Obsah (6)

§ 15§ 16§ 12§ 2§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3441 (2590,22,003263) Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasi E

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Menetlusalune isik pani väärteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja toimepandud teo ohtlikkust ja asjaolu, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta otsus VTA nr 2590,22,003263 muutmata ja kaebuse esitaja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4 Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
3. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt VTMS §-le 133 peab kohus käesolevat kaebust lahendades otsustama järgmised küsimused: 1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
4. Liiklusseaduse (LS) § 13 lg 1 kohaselt juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida. LS § 242 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-74-10). Kohus süüteokoosseisu olemasolu kontrollimisel peab seega alustama süüteokoosseisu objektiivsest küljest. Menetlusalusele isikule Egor Kubanskile on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A.U. 27.09.2022 otsusega väärteoasjas nr: 2590,22,003263 määratud LS § 242 lg 1 alusel karistus selle eest, et ta 27.08.2022 ajavahemikul 22.00-23.00 Lääne-Viru maakonnas Rakvere kesklinna piirkonnas (Laial tänaval), juhtides Bkategooria mootorsõidukit Xxxx registreerimisnumbriga xxxx, kahjustas keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müraga (sõiduki väljalasketorust kostusid paugud), mida oleks olnud võimalik vältida.
5. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Egor Kubanski poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on VtM alustamise teatis, väljatrükk Maanteeameti andmebaasist - sõiduki andmed, tunnistaja H.J. ülekuulamise protokoll 29.08.2022, tunnistaja I.I.i ülekuulamise protokoll 30.08.2022, VtM kutse Egor Kubanskile. Lisaks sisalduvad väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ütlused.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. 5 Antud juhul tuleb kohtul hinnata, kas tõendamist on leidnud Egor Kubanski poolt keskkonna kahjustamine sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida. Menetlusaluse isiku Egor Kubanski ütlustest (tl 11) nähtub, et 27.08.2022 hommikust oli ta koos oma sõbra I.I.iga Rakveres ja nad läksid garaaži. Õhtul kella 21-22 paiku, juhtides I. sõiduautot Xxxx reg nr xxxx, läksid nad Aldari juures surnuaia lähedal olevasse parklasse, kus veetsid päris pikalt aega, kuna vahetasid sõidukil pirne. Nad olid I.ga kahekesi. Kuna sõidukil on natuke teistsugune summuti, teeb see auto pisut kõvemat häält, kuid mitte sellist, et peaks kedagi segama. Peale tema seda sõidukit keegi teine sellel õhtul ei juhtinud. Läbi linna liikudes nägi ta kahte bemmi, millest üks nende lähedal vajutas kõvemini gaasi ja selle tagajärjel tuli sealt päris kõva häält. I. auto on niimoodi ümber ehitatud, et auto teeb kõvemat häält. Seda summuti tehtavat häält saab ühest autos asuvast mehaaniliselt liigutatavast asjast. Sellel asjal on küljes juhtmed. Kuidas see täpselt töötab, tema ei oska öelda. Tema ennast süüdi ei tunnista, kuna arvab, et hääl tuli sellel hetkel just sellest bemmist. Koju läks ta õhtul umbes südaöö paiku. Tunnistaja I.I.i ütlustest (tl 12) nähtub, et sõiduauto Xxxx registreerimisnumbriga xxxx kuulub talle. Ta ostis selle auto Pärnust kuskil 3-4 kuud tagasi. Endal tal juhiluba ei ole. Tema autoga sõidavad tema sõbrad, kellel on vaja. Selle aja jooksul, kui auto tema käes on olnud, on ta sellel autol sumpsi ümber ehitanud. Ta pani otsetoru, muud ta selle autoga teinud ei ole. Auto ehitas ta ümber oma garaažis, mis asub Pagusool. Laupäeva 27.08.2022 õhtul 22.00 ja 23.00 vahel juhtis tema autot Kuba (Egor Kubanski). Tema ise oli ka auto peal. Nad olid autos kahekesi. Nad sõitsid lihtsalt niisama linna vahel ringi. Auto teeb paukusid, kui lased gaasi lahti, siis auto teeb ise paukusid. Kui kõvemaid pauke tahad, siis on vale süüde. Vale süüte ajal tulevad ikka päris kõvad paugud. Ta saab aru, et see hääl võis häirida inimesi. Ta vabandab kõikide ees, keda see häiris. Tunnistaja H.J. ütlustest (tl 13) nähtub, et ta elab Rakvere kesklinnas. Peaaegu igal õhtul tiirutab Rakvere kesklinnas üks auto, mis tekitab väga suurt lärmi. See auto tekitab paukusid, nagu ilutulestiku paugud. Kogu aeg ei pauguta, aga sõidab mingi maa ja siis kostuvad paugud ja siis sõidab veel mingi maa ja jälle kostuvad paugud. Auto ise on juba üsna kaugel, aga paugud ise on kaugele kuulda. See auto sõidab iga kord mitu ringi, teeb ühe ringi ära, siis on natuke vaikus ja siis tuleb uuesti. Laupäeva, s.o 27.08.2022 õhtul kuskil kella 22.00-23.00 paiku sõitis jälle see auto ja kostusid väga valjud paugud. Tema juba oli voodis ja hakkas magama jääma, võib-olla tukastas ka juba. Kuna oli palav, siis oli aken lahti. Läbi lahtise akna kostusid need paugud. Ta ehmatas nende paukude peale ülesse. Neid paukusid kuulsid ka tema abikaasa ja tütar. Abikaasa läks vaatama, millega tegemist on. Tema ise ei osanud auto marki vaadata, aga abikaasa ütles, et on Xxxx ja auto pakiruumi peal olid valget värvi kirjad. Selline paugutamine häiris tema und. Tema jaoks on väga häiriv, kui õhtuti selline lärm linnas kostub. Maanteeameti andmebaasi väljatrükist (tl 14) nähtub, et Xxxx registreerimismärgiga xxxx omanik on I.I.. Kohtu hinnangul on nii menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega kui ka tunnistajate ütlustega tõendatud, et menetlusalune isik Egor Kubanski juhtis 27.08.2022 õhtul kella 22.00-23.00 vahel Lääne-Viru maakonnas Rakvere kesklinna piirkonnas I.I. kuuluvat sõiduautot Xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Nimetatud sõidukil on summuti ümber ehitatud ning seetõttu teeb sõiduk liigset müra, n-ö paukusid, mis sõiduki väljalasketorust kostusid. Sellise 6 tegevusega rikkus Egor Kubanski LS § 13 lg 1 nõuded, pannes toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja poolt kaebuses toodud väidetega, nagu tema ei oleks milleski süüdi ning ei ole ühtegi tõendit, et tema istus roolis ja auto n-ö paugutas ning et see auto on alati garaažis seisnud ja paljude inimeste kasutuses, mistõttu nüüd on võimatu öelda, kes täpselt ja millal oli selle auto roolis. Egor Kubanski on ise andnud kohtuvälises menetluses ütlused, milles tunnistab, et 27.08.2022 õhtul juhtis tema I.I.i sõiduautot Xxxx reg nr xxxx ning kinnitanud, et keegi teine peale tema sellel õhtul seda sõidukit ei juhtinud. Ka tunnistaja I.I.i kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtub, et 27.08.2022 õhtul kella 22.00 ja 23.00 vahel juhtis tema autot Egor Kubanski ning et see auto teeb paukusid, kui lased gaasi lahti ning ta saab aru, et see hääl võis häirida inimesi. Tunnistaja H.J. on kohtuvälises menetluses antud ütlustes kinnitanud, et 27.08.2022 õhtul kuskil kella 22.00-23.00 paiku sõitis Rakvere kesklinnas üks sõiduauto Xxxx, millest kostusid väga valjud paugud ning tema ehmatas nende paukude peale üles ja et tema jaoks on väga häiriv kui selline lärm õhtuti linnas kostub. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud väited ei ühti tunnistajate ütlustega ega ka tema enda poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega, kus ta ei maini sõnagagi seda, et tema sel õhtul nimetatud sõidukit ei juhtinud.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Egor Kubanski toime otsese tahtlusega. Tema ütlustest nähtub, et I.I.i sõiduauto Xxxx reg nr xxxx on niimoodi ümber ehitatud, et see teeb kõvemat häält, seda summuti tehtavat häält saab ühest autos asuvast mehaaniliselt liigutatavast asjast, millel on küljes juhtmed. Seega teadis Egor Kubanski seda sõidukit juhtides ning sellega liigset müra tekitades, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Egor Kubanski teos ei esine. Seega on täidetud ka nimetatud väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 9.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-s 242 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Egor Kubanski.

§ 56

lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, mis Egor Kubanski puhul on tuvastatud. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 LS § 242 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Seega peaks Egor Kubanskile LS § 242 lg 1 järgi mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-20 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 10 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on LS § 242 lg 1 alusel määranud Egor Kubanskile karistuseks rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot, milline on sanktsiooni maksimaalne määr. Süü suuruse hindamisel võtab kohus esmalt arvesse menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kuna väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Egor Kubanski pani väärteo toime tahtlikult, ei saa kohus kaebuse esitaja süüd väikeseks pidada. Kohus peab süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Egor Kubanski puhul

§ 57

lg-s 1 sätestatud karistust kergendavad ja

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest (tl 17) nähtub, et menetlusalusel isikul Egor Kubanskil on 2 kehtivat väärteokaristust, mis on mõlemad määratud LS § 242 lg 1 alusel. 22.07.2022 määras Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond isikule 04.07.2022 toimepandud süüteo eest LS § 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 12 trahviühikut, s.o 48 eurot. Lisaks on 22.07.2022 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond määranud isikule 22.07.2022 toimepandud süüteo eest LS § 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 16 trahviühikut, s.o 64 eurot. Mõlemad karistused on täidetud 23.07.

1. Eeltoodust tulenevalt, arvestades isiku tahtlust väärteo toimepanemisel ning seda, et teda on ka varasemalt, s.o juulis 2022 karistatud LS § 242 lg 1 alusel rahatrahvidega, kuid need ei ole pannud teda oma liikluskäitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima, vastab Egor Kubanskile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus sanktsiooni maksimaalses määras isiku süü suurusele ning eripreventiivsetele kaalutlustele. Kohus leiab, et LS § 242 lg 1 alusel Egor Kubanskile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot, on põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, § 133-134 jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A.U. 27.09.2022 otsuse väärteoasjas nr: 2590,22,003263 muutmata ja Egor Kubanski kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 8