← Eesti

2-21-127880/15

Obsah (15)§ 113§ 168§ 402§ 8§ 76§ 82§ 170§ 172§ 169§ 396§ 416§ 101§ 108§ 397§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-127880 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capita

§ 113

² lg 2 p-st 2 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardiinfo teabelehe p-s 3 kokkulepitud viivise suurusele (18% aastas) sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 28.10.2020 kuni 03.11.2021 eest summas 91,22 eurot ning samas määras ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

  1. Kohus edastas hagiavalduse ja Harju Maakohtu 02.12.2021 määruse (menetlusse võtmine ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmine) kostjale e-toimiku kaudu ning maksekäsu kiirmenetluse raames kostja enda poolt välja toodud e-posti aadressile xxx ning luges kostjale menetlusdokumendid kättetoimetatuks 14.12.
  2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 2 päeva. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ning kohus rahuldas käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse 03.01.2022 kohtuotsusega (tagaseljaotsusega).
  3. 09.02.2022 esitas kostja kaja Harju Maakohtu 03.01.2022 tagaseljaotsuse peale. Kostja taotles käesolevas tsiviilasjas menetluse taastamist. Koos kajaga esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista ja palub hagiavalduse jätta rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja nõus krediidi jääksummaga 497,24 euro. Kostja märgib, et hagiavalduses ei ole esitatud sissenõutava summa põhjus. Kostja ei nõustu ka intressinõudega ja toob välja, et hagiavalduses on nimetatud intressiosamaksed summas 34,75 euro. Hagiavalduse lisas nr 2 on aga märgitud, et seisuga 12.10.2020 on lepingust tulenev intressi võlgnevus 30,55 eurot. Kostja väidab vastuses hagiavaldusele, et ta ei ole loovutuse teatist kätte saanud ei e-maili ega ka posti teel. Samuti ei ole kostja saanud kätte mitte ühtegi võlanõuet. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendamatu ning hagejal puuduvad otseseid tõendeid.
  4. Kohus võttis 22.03.2022 kohtumäärusega kostja 09.02.2022.a esitatud kaja menetlusse, jättis rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse tühistamiseks või peatamiseks, rahuldas kostja 09.02.2022.a. esitatud kaja Harju Maakohtu 03.01.2022 tagaseljaotsusele ning taastas tsiviilasjas nr 2-21-127880 menetluse. Kohus selgitas, et kaja rahuldamise tõttu Harju Maakohtu 03.01.2022 tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita.
  5. 22.03.2022 kohtunõudega määras kohus hagejale tähtaja kostja vastuse osas seisukoha esitamiseks. Hageja esitas seisukoha 31.03.
  6. Hageja ei nõustu kostja vastuses väljatooduga. Seisukohas kostja vastusele selgitab hageja, et kostja ja xxx sõlmisid 06.09.2016 eraisiku krediitkaardi lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjale krediidilimiidi 500,00 € kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus tagastama kasutatud krediidi ja tasuma igakuist intressi 10.ks kuupäevaks. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama. 30.01.2017 sõlmis kostja eraisiku krediitkaardi lepingu, millega xxx pikendas 06.09.2016 eraisiku krediitkaardi kehtivust. Hageja märgib, et 30.01.2017 seisuga oli kostja krediitkaardi saldo 4,39 eurot. Vastavalt krediidikonto väljavõttele asus kostja krediitkaarti kasutama ja perioodil 05.02.2017 - 22.04.2017 kasutas krediiti kokku summas 505,21 eurot: 22.04.2017 teostas krediidi tagasimakse summas 50 eurot; samal päevas kasutas krediiti täiendavalt summas 44,50 eurot; 24.04.2017 teostas krediidi tagasimakse summas 517 eurot; samal päeval kasutas krediiti summas 521,68 eurot; 07.06.2017 teostas krediidi tagasimakse summas 175 eurot; alates 12.06.2017 kuni 20.06.2017 kasutas krediiti lisaks summas 172,24 eurot. Seega alates lepingu sõlmimisest 30.01.2017 kasutas kostja krediiti kokku summas 1243,63 € (505,21 + 44,50 + 521,68 + 172,24) ja teostas krediidi tagasimakseid kokku summas 746,39 € (4,39 + 50 + 517 + 175). Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal tagastamata kasutatud krediit kokku summas 497,24 € (1243,63 - 746,39). 31.03.2022 seisukohas ei nõustu hageja kostja väitega, et kostja ei ole loovutamise teadet kätte saanud. Hageja on saatnud kostjale loovutamise teatise hagejale teadaolevale postiaadressile (xxx) ning kostja e-posti aadressidele (xxx, xxx ja xxx). Lisaks nähtub hageja kliendisüsteemi sissekannete väljavõttest, et kostja oli nõude loovutamisest teadlik, samuti, et hageja esindajad on korduvalt pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumise teemal. Hageja rõhutab, et teated nõude loovutamisest on kostjale edastatud muu hulgas samal e-posti aadressil, mida kostja kohtumenetluses oma kontaktina esitab. Hageja seisukohal, et kostja oli nõude loovutamisest hagejale teadlik. Täiendavalt esitas hageja kooskõlas

§ 168

lõikega 2 ja §-ga 172 esialgse 3 võlausaldaja teatise, mis kinnitab nõude loovutamist hagejale. Hageja lisab, et nimetatud teatis on samuti edastatud kostjale e-posti aadressil xxx. Seoses kostja vastuväitega hageja intressinõudele selgitas hageja, et hagiavalduses toodud intressinõue erineb 12.10.2020 lepingu ülesütlemise hoiatuses toodud intressinõudest, sest kostja viidatud lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 12.10.2020, millega anti kostjale täiendavalt 14 päeva aega võlgnevuse likvideerimiseks. See tähendab, et nimetatud hoiatuses on intressinõue arvestatud perioodi 11.06.2020 - 12.10.2020 eest, mis on 14 päeva lühem periood ja selle tõttu on summa väiksem kui esitatud hagiavalduses. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et kostja ei ole võlateatisi kätte saanud. Kostjale on saadetud kolm võlateatist 04.12.2020, 12.04.2021 ja 16.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Täiendavalt esitas hageja väljavõtte hageja kliendisüsteemi sissekannetest, mis tõendab, et kostja on võlgnevusest olnud teadlik, suhtles võlgnevuse teemal hageja sissenõudemenetluse kohtuväliste esindajatega, kostjale on nõude aluseks olevad dokumendid edastatud, kuid kostja ei asunud võlgnevust kohtuväliselt tasuma. Kohtu põhjendused

  1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
  2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi
  3. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel.
  4. Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ja § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - xxx sõlmis kostjaga 06.09.2016 eraisiku krediitkaardi lepingu (dtl 186-189). 30.01.2017 sõlmis xxx kostjaga eraisiku krediitkaardi lepingu, millega pikendati 06.09.2016 sõlmitud eraisiku krediitkaardi kehtivust (dtl 119-125). Lepingu alusel võimaldati kostjale krediidilimiidi summas 500 eurot kasutamist. Lepingu kohaselt oli limiidikonto numbriks xxx, tagasimakse kuupäevaks
  5. kuupäev, intressimääraks 18% aastas (0,05% päevas), krediidi kulukuse määraks 17,72%. Leping oli sõlmitud tähtajatult; - 30.01.2017 eraisiku krediitkaardi leping öeldi erakorraliselt üles alates 27.10.
  6. Nimetatu kohta saadeti kostjale 12.10.2020 teade ning määrati kostjale võlgnevuse tasumiseks tähtaeg 26.10.2020 (dtl 127); - xxx loovutas 30.11.2020 oma nõuded kostja vastu aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nimetatu kohta koostati kostjale nõude loovutamise teatised (dtl 128, 219); - seoses võlgnevuse tekkimisega koostati kostjale võlanõudeid (dtl 129-131);
  7. Vaidlust ei ole, et kostja ja xxx olid sõlminud eraisiku krediitkaardi lepingu, mille alusel võimaldati kostjale krediidilimiidi kasutamist summas 500 eurot. Vaidlust ei ole ka selle üle, et lepingu kohaselt oli limiidikonto numbriks xxx, tagasimakse kuupäevaks
  8. kuupäev, intressimääraks 18% aastas (0,05% päevas), krediidi kulukuse määraks 17,72% ning leping oli sõlmitud tähtajatult. Pooled vaidlevad põhivõlgnevuse ning intressivõlgnevuse summade üle ning 4 selle üle, kas kostja oli teadlik nõude loovutamisest ja kas kostja on saanud kätte hageja võlanõuded.
  9. Kohus on eelnevalt lugenud tuvastatuks, et xxx ja kostja sõlmisid 06.09.2016 eraisiku krediitkaardi lepingu (dtl 186-189) ning 30.01.2017 eraisiku krediitkaardi lepingu, millega pikendasid 06.09.2016 sõlmitud eraisiku krediitkaardi kehtivust. Lepingu alusel võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti summas 500 eurot. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 mõttes.

§ 402

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt

§ 8

lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

  1. Kostja on käesolevas tsiviilasjas palunud jätta hagi rahuldamata. Esiteks ei nõustu kostja krediidi jääksummaga ning kostjale jääb ebaselgeks intressinõude suurus. Teiseks leiab kostja, et tema ei ole kätte saanud teateid võlgnevuse ega nõude loovutamise kohta.
  2. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 170

esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Ehk siis senine ja uus võlausaldaja võivad, aga ei pea nõude loovutamisest võlgnikule teatama (

§ 170

). Kui võlgnikule nõude loovutamisest ei teatata, eksisteerib oht, et loovutamisest mitteteadlik võlgnik täidab kohustuse senisele ja seega valele võlausaldajale.

§ 172

järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Kuni senine võlausaldaja ei ole võlgnikule loovutamisest teatanud või kuni võlgnikule ei ole esitatud võlausaldaja poolt väljaantud loovutamisdokumenti (

§ 168

lg 2), loetakse kohustuse täitmine senisele võlausaldajale seetõttu täitmiseks õigele ehk täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule.

§ 169

lg-st 1 tuleneb, et kuni võlgniku poolt loovutamisest teadasaamiseni loetakse nõue uue ja senise võlausaldaja suhetes võlgnikuga kuuluvaks senisele võlausaldajale. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi kohaselt loovutas xxx oma nõuded kostja vastu aktsiaseltsile PlusPlus Capitel 30.11.

  1. Nõude loovutamisest teatati kostjale kirjalikult. Hageja on kohtule esitanud nõude loovutamise kohta kostjale koostatud teatised (dtl 128, 219). Teatiste kohaselt teatas xxx, et on loovutanud 30.11.2020 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga PlusPlus Capital AS-ile nõuded kostja vastu põhisummas 497,24 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Teatiste kohaselt põhineb nõue 30.01.2017 sõlmitud eraisiku krediitkaardi lepingul ning lähtudes nõude loovutamisest on nimetatud nõude suhtes uueks võlausaldajaks PlusPlus Capital AS, registrikood
  2. Hageja selgituste kohaselt saadeti kostjale 04.12.2020 loovutamise teatis hagejale teadaolevale aadressile xxx. Lisaks on teatis nõude loovutamise kohta saadetud kostjale e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx (dtl 213-217). Kostja väitel ei ole ta nõude loovutamise teateid kätte saanud. Kohus on tuvastanud, et rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on kostja kehtivaks elukoha aadressiks alates 23.03.2006 xxx. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nimetatud aadress ei olnud tema elukoha aadressiks. Seega saatis võlausaldaja kostjale teatise nõude loovutamise kohta temale teadaolevale kehtivale kostja elukoha aadressile. Isegi kui asuda seisukohale, et kostja ei saanud temale postiga saadetud teatist nõude loovutamise kohta kätte, on hageja tõendanud loovutamise kohta koostatud teatiste saatmist 5 kostjale e-posti teel aadressidele xxx, xxx ja xxx. Kuivõrd e-posti aadressi xxx kasutab kostja ka käesoleva tsiviilasja menetlemisel kohtumenetluses oma kontaktina, asub kohus seisukohale, et kostja väited nõude loovutamise kohta teate mittesaamise kohta ei ole põhjendatud. Seega on kostjale teatatud nõude loovutamisest uuele võlausaldajale, so hagejale ning vastavalt

§ 170

lg-le 1 tuleb lugeda loovutamine võlgniku suhtes toimunuks, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei olnud kehtiv. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et xxx loovutas käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevast lepingust tulenevad nõuded hagejale ning seega on hageja tõendanud oma nõudeõiguse olemasolu. 12.

401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 396

lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 82

lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest tulenevalt sõlmis kostja xxx lepingu, mille kohaselt võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti summas 500 eurot. Hageja tõi välja, et kostja asus krediitkaarti kasutama järgmiselt: perioodil 05.02.2017 - 22.04.2017 kasutas kostja krediiti kokku summas 505,21 eurot; 22.04.2017 teostas krediidi tagasimakse summas 50 eurot; samal päevas kasutas krediiti täiendavalt summas 44,50 eurot; 24.04.2017 teostas krediidi tagasimakse summas 517 eurot; samal päeval kasutas krediiti summas 521,68 eurot; 07.06.2017 teostas krediidi tagasimakse summas 175 eurot; alates 12.06.2017 kuni 20.06.2017 kasutas krediiti lisaks summas 172,24 eurot. Hagi kohaselt kasutas kostja seega alates lepingu sõlmimisest 30.01.2017 krediiti kokku summas 1243,63 eurot (505,21 + 44,50 + 521,68 + 172,24) ja teostas krediidi tagasimakseid kokku summas 746,39 eurot (4,39 + 50 + 517 + 175). Kostjal jäi tagastamata seega kasutatud krediit kokku summas 497,24 eurot. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et kostja on krediidisummat kasutanud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja kasutas krediidisummat, maksis osaliselt krediidisumma tagasi ning võttis krediidisumma uuesti kasutusele. Lepingu kohaselt oli kostjal kohustus tagastada kasutatud krediit ja intress igakuiselt 10-ks kuupäevaks. Lepingu punkti 2.1.10 kohaselt on maksepäev lepingus fikseeritud igakuine tähtpäev, millal Pank debiteerib kliendi kontot intressi, hinnakirjas kehtestatud tasude ja kliendi poolt soovitud automaatse tagasimakse ulatuses. Hageja on kostja krediidilimiidi kasutuse ja tagasimaksete kohta esitanud tõendina kostja limiidikonto xxx väljavõtte (dtl 196-200), millest nähtub, et 20.06.2020 seisuga oli kostja võtnud kasutusse krediidisumma 497,24 eurot. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingu punkti 5.5 ning ei tasunud kasutatud krediidilimiidi eest pangale intressi alates 11.06.2020. Krediitkaardi tingimuste punkti 9.6.2 oli võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui klient on jätnud lepingust tuleneva maksekohustuse täitmata ka panga poolt kliendile antud 14 (neljateistkümne) päevase täiendava tähtaja jooksul. Hagis toodu kohaselt teavitas xxx kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas xxx krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 27.10.2020.

§ 416

lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu 6 üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on kohtule esitanud 12.10.2020 koostatud teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse (dtl 127). Kostjale on 12.10.2020 teatis edastatud 12.10.2020 hagejale teadaolevale kostja e-posti aadressile xxx (dtl 126). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et nimetatud e-postile saadetud teatist ta kätte saanud ei ole. Nimetatud teatisest nähtub, et xxx on kostjale andnud võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 26.10.2020. Samuti nähtub nimetatud teatisest, et xxx on käsitlenud nimetatud kirjalikku teatist lepingu ülesütlemise tahteavaldusena ning on kostjat hoiatanud, et täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse kostjaga sõlmitud leping erakorraliselt üles öelduks alates 27.10.2020. Kostjat on teavitatud, et lepingu ülesütlemise korral muutuvad kõik lepingutest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus asub seisukohale, et vaidluse all oleva lepingu tingimused lepingu ülesütlemiseks on kooskõlas

§ 416lg-ga 1.

Hageja on kohtule krediidikonto väljavõttega tõendanud, et vaidlusalusest lepingust tulenevate kohustuste katteks tegi kostja viimase tagasimakse 07.06.2016. 12.10.2020, s.o enne lepingu ülesütlemist, on kostjale antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kohtu hinnangul on seega käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olev leping üles öeldud kehtivalt. Käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludest nähtub seega, et kostja on vaidlusaluse lepingu alusel kasutanud ja jätnud tagastamata laenukrediidi summas 497,24 eurot. Kostja on lepingut rikkunud ning võlausaldaja on 27.10.2020 lepingu üles öelnud ning lepingust tulenevad kohustused on muutunud sissenõutavaks.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt krediidisumma 497,24 eurot tagasi maksmist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidisumma 497,24 eurot

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 alusel.

13.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 18%. Hagiavalduse kohaselt lähtub hageja intressiarvestuses aasta intressimäärast 18% ning 360-pikkusest arvestusaastast. Nimetatu üle poolte vahel vaidlus puudub. Hageja palub kostjalt välja mõista intressivõlgnevus perioodi 11.06.2020 kuni 27.10.2019 eest summas 34,75 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja ei ole intressi tasunud. Kostja on hageja intressinõude osas esitanud vastuväite. Kostja hinnangul ei ole intressinõue hagis näidatud suuruses põhjendatud, kuna hagiavalduse lisast nr 2 nähtub, et seisuga 12.10.2020 oli lepingust tulenev intressi võlgnevus summas 30,55 eurot. Hageja on 31.03.2022 menetlusdokumendis (dtl 183-184) selgitanud, et kostja viidatud lepingu ülesütlemise hoiatus saadeti kostjale 12.10.2020, mis tähendab, et nimetatud hoiatuses on intressinõue arvestatud perioodi 11.06.2020 - 12.10.2020 eest. Nimetatu on 14 päeva võrra lühem periood kui hagiavalduses väljatoodu. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi maksmist alates 11.06.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 27.10.2020. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 34,75 eurot

§ 101lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

14.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas 7 asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid vastavalt Euroopa Tarbijakrediidi standardiinfo teabelehe punktis 3 kokkulepitud viivise suurusele (18% aastas) perioodi 28.10.2020 kuni 03.11.2021 eest summas 91,22 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis lepingujärgses määras alates 05.11.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Käesolevalt ei vaidle pooled selle üle, et kostja oli lepingust tulenevate kohustuste tasumisega viivituses. Kostja ei ole hageja viivisearvestuse osas vastuväiteid esitanud. Lepingu ülesütlemisega muutus lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks ning põhinõude tasumata jätmise tõttu tekkis hagejal alates 28.10.2020 õigus nõuda viiviste tasumist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodi 28.10.2020 kuni 03.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivist summas 91,22 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 367 alusel on põhjendatud ka hageja nõue mõista alates 05.11.2021 kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. 15. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud summas 30 eurot. Tulenevalt

§ 1132

lg 2 p 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1 000 eurot. Hagi kohaselt on hageja peale lepingu ülesütlemist edastanud kostjale kolm võlateatist kuupäevadel 04.12.2020, 12.04.2021 ja 16.08.2021 (dtl 129-131). Hageja poolt kohtule esitatud 04.12.2020, 12.04.2021 ja 16.08.2021 võlanõuetelt nähtub, et need on adresseeritud aadressile xxx. Kostja väitel ei ole ta ühtegi hageja poolt esitatud võlanõuet kätte saanud. Samas ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et nimetatud aadress kostja elukohaks või kontaktaadressiks ei ole. Hageja on selgitanud, et saatis võlateated hagejale teadaolevale kostja aadressile. Täiendavalt on hageja esitanud kohtule väljavõtte hageja kliendisüsteemi sissekannetest (dtl 213-217) ning kohus nõustub hagejaga, et nimetatud väljavõttest nähtub selgelt, et kostja oli võlgnevusest teadlik, kuna suhtles võlgnevuse teemal hageja sissenõudemenetluse kohtuväliste esindajatega. Kohtu hinnangul on hageja õigustatud nõudma meeldetuletuskirjade saatmise eest tasu. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja sissenõudmiskulud summas 30 eurot põhjendatud ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

  1. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 497,24 eurot, intress 34,75 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 28.10.2020 kuni 03.11.2021 eest summas 91,22 eurot ja alates 05.11.2021 kuni põhinõude (497,24 eurot) täieliku täitmiseni viivis 18% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
  3. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista 8 kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 740 eurot (käibemaksuga). 18.
  4. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 742,71 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagi esitamise ajal hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõivu summas 125 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. 18.
  5. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 740 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 6 tunni ja 10 minuti ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväited esitanud. Hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguid ning arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et käesoleva tsiviilasja raames saab põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid kokku mahus 4 tundi ja 10 minutit. Hageja on esitanud kohtule 3-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise ajakulu 0,5 tundi kostja poolt 09.02.2022 esitatud kaja ja vastusega hagiavaldusele tutvumiseks ning õiguslikuks analüüsiks on põhjendatud ja vajalik. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 31.03.2022 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks mahus 1 tund ning menetluskulude nimekirja esitamiseks mahus 10 minutit. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 18.05.2022 seisukoha koostamiseks ja esitamiseks ei ole menetluskulude nimekirjas välja toodud mahus osaliselt põhjendatud ja vajalik. Arvestades hageja 18.05.2022 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks nimetatud dokumendi koostamisele ja esitamisele kulunud aega mahus 0,5 tundi. Hageja on palunud kulud õigusabile välja mõista koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 alusel peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on hageja käibemaksukohustuslane numbriga EE
  6. Hageja palub aga kohtul arvestada, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuga maha arvestada. Kohus mõistab õigusabikulu välja koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud summas kokku 490 eurot (käibemaksuga).
  7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 9 Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.