lauses sätestatud määras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus nr 31003643014 leppisid pooled intressimääras 29,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest, s.o. alates 30.11.2021 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni, s.o. kuni 29.01.2022 summas 31,87 eurot (11,56 + 10,63 + 9,68). 2.3 Viivisenõue Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2 Hageja nõuab viivist põhivõlalt 463,74 eurot lepingu ülesütlemise järgnevast päevast alates s.o. 15.02.2022 kuni hagi esitamiseni 17.10.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi määraga võrdses määras s.o 29,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja
Hageja nõuab viivist summas 93,45 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 93,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 463,74 eurot kuni põhinõude tasumiseni 19.10.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o. 29,90% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 463,74 eurot x 29,90% = 138,66 eurot. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 2.4 Võla sissenõudmiskulude nõue Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes
1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.
sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine
lg 1 mõttes on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude 3 tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek.
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kohtule esitatud 05.08.2021 teatis (hagiavalduse lisa nr 5) nõude loovutamisest tõendab muu hulgas seda, et X OÜ on kostjale teatanud laenulepingust tuleneva nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, s.o hagejale. Võlgnikule loovutusest võimalik mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (
Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele (loovutaja ja loovutuse vastuvõtja andmed, nende staatus) ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Loovutamise teate edastamisel on laenuandja lähtunud
Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Vorminõuet loovutamise teatele kehtestatud ei ole. Võlgniku jaoks on oluline asjaolu, et võlausaldaja on vahetunud ning et loovutamine on toimunud. Hageja märgib, et TsÜS § 79 tulenevalt ei pea nimetatud teatis olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti on hageja esitanud kostjale e-posti teel teatise nõude loovutamise kohta, mis tõendab hagi aluseks oleva nõude loovutamist. Kohatu on kostja väide, et ta ei olnud teadlik nõude loovutamisest. Kostja on hagejaga kontakteerunud telefoni teel ning on avaldanud soovi maksegraafiku koostamiseks, kuid pole maksekokkulepet allkirjastanud. Kostja oma vastuväites viitas asjaolule, et puudub tahteavaldus lepingu sõlmimiseks. Kostja on hagejale esitanud 17.05.2020 avalduse konto lahti blokeerimisest, laenutaotlus on kostja poolt esitatud iseteeninduskeskkonna teel, kostjale on laenusaaja poolt edastatud lepingueelne teave, kostjal oli võimalik tutvuda lepingu tingimustega ning tahteavaldusest loobuda. Kostja seda teinud ei ole. Samal päeval on kostja e-posti aadressile laenuandja poolt saadetud lepinguga seotud dokumendid. Laenulepingu nr. 31003643014 taotlemisel esitas kostja oma igakuiseks sissetulekuks 2200 eurot ning väljaminekuks 549,75 eurot. Olukorras, kus kostja esitas laenutaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on kostja rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Seega kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta
Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 2200 eurot ning väljaminekuks 300,00 + 549,75 eurot. Lisaks on laenuandja kontrollinud avalike andmebaase ja pensioniregistrit ning saanud teada, et kostja igakuine sissetulek on 2126,85 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 883,13 eurot. Samuti on kostja edastanud 4 konto väljavõtte, millest nähtub, et kostjal oli laenu sõlmimisel stabiilne sissetulek. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kostja kui laenusaaja on kinnitanud, et on õigus-, teo- ja otsustusvõimeline isik ning omab piiramatut õigust käesolevat laenulepingut sõlmida, omab piisavalt rahalisi vahendeid laenulepingu kohustuste täitmiseks; on eelnevalt tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on laenulepingu üldtingimustest täielikult aru saanud ning nõustub nendega, laenulepingu üldtingimuste kõik punktid vastavad täpselt tema tahtele ja ettekujutusele. Kostja oma vastuväites on asunud seisukohale, et põhiosa suurus ei ole jälgitav. Hageja edastab kõik kostja tasumised. Kostja on mitmel korral muutnud laenulepingut, kostja on vastavalt maksegraafikule tasunud kokku 48,75 eurot 03.09.2021, millega tasus maksegraafiku esimese osamakse, s.o. põhiosa katteks 36,26 eurot, maksegraafiku intressi summas 12,46 eurot ning viivist 0,01 eurot. Seega on põhiosa katteks laekunud kokku 36,26 eurot. Hageja selgitab, et ülejäänud kostja laekumised on seotud laenu maksepuhkustega. Laenu pikendamiseks ei pidanud klient iseteeninduskeskkonnas või e-posti teel seda taotlema. Tasumise sooritamisel piisab sellest, kui klient on valinud lahtrit „Laenu tähtaega pikendamise (maksepuhkus) maksekorraldus” (on nähtav kostjale esitatud arvetest. Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja A. C. ei tunnista hagi ja vaidleb selle vastu täies ulatuses. Kostja on seisukojal, et hagi ei ole põhjendatud (hagi on tõendamata) ja tuleb jätta rahuldamata. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
lg 1 ja
Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub.
Lepingut võib
ÜS § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega (vt Riigikohtu 17.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-144-09 p 11, 16.11.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-101- 11). Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingu sõlmimiseks esitanud tahteavalduse. Hageja ei ole selgitanud, kunas ja mis asjaoludel on kostja sellise tahteavalduse esitanud. Ka ei ole hageja esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja on näiteks isikusamasuse tuvastamisega avaldanud tahet laenulepingu sõlmimiseks (
Hagi materjalidest ei nähtu, et kostja isikusamasus oleks tuvastatud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 463,74 eurot, intress 31,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 93,45 eurot. ja viivised alates 19.10.2022 kuni põhinõude summas 463,73 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 29,9 % aastas ja sissenõude kulud. Kostja ei saa aru, mismoodi on hagis toodud nõuete suurus kujunenud. 5 Kostja on seisukohal, et hagejal tuleb selgitada ja tõendada, kuidas on hagiavalduses näidatud nõuded kujunenud. Kostja on seisukohal, et menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks maksete laekumine kostjale ja kostja teostatud maksete laekumine hagejale ning milliste põhi- ja kõrvalnõuete katmiseks maksed on arvestatud, st kostja väidetavakrediidilepingust tulenevate täitmata kohustuste (so nii põhi- ja kõrvalnõuete) suurus. Hageja tõendamiskohustuseks on asjas esile tuua nõuetega seonduvad asjaolud (nõuete suurused, arvutused, perioodid, täitmised) ja eelviidatu osas tõendite esitamine. Kostja on seisukohal, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § 5 lg 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjal ega kohtul ei ole kohustust teha hageja eest arvutusi, seostada hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega ja koguda tõendeid omal algatusel. Kostja on seisukohal, et hagi on põhjendamata. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise kirja /teate kättesaamist ning tulenevalt
võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole nõude loovutamise teadet kostjale kätte toimetanud. Hageja on esitanud 15.02.2022 TEATIS NÕUDE LOOVUTAMISE KOHTA. Antud dokument ei tõenda info jõudmist kostjani ja on allkirjastamata. Hageja ei ole selgitanud, kuidas ja kunas nõude loovutamise teade kostjale kätte toimetati. Lisaks eeltoodule, on kostja hinnangul hageja nõue hea usu põhimõtte vastane. TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Heas usu käitumine tähendab seadusele ning ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele vastavat käitumist, mis ei ole ülekohtune ning arvestab muuhulgas ka teise poole huvidega (vt 3-2-1-70-09 p 11, 3-2-1-7 09 p 15) Kostja hinnangul ei saa tema kui tarbija laenutingimuste kohta piisavat teavet Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehelt, kuna seda ei ole kostjale tutvustatud. Laenu- ja tagasimakse tingimused on eksitavad, tegelikkuses satub laenuvõtja “laenuorjusse”. Laenusaaja maksab üksnes intressimakseid vähendamata seejuures märkimisväärselt oma põhinõude suurust.
lg 1 kohaselt lasub krediidiandjal enne tarbijaga krediidilepingu sõlmimist tarbijale lepingueelse teabe andmise kohustus. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes andmed, mis on toodud
Tarbijale selgituste andmine on toodud
Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma kohustuse täitnud. KOHTU PÕHJENDUSED
) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
lg 1 ja
Tahteavaldus muutub kehtivaks ja siduvaks juhul, kui teine pool mingil viisil selle tahteavaldusega nõustub. 8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X OÜ ja A. C. 24.01.2021.a. laenulepingu nr 31003643014, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot intressimääraga 29,90% aastas. Lepingujärgne viivisemäär oli 29,90% aastas (üldtingimuste p 7.1 ja
lause, tl 43, 55-58). Kostja vaidleb nõudele vastu, märkides, et nõue on tõendamata. Hagiavalduse kohaselt ütles laenuandja 14.02.2022.a. poolte vahel sõlmitud lepingu üles, kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu (dtl 61). 15.02.2022.a. loovutas X OÜ nõude A. C.i vastu üle OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (loovutamise teade dtl 62-63). Kohus märgib, et hageja ei ole tõendanud ülesütlemisteate saatmist ega kättetoimetamist kostjale. Ainuüksi teate edastamine ei tõenda selle jõudmist adressaadini. Tegemist on tahteavaldusega, mille kätte toimetamist kostjale peab tõendama hageja. Samas kostja sellele ei tugine, et ülesütlemisteadet ei ole kätte saanud. 9. Lähtuvalt hagiavalduses toodust, sõlmis A. C. füüsilise isikuna lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (
) § 1 lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele. Kostja hageja nõuet ei tunnista. 10.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. 7 Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
Jaanuaris 2021.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 18.68% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks
Hagiavaldusele lisatud laenulepingu järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 49,31% (dtl 59-60). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, ei ole pooltevaheline leping tühine
4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Kostja ei heida hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, mistõttu kohus
MS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees (sh nõude loovutamine hagejale), kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. Kostja vaidleb nõudele vastu, väites, et nõue on tõendamata ja alusetu, laenu väljastamine on tõendamata kui ka väidetava nõude kuulumine hagejale. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja nõue on tõendamata. 11.1 Hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise teatise kättesaamist kostja poolt ega isegi selle kostjale saatmist. Tulenevalt
võib kostja keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt nõude loovutamise dokumenti nõude loovutamise kohta välja arvatud juhul kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohus nõustub, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamise teate (tl 62-63) saatmist ega kättetoimetamist kostjale. Ainuüksi kirjade esitamine ei tõenda, et teavitused oleksid saadetud ja saajani jõudnud. Nõude loovutamisest kostjale teatamiseks ei saa kohtu hinnangul pidada X OÜ teadet nõude loovutamise kohta, mis on allkirjastamata. Ka hageja esitatud nõudekirjad /võlateatised (dtl 64-72) ei tõenda nende saatmist/jõudmist saajani. Vastavalt
kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Käesoleval juhul ei ole tõendatud loovutamise teate edastamine ja jõudmine võlgniku / kostjani. 8
tulenevalt võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kohtu hinnangul on kostjal õigus keelduda tema ja X OÜ vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmisest hagejale ning nõue tuleb juba ainuüksi seetõttu jätta rahuldamata. Hageja märgib, et kostja on hagejaga kontakteerunud telefoni teel, avaldanud soovi maksegraafiku koostamiseks, kuid pole seda allkirjastanud. Nimetatud hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtule ei ole esitatud kirjavahetust vms, mis tõendaks, et poolte vahel on toimunud mingisugused läbirääkimised võla tasumise / maksegraafiku osas või millest nähtuks, et kostja on teadlik nõude loovutamisest hagejale. 11.2 Isegi kui nõustuda, et nõude loovutamine on toimunud ja sellest on kostjale teavitatud ning teavitus saajani jõudnud, on tõendamata laenu väljastamine, samuti nõude suurus.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Hageja märkis, et kostja esitas laenutaotluse internetis vahendusel. Hageja esitas kohtule kliendi andmete tabeli (dtl 111-116). Hageja ei ole esitatud tõendeid millest nähtuks, et kostja on laenutaotluse allkirjastanud või isikusamasuse tuvastanud. Kostja 17.05.2020.a. esitatud taotlus konto lahtiblokeerimiseks (dtl 95) ei tõenda kuidagi kostja tahet laenulepingu nr 31003643014 sõlmimiseks 24.01.2021.a Vastavalt lepingu üldtingimuste p 2.
MS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.