lg 1.1 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja ning samuti
lg 5 järgi, mille kohaselt hageja menetluskulud kannab kostja, kui hageja võtab hagi tagasi selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. 5. 27.12.2022 kirjalikus seisukohavõtus kostja esindaja advokaat M. Ojasaar teatas, et kostjal ei ole vastuväiteid hagi tagasivõtmisele, kuid palub poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda järgmistel põhjendustel: 1) pooled enne perekonnaseisuasutusse pöördumist leppisid nii kokku, kuna hageja palus 16.11.2022 e-kirjas „lapse emal leida lähiajal võimalus minna 10-20 minutiks Pärnu perekonnaseisuametisse koos lapse isaga, et kohapeal see avaldus ära täita ja esitada ametnikule. Peale seda võiksid pooled kohut teavitada, et asi on lahenenud ja pooled paluvad kinnitada kompromissi menetluskulude osas, kus pooled kinnitavad, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda vms sobiv lahendus, mis lõpetab kiiresti menetluse ja tagab selle, et poolte kulud jäävad teie endi kanda“ (e-kiri lisatud); 2) kostja viitab, et
lg 1.1 säte ei kohaldu, kuna antud juhul ei lõppe menetlus hagi rahuldamisega, seega puudub õiguslik alus jätta menetluskulusid kostja kanda. Isegi kui esineks vastav alus, oleks see kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kostja on seisukohal, et olukorras kus enamus juhtudel (sh hagi rahuldamise korral) jäävad põlvnemise asjades menetluskulud poolte kanda, oleks põhjendamatu ja vastuolus kohtupraktikaga jätta antud asjas menetluskulud kostja kanda (üksnes seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi).; 3) kostja leiab, et on ebaõiglane jätta hageja menetluskulusid kostja kanda, kes on alaealine ning viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-18-16654.; 4) hageja taotlus jätta menetluskulud kostja seadusliku esindaja kanda ei ole seadusega kooskõlas.
ei näe ette võimalust jätta põlvnemise asjas menetluskulud kostja seadusliku esindaja kanda. Kuna kostja ema osales tsiviilasja menetluses kostja seadusliku esindajana, ei ole teda menetlusse kaasatud, ta ei olnud praeguses tsiviilasjas menetlusosaline ning tema suhtes ei saa kohus lahendit teha. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 424 lg 1- 3 kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja ei esita 2/3 Tsiviilasi nr. 2-22-9383 vastuväidet avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse et ta on nõusoleku andnud. 7. Eeltoodud asjaolude kohaselt on hageja 19.12.2022 avaldusega võtnud hagiavalduse tagasi, eesmärgiga menetlus lõpetada seoses vaidluse kohtuvälise lahendamisega. Kohus leiab, et kuna eelmenetlus asjas ei ole lõppenud, ei ole kostja nõusolek
lg 1 järgi vajalik hagi tagasivõtmiseks vajalik ning hagi tagasivõtt on võimalik rahuldada. Samuti on kostja 27.12.2022 seisukohas kinnitanud, et vastuväiteid hagi tagasivõtu ja menetluse lõpetamise osas ei ole. Rahvastikuregistri 16.12.2022 väljatrüki kohaselt on alaealise E.E.’e sünniakti kantud 01.12.2022 isaduse omaksvõtu kande nr 376-12-2022/9 alusel isana M.E.. 8.
1 p. 2 ja § 424 lg.1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse, jätab M.E.’e hagi E.E.`e vastu põlvnemise tuvastamiseks läbi vaatamata ja lõpetab asjas menetluse, kuna lapse põlvnemine hagejast on lapse sünniakti kantud ning hageja õiguskaitsevajadus on tänaseks ära langenud. 9. Menetluskulud.
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel.
lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg.2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 1 sätestatud üldise reegli kohaselt hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Arvesse võttes kostja vastuväiteid, sh poolte läbirääkimisi enne isaduse omaksvõtu eesmärgil perekonnaseisuasutusse pöördumist (sh hageja 16.11.2022 e-kirjaga kostjale menetluskulude osas tehtud pakkumist), samuti asjaolu, et kostjaks on alaealine laps, kellel rahalised vahendid puuduvad ning
lg 1 sätestatut, leiab kohus, et hageja taotlus menetluskulude kostja kanda jätmiseks on äärmiselt ebaõiglane ning käesolevas asjas on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.