise määra.

§ 44

lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära, millest keskmine on kakssada kuuskümmend viis päevamäära. LS § 90 lg 1 p 1 rikkumisega ei kaasnenud muid rikkumisi. Süstemaatilisus on koosseisuline tunnus ja seetõttu ei võeta eraldi arvesse. Eeltoodust lähtudes on H.J süü suurus keskmine, pigem alla keskmise. 6

(2)Kohus võtab karistust kergendava asjaluna arvesse

§ 57g 1 p 3 ettenähtud puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Neil põhjustel tuleb karistusmäära vähendada keskmisest allapoole. Kõiki asjaolusid arvestades mõistab kohus karistuse 200 päevamäära ulatuses.

§ 44

lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tõendab kuriteo toimepanemise aasta eelnenud 2017. aastal H.J sissetulekute puudumist. Kohus võtab karistuse arvutamisel aluseks 10-eurose miinimumpäevamäära. 1 Eeltoodu alusel mõistab kohus H.J-ile

§ 423

järgi karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära ulatuses, mis vastab kahele tuhandele eurole. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel oli H.J kinni peetud ajavahemikul 20. - 21. august 2018. a, s.o kaks päeva.

§ 68lg 1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega tuleb kantuks lugeda rahalise karistuse 6 päevamäära ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 194 päevamäära, s.o 1940 eurot. Kohus kohaldab

§ 66

lg 1 sätteid ja määrab rahalise karistuse tasumise ositi 5 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Osamaksed tuleb tasuda võrdsetes osades kuu

  1. kuupäevaks. H.J kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud, mis on karistusega võrreldes märkimisväärsed. Kohtuotsusega kaasnevaid rahalisi kohustusi arvestades ei ole süüdistatava majanduslikku olukorda arvestades kõigi kohustuste täitmine ühekorraga võimalik. H.J on uue kuriteo toime pannud enne temale Tartu Maakohtu 15.05.
  2. a otsuega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist. Seetõttu tuleb kohtuotsuste kogumis mõista H.J-ile

§ 65lg 2 alusel liitkaristus.

Kuna üks liitkaristuse hulka kuuluv põhikaristus on rahaline karistus, tuleb

§ 64

lg 2 alusel viia käesoleva otsusega mõistetav rahaline karistus ja Tartu Maakohtu 15.05.2018. a otsusega mõistetud ning üldkasuliku tööga asendatud liitkaristus täide iseseisvalt. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 810 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on 120 eurot (tl 2, süüdistusaktis), millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale makstud tasu 300 eurot (tl 44, 45). Kaitseülesande täitmise eest kaitsjale makstud tasu kokku on 420 eurot. Menetluskulude summa on 1230 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Süüdistatava kanda jäävad menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. KrMS § 417 lg 2 ja § 423 järgi on menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. Ene Muts kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.