← Eesti

1-22-1352/30

Obsah (4)§ 121§ 68§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1352 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalas

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja

§ 68lg 1 alusel loeti kandmata karistuseks 9 kuud ja 29 päeva vangistust.

Kohtuotsus jõustus 29.04.2022, M. Hendrikson toimetati vanglasse karistust kandma 05.06.2022 ja karistuse tähtaeg saabub 03.04.

  2. Tartu Vangla esitas 01.11.2022 Tartu Maakohtule M. Hendriksoni vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta M. Hendriksoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
  3. M. Hendriksoni on kriminaalkorras karistatud 9 korda ja ta kannab vangistust
  4. korda. Teda on varem karistatud vägivallaga avaliku varguse, raske kehavigastuse tahtliku tekitamise, korduvate kehaliste väärkohtlemiste, ähvardamise, tulirelva või laskemoona ebaseadusliku 1 käitlemise, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ja lähisuhtes korduvalt teise inimese kehalise väärkohtlemise eest. Praegu kannab M. Hendrikson vangistust samuti kehalise väärkohtlemise eest. Enamik kuritegusid on seotud alkoholijoobes vägivalla kasutamisega, lisaks on üks tulirelva vargus. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, vägivaldsuse aste pole muutunud. Tavaliselt paneb M. Hendrikson kuritegusid toime alkoholijoobes olles. Kuritegude soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja kehv probleemide lahendamise oskus. Varguse soodustegur oli majandusliku kasu saamine. 2.
  5. M. Hendrikson viibib vanglas alates 05.06.2022, teeb tööd ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Alla 1-aastase vangistuse tõttu täitmiskava ei koostatud. M. Hendrikson on kõrgohtlik konkreetse(te)le täiskasvanu(te)le ja avalikkusele. Oht seisneb vägivallaga avalikus varguses, raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, korduvates kehalistes väärkohtlemistes (sh lähisuhtes), ähvardamises, tulirelva ebaseaduslikus käitlemises ja vägivallaga avaliku korra raskes rikkumises. Oht on kõige suurem, kui M. Hendrikson jätkab alkoholi kuritarvitamist, ei õpi probleeme lahendama vägivallata, käitub impulsiivselt ega muuda oma käitumist, mõtlemist ja hoiakuid. 2.
  6. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Hendriksonil on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik naasta elama xxxxxxxxxxxxx sotsiaalmajja nimega Nöörimaa Tugikodu, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Samal aadressil elab ka M. Hendriksoni vend. Kuigi praegu pole veel teada, millises toas M. Hendrikson elama asub, on Nöörimaa Tugikodus nn meeste tuba, kus elab korraga kuni 7 inimest. Seega on ruumi jagamine kellegi teisega möödapääsmatu. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hoolekandeasutus, kus on tagatud ööpäevaringne järelevalve, majas töötab nii valvur kui ka juhtumikorraldajad. Alkoholi tarvitamine on Nöörimaa Tugikodus keelatud. Kriminaalhooldusametnikule on töökogemuse pinnalt teada, et tugikodus elab ka teisi kriminaalhooldusaluseid, mistõttu pole välistatud, et kriminaalkorras karistatud isikud puutuvad tihti omavahel kokku. Viimati nimetatu on viinud vahel ka tülide ja kehaliste väärkohtlemisteni. 2.
  7. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Hendrikson on pannud 2-l korral toime varguse (1 kord vägivallaga). TÄITIS-e kohaselt on M. Hendriksonil 13.10.
  8. a seisuga tasumata nõudeid 8811,35 eurot, kusjuures võlad on tekkinud alates
  9. aastast. Pikaaegne rahaliste kohustuste täitmata jätmine näitab, et M. Hendrikson ei suhtu oma võlgadesse kohusetundlikult. Tal on tuvastatud puuduv töövõime kuni 22.03.2026 ja vabanemise korral pole tal töökohta. M. Hendrikson sai enne vangistust töövõimetuspensioni ja tuli enamasti rahaliselt toime, kuigi kulutas palju raha alkoholile. Vangistuse ajal toetab teda aeg-ajalt vanem poeg. 2.
  10. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Hendriksoni vend on samuti kriminaalkorras karistatud, elab Nöörimaa Tugikodus ja tal on tõsine alkoholiprobleem. Enne vangistust polnud M. Hendriksonil elukaaslast, kuid varem on ta pannud oma elukaaslaste vastu toime vägivallakuritegusid (tapmisega ähvardamine ja korduvad kehalised väärkohtlemised lähisuhtes). Lisaks kuulus enne vangistust M. Hendriksoni suhtlusringkonda nii kriminaalkorras karistatud isikuid kui ka alkoholi liigtarvitajaid ning naastes elama Nöörimaa Tugikodusse, puutuks M. Hendrikson taas nendega kokku. Kohtuotsuse kohaselt pani M. Hendrikson kuriteod toime nende inimeste vastu, kellega koos ta tarvitas alkoholi. Korduvad karistused kuri- ja väärtegude eest, alkoholi kuritarvitamine ja korduvad katseaja nõuete rikkumised, mis on päädinud karistuse täitmisele pööramisega, viitavad M. Hendriksoni riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. M. Hendriksonil on 3 täisealist last, kellega on head suhted. 2 2.
  11. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Hendriksoni on karistatud alkoholiseaduse alusel 14 korda ja ta on pannud alkoholijoobes olles toime arvukalt vägivallakuritegusid (ähvardamine ja kehalised väärkohtlemised). M. Hendrikson tarvitas enne vangistust tihti alkoholi (peamiselt viina) ja oli vangistuse alguses deliiriumis. M. Hendrikson tarvitab alkoholi, kui tekivad probleemid, joob nii lahjat kui ka kanget alkoholi ega pea ise alkoholi tarvitamist probleemiks. 2.
  12. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Hendrikson muutub alkoholijoobes olles kergesti vägivaldseks, ei mõtle olukordi läbi, käitub impulsiivselt, väldib probleemidega tegelemist ja tarvitab alkoholi. Ta ei oska asetada end teiste inimeste asemele ja paneb oma käitumise eest vastutuse kannatanutele, kes tema sõnul norisid ise tüli. Kuigi M. Hendrikson püüab püstitada eesmärke, ei saa ta täielikult aru, mida ta peaks nende täide viimiseks tegema. 2.
  13. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Hendriksoni on karistatud kriminaalkorras 9 korda. Ta suhtub kriminaalhooldusesse pigem negatiivselt ja eelistab kanda karistust vanglas. M. Hendrikson on varem rikkunud korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning korduvad karistused kuri- ja väärtegude eest viitavad, et ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. M. Hendriksoni kuritegeliku käitumise vallandavad alkoholi kuritarvitamine, suhtumine, et see on ainuõige viis, ning sellest tulenevad impulsiivne ja hoolimatu käitumine. 2.
  14. Seoses M. Hendriksoni hariduse, muude kuritarvituste ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. 2.
  15. Juhul, kui kohus otsustab M. Hendriksoni tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata M. Hendriksonile katseaeg 6 kuuks ja

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata M.

Hendriksonil katseajaks alkoholi tarvitamine. Alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt uute kuritegude ohtu ning riskeeriva ja hoolimatu käitumise süvenemist.

  1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin Merilaine teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi M. Hendriksoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta M. Hendriksoni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  2. M. Hendrikson ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda ja tõestada, et ta suudab end muuta. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu on õige, M. Hendrikson oli kõikide vägivallakuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes ja kannatanud norisid ise tüli. M. Hendrikson ja kannatanud tarvitasid koos alkoholi ja kannatanud olid samuti alkoholijoobes. Sellistes olukordades kallale tungimine ja löömine pole õige, kuid M. Hendrikson tegutses nii alkoholi tõttu. M. Hendriksonil on alkoholiga probleeme, kuid ta on aru saanud, et tal pole alkoholi enam vaja, ja ta on suuteline kaine olema. Alkoholiprobleemid algasid
  3. aastal, mil M. Hendrikson lahkus perest, ja ennetähtaegse vabanemise korral on M. Hendrikson nõus alkoholivastase süsti tegema. M. Hendrikson on tükk aega alkoholita olnud, teda ei tõmbagi selle poole ja ta soovib tõestada, et suudab ka ilma olla. M. Hendrikson ei oska selgitada, miks ta pole varem seoses alkoholiprobleemiga abi otsinud. Ta plaanib alkoholist täielikult loobuda, sest teab, et see ei too midagi head. Tal on Nöörimaa Tugikodus koht olemas ja loodab, et teda võetakse vastu. Meelis Hendrikson arvab, et tal õnnestub nüüd alkoholist loobuda, sest ta soovib end tõestada ja lastega normaalselt edasi 3 suhelda. Meelis Hendrikson on ka Nöörimaa Tugikodus alkoholi tarvitanud, kuid viimasel ajal enam mitte. Ta nõustub 6-kuulise kriminaalhooldusega ja alkoholi tarvitamise keeluga. Kohtu seisukoht
  4. M. Hendrikson kannab alates 05.06.2022 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 121

lg 2 p 3) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. M. Hendrikson on talle mõistetud 9 kuu ja 29 päevasest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära 7 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses (kuid mitte lühemana kui 6 kuud) ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Hendriksonil võimalik ennetähtaegse vabastamise korral naasta elama Nöörimaa Tugikodusse aadressil Räpina mnt 22, Võru linn. Kohus märgib, et seega on võimalik M. Hendrikson allutada käitumiskontrollile. 7. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

  1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
  2. Nagu öeldud, on M. Hendrikson käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas 7 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole teda selle aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud, 4 tal pole ametnikega probleeme olnud ja ta on vanglas probleemideta töötanud. Alla 1-aastase vangistuse tõttu täitmiskava ei koostatud. Kohus märgib, et kuigi eelnevast nähtuvalt on M. Hendrikson end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud, ei piisa ainuüksi sellest ennetähtaegseks vabastamiseks.
  3. Nimelt on karistusregistri väljavõtte ja kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud kohtuotsuste järgi M. Hendriksonil 3 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab praegu
  4. vangistust. Kõigepealt tunnistati M. Hendrikson süüdi Tartu Maakohtu 29.08.
  5. a otsusega nr 1-18-4460 (s.o ca 4 aastat ja 4 kuud tagasi)

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning teda karistati 9 kuu ja 28 päevase vangistusega, mida ta asus kandma 03.11.

  1. Kuigi Tartu Maakohtu 29.03.
  2. a määrusega (s.o ca 3 aastat ja 9 kuud tagasi) vabastati M. Hendrikson pärast 6 kuu ja 13 päeva vangistuses viibimist tingimisi enne tähtaega, ei ilmunud ta alates 19.06.2019 (s.o ca 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega elanud kohtu määratud elukohas, mistõttu pöörati Viru Maakohtu 14.10.
  3. a määrusega kandmata karistus 3 kuud ja 15 päeva vangistust täitmisele. M. Hendrikson viibis teist korda vanglas 11.09.-23.12.
  4. Seejärel pani M. Hendrikson alates 20.02.2020 (s.o ca 2 kuud pärast vanglast vabanemist) toime uued vägivallakuriteod, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 17.06.
  5. a otsusega nr 1-20-4139 (s.o veidi vähem kui 2 aastat ja 7 kuud tagasi)

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi teist korda süüdi ning teda karistati taas 9 kuu ja 29 päevase vangistusega. M. Hendrikson viibis kolmandat korda vanglas 18.05.2020-17.03.

  1. Ning viimaks pani M. Hendrikson 18.01.2022 (s.o ca 10 kuud pärast eelmist vangistust) toime järjekordse vägivallakuriteo, ta tunnistati Tartu Maakohtu 13.04.
  2. a otsusega nr 1-22-1352 (s.o veidi vähem kui 9 kuud tagasi)

§ 121

lg 2 p 3 järgi kolmandat korda süüdi ning teda karistati 9 kuu ja 29 päevase vangistusega, mida M. Hendrikson kannab alates 05.06.

  2. Kokkuvõtlikult on M. Hendrikson pannud viimase enam kui 4 aasta jooksul vabaduses viibides tihti (s.o vaid mõned kuud pärast vanglast vabanemist) alkoholijoobes olles toime vägivallakuritegusid. Kokku pani M. Hendrikson toime 7 kehalist väärkohtlemist 7 erineva kannatanu (sh endise elukaaslase) vastu ja tekitas 4-l korral kannatanutele luumurdusid või lahtiseid haavu. Kohtuistungil kinnitas M. Hendrikson, et ta oli kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes, tarvitas koos kannatanutega alkoholi ja kannatanud norisid temaga tüli. Kannatanud olid samuti alkoholijoobes. Kuigi sellises olukorras pole õige kannatanutele kallale tungida ja neid lüüa, käitus M. Hendrikson nii alkoholi tõttu. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et M. Hendrikson kuritarvitab alkoholi ja muutub alkoholijoobes olles joomakaaslaste vastu kergesti vägivaldseks. Uute samasuguste kuritegude toimepanemise oht on kõige suurem, kui M. Hendrikson jätkab alkoholi kuritarvitamist, ei õpi probleeme lahendama vägivallata ja käitub impulsiivselt.
  3. Kohtu hinnangul pole senine vangistus M. Hendriksonist lähtuvat ohtu piisavalt maandanud ja kui M. Hendrikson pääseb vabadusse, jätkab ta suure tõenäosusega samalaadsete kuritegude toimepanemist. Erinevalt kinnipeetava iseloomustuses märgitust ei tulene kohtu arvates M. Hendriksoni eluasemest ega tööst ja majanduslikust toimetulekust arvestatavat uute kuritegude toimepanemise ohtu. M. Hendriksonil pole enam elukaaslast, kohtuotsuste kohaselt ei pannud ta ühtki vägivallakuritegu toime Nöörimaa Tugikodus ja karistusregistri väljavõtte järgi on võimalike varavastase kuritegude eest mõistetud karistused kustunud. Eelnevast tulenvalt ei välista M. Hendriksoni raske majanduslik olukord ega Nöörimaa Tugikodusse elama naasmine tema ennetähtaegset vabastamist.
  4. Samas on M. Hendrikson vaatamata korduvatele vangistustele kuritarvitanud alkoholi enam kui 4 aastat ja kinnipeetava iseloomustuse kohaselt oli ta ka praeguse vangistuse alguses 5 alkoholi tarvitamise tõttu deliiriumis. Kuigi kohus tuli
  5. aasta kevadel M. Hendriksonile vastu ja vabastas ta tingimisi enne tähtaegselt vanglast, loobus M. Hendrikson vaid ca 2 kuud pärast vabanemist kriminaalhoolduse nõuete täitmisest ja kandmata karistuse osa pöörati täitmisele. Pidades silmas eelnevat, on M. Hendriksonil märkimisväärne pikaajaline alkoholiprobleem ja ka kriminaalhooldus ei mõju talle distsiplineerivalt.
  6. Kohtul ei tekkinud M. Hendriksoni küsitlemise tulemusel veendumust, et M. Hendrikson on edaspidi võimeline õiguskuulekalt käituma ja tuleb nüüd vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime. M. Hendrikson ütles kohtuistungil, et ta on aru saanud, et tal pole alkoholi vaja, ta soovib alkoholist täielikult loobuda ja suudab olla kaine. Alkohol ei too midagi head ja M. Hendrikson soovib lastega normaalselt edasi suhelda. Samas ei osanud M. Hendrikson selgitada, miks ta pole varem alkoholiprobleemiga seoses abi otsinud. Ning kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei pidanud M. Hendrikson ka veel vanglas kriminaalhooldajaga vestlemise ajal alkoholi tarvitamist probleemiks ja eelistas kanda karistust vanglas (M. Hendrikson kinnitas istungil, et kinnipeetava iseloomustuses märgitu on õige). Kohtu arvates tuleneb eelnevast, et M. Hendrikson tunnistas istungil alkoholiprobleemi üksnes selleks, et vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, ja tal pole tõsiseltvõetavat motivatsiooni aastatepikkust alkoholi kuritarvitamise harjumust muuta. Pidades silmas M. Hendriksoni alkoholiprobleemi ulatust ja korduvaid süüditunnistamisi, teadis ta juba varem, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, ja kui ta oleks tõsimeeli valmis oma alkoholiprobleemiga tegelema, oleks ta selleks juba varem reaalseid samme astunud. Viimatist seisukohta ei kummuta ka vahepealne vanglas viibitud 7 kuud, sest M. Hendrikson on varem viibinud vanglas kauemgi (9 kuud ja 29 päeva aastatel 2020-2021), kuid pole vaatamata sellele seni alkoholist loobumise nimel pingutanud. Lisaks on M. Hendriksoni lapsed täisealised, kuid nendestki pole piisanud, et M. Hendrikson oma käitumist muudaks.
  7. Kohus märgib viimaks, et lisaks M. Hendriksoni äärmiselt kõikuvale motivatsioonile, on ka tema tutvusringkond probleemne. M. Hendrikson pani kõik kuriteod toime oma joomakaaslaste vastu ühise alkoholitarvitamise käigus ja plaanib ennetähtaegse vabanemise korral naasta oma endisesse elukohta. Seega puutub M. Hendrikson vabaduses suure tõenäosusega oma seniste tuttavatega uuesti kokku ja nad võivad mõjutada ka M. Hendriksoni alkoholi tarvitama. Seega ei tulene M. Hendriksoni puhul alkoholi tarvitamise oht üksnes tema enda alkoholiprobleemist, vaid ka tuttavate alkoholi tarvitamise harjumustest. Sellises olukorras pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et M. Hendrikson suudab 6-kuulise kaitseaja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduda. Alkoholi tarvitamine viib tema puhul aga uute vägivallakuritegude toimepanemiseni.
  8. Pidades silmas, et alkoholi kuritarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt suur, jätab kohus M. Hendriksoni vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.