Obsah (7)

§ 134§ 619§ 100§ 115§ 103§ 127§ 620

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 31.03.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-14099 Kohtuasi Y hagi X

) § 134 mõttes ja kui see isegi tekiks, ei oleks selline kahju hõlmatud (väidetavalt) rikutud lepingulise kohustus kaitse-eesmärgiga.

1. 20.10.2021 esitas hagejale määratud esindaja ka taotluse riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohtu 26.10.2021 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 1 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja esitatud faktiliste väidete õigsust eeldades ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik.
3. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise seoses tervisekahju tekitamisega. Hageja nõude alus oleks

§ 134

. Kohus nõustub hagejale määratud esindaja seisukohaga, et hageja märgitud põhjendused ei anna alust kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud õigusteenuse osutamisel oma kohustusi, mille tagajärjel on hageja kandnud tervisekahju (hingelised piinad) ning seetõttu soovib hageja mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja kirjeldatud asjaoludest selgub, et advokatuur ja prokuratuur on kostja tegevust korduvalt hinnanud ning jätnud kaebused rahuldamata. Pädevad organid ei ole seega tuvastanud kostja tegevuses kohustuse rikkumist, mistõttu ei saa olla ka kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Hageja viidatud määruskaebust ei jäetud Riigikohtus menetlusse võtmata mitte tähtaja möödumise, vaid õiguslike argumentide tõttu. Seega ei anna kohtu ette toodud asjaolud alust eeldada, et hagi on õiguslikult perspektiivikas. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejal ei saa materiaalõiguse kohaselt olla hagi esemena märgitud nõudeõigust, mistõttu on hagi perspektiivitu, kuna kehtiv õigus ei võimalda hageja huve tagada ning nõude rahuldamine ei ole võimalik mitte ühegi normi alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas 03.11.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja nõue on perspektiivitu, hagiavaldus tuleb menetlusse võtta.
2. Kaebajale käesolevas asjas määratud riigi õigusabi korras esindaja ei ole arvamuse esitamiseks kaebajaga ühendust võtnud. Kaebaja taotles õigusabi õiguslike asjaolude esitamiseks. Esindaja selgitas, et väljatoodud asjaoludest ei ilmne, et kostja oleks rikkunud õigusteenuse osutamise lepingut või oma kohustusi õigusteenuse osutamisel. Kaebaja palub määrata endale uue riigi õigusabi korras esindaja. 3 2-21-14099
3. Kostja on rikkunud hageja kaitseõigusi, kuna on esitanud Riigikohtule määruskaebuse tähtaega ületades. Seetõttu ei võtnud Riigikohus määruskaebust menetlusse. Kostja esitas kaebuse Riigikohtule tähtaega eirates, taotledes tähtaja ennistamist, kuid Riigikohus leidis, et ennistamiseks puuduvad õiguslikud argumendid.
4. Lisaks on kostja rikkumine seotud asjaoluga, et ta ei taotlenud enda taandamist kohe pärast hageja esimest taandamisetaotlust, vaid tegi seda siis, kui hageja oli esitanud mitu taandamisetaotlust. See, et hageja on pidanud esitama oma õiguste kaitseks korduvaid taandamise taotlusi, põhjustab mittevaralist kahju. Vastav asjaolu kahjustas hageja tervist.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
7. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (määratud kaitsja) osutanud hagejale kriminaalmenetluses riigi õigusabi. Vastavalt KrMS § 42 lg-le 2 on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuuri poolsest määramisest (määratud kaitsja). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 5 lg 1 kohaselt osutab advokaat riigi õigusabi advokatuuriseaduse alusel, arvestades riigi õigusabi seaduse erisusi. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 3 järgi kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Seega tuleb kolleegiumi hinnangul pooltevahelisele õigussuhtele kohaldada käsundit reguleerivaid sätteid (

§ 619jj).

15. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks võiks olla

§ 134

lg 1, mille järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. 16. Hageja saaks nõuda käsunduslepingu rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (

§ 100

ja § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei ole

§ 103

järgi vabandatav; 3) hagejal on tekkinud mittevaraline kahju (

§ 134

); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2,

§ 134

lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav (

§ 134lg 1) (RKTKo nr 2-17-12477, p 13.1; 2-13-6457, p 13).

Lepingust tuleneva kostja hoolsuskohustuse täitmist saab käesoleval juhul hinnata

§ 620ja Adv

S § 44 alusel (RKTKo nr 2-13-6457, p 33).

1. Hageja heidab kostjale esiteks ette seda, et kostja on rikkunud hageja kaitseõigusi, kuna on esitanud Riigikohtule määruskaebuse tähtaega ületades ning seetõttu keeldus Riigikohus asjas nr 1-20-7342 määruskaebust menetlusse võtmast. Hagejale käesolevas asjas määratud riigi 4 2-21-14099 õigusabi korras esindaja on 20.10.2021 seisukohas selgitanud, et määruskaebus on jäänud Riigikohtu poolt menetlusse võtmata õiguslike argumentide puudulikkuse tõttu. KrMS § 390 lg 5 kolmanda lause järgi määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Seetõttu on ebaõiged hageja väited, et määruskaebus on jäetud menetlusse võtmata kaebetähtaja rikkumise tõttu ning puudub kostjapoolne lepingurikkumine.
2. Teiseks heidab hageja ette seda, et kostja ei taotlenud enda taandamist kohe pärast hageja esimest taandamistaotlust, vaid tegi seda siis, kui hageja oli esitanud mitu taandamistaotlust. Hageja on välja toonud, et kõik tema taandamistaotlused on jäänud rahuldamata. KrMS § 55 lg 1 kohaselt taandab kohus kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui esinevad RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud alused või kui kaitsja ei ole taandunud KrMS §-s 54 sätestatud alustel. KrMS § 54 järgi ei või isik olla kaitsja, kui ta on 1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt; 2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. RÕS § 20 lg 31 esimese aluse alusel kõrvaldab kohus riigi õigusabi saaja taotlusel või omal algatusel määrusega advokaadi riigi õigusabi osutamisest, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. Arvestades, et hageja on ise välja toonud, et kõik tema taandamistaotlused on jäänud rahuldamata (st puudub RÕS § 20 lg-s 31 sätestatud olukord) ning hageja ei ole esile toonud ka, et oleks esinenud KrMS §-s 54 välja toodud olukord kaitsja taandumiseks, siis puudub kostjapoolne lepingurikkumine.
3. Kolmandaks heidab hageja ette, et hageja ei saanud kostjaga telefoni teel tema poolt soovitud ajal suhelda. Hageja on hagiavalduses ja 01.11.2021 seisukohas välja toonud, et ta on esitanud seoses väidetavate kostja rikkumistega kaebused advokatuuri ja prokuratuuri, kuid kaebused on jäänud rahuldamata ning kostja suhtes ei ole algatatud aukohtu menetlust põhjendusega, et advokaat ei ole rikkunud hageja kaitseõigusi. Seega on hageja väited kostja väidetava rikkumise osas vastuolulised. Lisaks ei ole hageja sisustanud oma väiteid mittevaralise kahju tekkimise osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on tunnustanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamist lepingu rikkumise korral üksnes väga piiratud juhtudel.
4. Arvestades hagiavalduses välja toodud asjaolusid, nõustub kolleegium maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole täidetud

§ 134ja § 619 alusel nõude esitamise eeldused.

Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et hagiavalduses välja toodud asjaoludel oleks hageja nõudel mõni muu materiaalõiguslik alus. Seega on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et kuivõrd hageja esiletoodud asjaolud ei anna alust tuvastada advokaadipoolset lepingurikkumist (kahju hüvitamise nõude eeldus), siis ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus õigesti TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

1. Käesolevas tsiviilasjas hagejale määratud esindaja on 20.10.2021 seisukohas esitanud taotluse riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Maakohus hageja esindaja taotluse osas seisukohta võtnud ei ole. RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus võib igal ajal uuesti hinnata, kas esinevad jätkuvalt seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning aluste äralangemisel lõpetada riigi õigusabi andmine. RÕS § 19 lg 1 teine lause sätestab, et kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. RÕS § 7 lg 1 p-d 5 5 2-21-14099 ja 6 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene ja/või seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et esinevad alused hagejale riigi õigusabi andmise lõpetamiseks, sest hagejale tuleb tulenevalt RÕS § 19 lg-st 1 lugeda 20.10.2021 kirjaliku põhjendusega riigi õigusabi osutatuks. Arvestades RÕS § 19 lg-s 1 ja § 7 lg 1 p-des 5 ja 6 sätestatut ning asjaolu, et hageja nõue on kolleegiumi hinnangul perspektiivitu, puudub alus uue riigi õigusabi osutaja määramiseks ning hageja poolt määruskaebuses esitatud taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks jääb rahuldamata. RÕS § 17 lg 6 näeb ette, et riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Tulenevalt eeltoodust lõpetab ringkonnakohus hagejale riigi õigusabi andmise ja vabastab vandeadvokaat Indrek Västriku hagejale õigusabi andmise kohustusest. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramise taotlus on lahendanud maakohtu 26.10.2021 määrusega.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti hagiavaldust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
3. Maakohus vabastas 16.11.2021 määrusega hageja määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 179 lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
4. Määruse peale saab esitada määruskaebuse (TsMS § 372 lg 5, RÕS § 15 lg 8, TsMS § 191 lg 1), v.a osas, milles ringkonnakohus kohustas hagejat tasuma riigituludesse riigilõivu (TsMS § 179 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 6