1-22-2170/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2170 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Üllar Lepale Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Lauri Kasak Süüdimõistetu Üllar Lepp isikukood: 38104096522, elukoht: xxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Üllar Lepale Tartu Maakohtu 03.05.
3. a otsusega mõistetud karistus ning saata Üllar Lepp vanglasse karistust kandma 1 aastaks 1 kuuks ja 27 päevaks.
4. Kohustada Üllar Leppa ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Üllar Lepp saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 03.05.
6. a otsusega tunnistati Üllar Lepp süüdi ning teda karistati KarS § 179 lg 1 järgi 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et Ü. Lepal tuleb ära kanda veel 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Ü. Lepp ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 19.05.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 03.05.2022 ja pidi lõppema 03.11.
8. 1
9. Tartu Maakohtu 12.07.
10. a määrusega pandi Üllar Lepale katseajaks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest, sest Ü. Lepp ei ilmunud 17.06.2022 alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määrus jõustus 02.08.
12. Tartu Maakohtu 12.09.
13. a määrusega pikendati Ü. Lepa katseaega 1 kuu võrra (s.o kuni 03.12.2023). Kohus tuvastas, et Ü. Lepp ei ilmunud 08.08., 30.
14. ja 01.09.2022 mõjuva põhjuseta (jäi bussist maha) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Määrus jõustus 15.10.
16. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 24.11.2022 Tartu Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata Ü. Lepale mõistetud vangistus täitmisele, sest Ü. Lepp ei ilmunud 31.10.2022 taas alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.
17. Ü. Lepa kriminaalhooldus algas 19.05.2022 ja ta pidi esimest korda kriminaalhooldusametnikuga kohtuma 25.05.2022, kuid ei ilmunud ettenähtud ajal kriminaalhooldusosakonda, sest oli alkoholijoobes. Selle rikkumise eest koostas ametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Järgmisel korral pidi Ü. Lepp kohtuma kriminaalhooldusametnikuga 27.05.2022, kuid ei ilmunud taas alkoholi tarvitamise pärast kohale, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. Kui Ü. Lepp jättis 17.06.2022 uuesti alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata, pandi Tartu Maakohtu 12.07.
18. a määrusega Üllar Lepale katseajaks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Ning kui Ü. Lepp ei ilmunud 08.08.2022 kriminaalhooldusosakonda pikendati Tartu Maakohtu 12.09.
19. a määrusega Ü. Lepa katseaega 1 kuu võrra. 4.
20. Ü. Lepp on Töötukassas töötuna arvel, osaleb alates 12.08.2022 nõuetekohaselt programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning on planeeritud osalema
21. aasta I kvartalis seksuaalkurjategijatele mõeldud sotsiaalprogrammis „Uus Suund“. 4.
22. Vaatamata eelnevale, ei ilmunud Ü. Lepp 31.10.2022 jälle kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning kui kriminaalhooldusametnik sai temaga samal kuupäeval Nursi külas kokku, oli Ü. Lepp ilmsete joobetunnustega ja sõitis jalgrattaga. Ametnik fikseeris Ü. Lepal alkoholijoobe, keelas tal liiklusvahendi juhtimise ja teavitas politseid. Politsei- ja Piirivalveamet määras Ü. Lepale liiklusrikkumise eest rahatrahvi. Ü. Lepp märkis kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses, et ta alustas alkoholi tarvitamist 29.10.
23. 4.
24. Ü. Lepp on seoses alkoholiprobleemiga katseajal veel politseiga kokku puutunud ja 03.09.2022 toimetati ta ohu ennetamiseks kainenema, sest Ü. Lepp tungis alkoholijoobes olles kirvega oma vennale kallale. 4.
25. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb Ü. Lepale mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Edasine koostöö Ü. Lepaga pole võimalik, sest ta ei hinda võimalust kanda karistust vabaduses, pole teinud senistest meetmetes (sh korduvatest kohtumäärustest) vajalikke järeldusi ja on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Ü. Lepal on väga tõsine alkoholiprobleem ning kuigi ta osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“, pole see avaldanud loodetud 2 tulemust. Ü. Lepp asus vaid 5 päeva pärast vaimse tervise õe vastuvõtul käimist (aeg 24.10.2022) taas kontrollimatult alkoholi tarvitama, ei ilmunud seetõttu 31.10.2022 kriminaalhooldusosakonda ja sõitis samal kuupäeval raskes joobes olles jalgrattaga külavaheteel. Ü. Lepp ei suudaks alkoholi tarvitamise keeldu järgida, kõik muud leebemad abinõud on ammendunud ja Ü. Leppa pole võimalik kriminaalhooldusega mõjutada.
26. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata Ü. Lepale mõistetud vangistuse täitmisele. Pärast erakorralise ettekande esitamist ei ilmunud Ü. Lepp 21.12.2022 ja 03.01.2023 taas kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Ü. Lepp on ka varem (sh eelmiste kriminaalhoolduse ajal) lubanud, et ta täidab edaspidi katseaja nõudeid, kuid pole oma lubadusi täitnud.
27. Ü. Lepp kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes märgitu on õige. Ta tarvitas 29.-31.10.2022 koos sugulasega alkoholi ega ilmunud 31.10.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest tal olid jääknähud. Seejärel ei ilmunud Ü. Lepp 21.12.2022 ja 03.01.2022 kella 10:00ks kriminaalhooldusosakonda, sest jäi bussist maha, ning 03.01.2022 kl 15:00 ei ilmunud ta kriminaalhooldusosakonda, sest jäi magama. Kui Ü. Lepp hakkab alkoholi tarvitama, siis kestab tarvitamine mitu päeva. Ta osaleb jätkuvalt programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning tarvitab tänu sellele vähem alkoholi. Ü. Lepp ei joo enam nädalate kaupa järjest. Ta joob paar päeva, misjärel põeb pohmelli. Ü. Lepp on üritanud muuta alkoholi tarvitamist nii, et ta jõuaks kriminaalhooldusametniku määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda, kuid alati ei õnnestu. Ü. Lepp lubab, et hakkab nüüd korralikult kohal käima. Kohtu seisukoht
28. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (RKKK 11.06.
29. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
30. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja Ü. Lepa selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehe kohaselt ei ilmunud Ü. Lepp 31.10.2022 kl 10:00 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Nähtuvalt 31.10.
31. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist kontrolliti samal kuupäeval kl 11:12 Võru maakonnas Rõuge vallas Nursi külas kaupluse ees Ü. Lepa joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja Ü. Lepa ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,40 mg alkoholi. Samuti oli Ü. Lepa välimus väga määrdunud, tema suust tuli alkoholi lõhna, reaktsioon oli väga aeglane, kõne oli segane, tasakaal ja koordinatsioon olid väga häiritud (taaruv kõnnak) ning ta värises. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis Ü. Lepp, et ta ei jõudnud 31.10.2022 kriminaalhooldusametniku juurde, sest oli alkoholijoobes. Ta hakkas alkoholi tarvitama 29.10.
32. Kohtuistungil jäi Ü. Lepp kirjalikus selgituses märgitu juurde, lisades, et ta tarvitas 29.-31.10.2022 koos sugulasega alkoholi. 3
33. Kohtu hinnangul ei nähtu Ü. Lepa selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist. Muu hulgas pole selliseks mõjuvaks põhjuseks alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on kohustus korraldada oma elu nii, et kriminaalhoolduse nõuded oleks täidetud, ja tal tuleb valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis ei takista kriminaalhooldust. Kuna Ü. Lepp teadis, et ta peab 31.10.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma, rikkus ta KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud registreerimiskohustust tahtlikult.
34. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et praeguse määruse tegemise ajaks on Ü. Lepa kriminaalhooldus kestnud 8 kuud ja kohus vaatab läbi kolmandat erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud Ü. Lepp
35. ja 27.05.2022 (s.o vähem kui 1 nädal pärast kriminaalhoolduse algust) alkoholi tarvitamise tõttu 2 korda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nende rikkumise eest koostas kriminaalhooldusametnik 30.05.2022 kirjalikud hoiatused. Seejärel jättis Ü. Lepp 17.06.2022 (s.o ca 2 nädalat pärast kirjalikke hoiatusi) taas alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmumata, mistõttu pandi Tartu Maakohtu 12.07.
36. a määrusega Ü. Lepale katseajaks täiendav kohustus osaleda riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ 6 kuu jooksul alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 02.08.
37. Ü. Lepp osaleb alates 12.08.2022 nõuetekohaselt programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Edasi ei ilmunud Ü. Lepp 08., 30.
38. ja 01.09.2022 (s.o vähem kui 1 nädal pärast esimese kohtumääruse jõustumist) oma hooletuse tõttu kriminaalhooldusosakonda ega teatanud mitteilmumisest. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 12.09.
39. a määrusega Ü. Lepa katseaega 1 kuu võrra (s.o kuni 03.12.2023). Määrus jõustus 15.10.
40. Ning praeguses asjas selgus, et Ü. Lepp ei ilmunud 31.10.2022 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast programmis „Kainem ja tervem Eesti“ alustamist) jälle alkoholi tarvitamise tõttu kriminaalhooldusosakonda.
41. Kokkuvõtlikult on Ü. Lepp rikkunud katseajal registreerimiskohustust 7 korda (4 korda alkoholi tarvitamise tõttu), kusjuures ta on jätkanud alkoholi liigtarvitamist vaatamata kriminaalhooldusametniku korduvatele kirjalikele hoiatustele, 12.07.
42. a kohtuistungile ja kohtumäärustele. Lisaks nähtub Lõuna-Eesti Haigla AS-i vastusest, et Ü. Lepp osaleb alates 12.08.2022 programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning viimane vastuvõtt toimus 24.10.
43. Vaatamata sellele, alustas Ü. Lepp siiski 29.10.2022 (s.o 4 päeva pärast vastuvõttu) uuesti kontrollimatut alkoholi tarvitamist ja pani 31.10.2022 toime uue rikkumise. Järelikult ei piisanud ka programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames saadavast regulaarset psühholoogilisest abist, et Ü. Lepp muudaks piisavalt oma alkoholi tarvitamise hajumusi. Ning viimaks esitas kriminaalhooldusametnik istungil kohtule täiendavad dokumendid, millest nähtub, et Ü. Lepp ei ilmunud ka pärast erakorralise ettekande esitamist 3 korda (s.o 21.12.2022, 03.01.2023 kl 10:00 ja 03.01.2023 kl 15:00) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ü. Lepp selgitas istungil, et ta jäi kahel esimesel korral bussist maha ja kolmandal korral jäi magama. Kohus toob välja, et seega pole Ü. Lepp teinud õigeid järeldusi ka uue erakorralise ettekande esitamisest ja on jätkanud rikkumiste toimepanemist.
44. Kohtul ei tekkinud Ü. Lepa vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et Ü. Lepp on edaspidi võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Ü. Lepp avaldas juba 12.07.
45. a istungil, et ta ei tarvita alates jaanipäevast enam nii palju alkoholi, soovib katseaega läbida, plaanib osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning usub, et suudab edaspidi kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti rõhutas kohus juba 12.07.
46. a määruses, et Ü. Lepal tuleb katseaja edukaks läbimiseks muuta märkimisväärselt oma alkoholi tarvitamise harjumusi ning juhul, kui Ü. Lepp jätkab käitumiskontrolli nõuete rikkumist, võib kohus pöörata talle karistuseks mõistetud 1 aasta ja 1 kuu ja 27 päevase vangistuse täitmisele. Kuna 4 Ü. Lepp jätkas vaatamata eelnevale oma varasemat käitumist, nõustub kohus erakorralises ettekandes märgituga, et Ü. Leppa pole võimalik kriminaalhooldusega mõjutada. Tal on tõsine alkoholiprobleem ning ta pole võimeline või piisavalt motiveeritud piirama oma alkoholi tarvitamist, et ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Samuti rõhutas kohus 20.09.222.a määruses, et ainuüksi alkoholi tarvitamise kontrollimisest ei piisa aga katseaja edukaks läbimiseks, vaid Ü. Lepal tuleb edaspidi suhtuda kriminaalhooldusametniku korraldustesse tõsisemalt, saabuda bussipeatusesse varem ja hoolitseda selle eest, et ta jõuaks õigel ajal kriminaalhooldusosakonda. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku dokumentidest pole Ü. Lepal seegi õnnestunud.
47. Lähtudes eelnevast, tuleb Tartu Maakohtu 03.05.
48. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa – 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust ̶ pöörata täitmisele. Vangistus võimaldab Ü. Lepal olla kontrollitud keskkonnas pikema aja jooksul kaine ja tugispetsialistid abistaksid teda seoses sõltuvuskäitumisega. (allkirjastatud digitaalselt) 5