KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Pärnu Maakohus Kohtuniku nimi Nele Seping Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11657 Tsiviilasi Intrum Debt Fi

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus 1

) § 8 lg 1 järgi on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning lg 2 järgi on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, 10.

§ 396

lg 1 järgi on laenuleping leping, millega üks pool annab teisel laenu ja teine pool kohustub selle tagastama.

§ 397

lg 1 järgi tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta kokkulepitud intressi.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja 2

§ 402

järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab krediiti tarbijale. 11.

§ 399

lg 1 p 1 alusel laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud ja p 2 alusel, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Lepingu lõppedes (ülesütlemisel) on krediidiandjal õigus nõuda kohustuse täitmist – võlgnetava krediidi tagastamist ning lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi

§ 399lg 1 p 1, 2, § 401 lg 1, § 396 lg 1, 397 lg 1 järgi.

12.

§ 76

lg 1, 2 alusel tuleb lepingut täita kooskõlas lepingu ja seadusega.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuste täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täiutmist, viivist

§101lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 järgi. Ts

MS § 367 järgi saab hageja nõuda viivist protsendina võlast kuni selle tasumiseni alates hagi esitamisest. 13.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine), lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 412

lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks. Laen ja nõude üleminek

1. TsMS § 4 lg 3 II lause, § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohtu arvates on võimalik neid sätteid rakendada ka osalise hagi õigeksvõtu puhul.
2. Vaidlust ei ole selles, et AS Bigbank (edaspidi ka laenuandja) ja kostja vahel sõlmiti 27.08.2019 tarbijakrediidileping nr x (edaspidi ka laenuleping), mille alusel laenuandja andis kostjale krediiti 8860 eurot intressimääraga 25,90% aastas, lepinguhaldustasuga 1,50 eurot kuus. Kostja kohustus laenu tagastama
3. osamaksega, igakuine makse 266,25 eurot (v.a esimene makse 311,27 eurot ja viimane makse 271,10 eurot). Puudub vaidlus, et kostja on tagastanud lepingu alusel 3882,25 eurot, mis on arvestatud põhiosa, intressi, haldustasu ja viivise katteks. Puudub vaidlus, et kostja ei täitnud enda võetud kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu edastas laenuandja kostjale 12.01.2021 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse, kus hoiatas muuhulgas, et kui kostja võlgnevust viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 29.01.2021, ei likvideeri ega jõuta laenuandjaga võlgnevuse tasumise osas kokkuleppele, ütleb laenuandja lepingu üles. Kostja kohustust ei täitnud. 08.03.2021 ütles laenuandja kostjaga tarbijakrediidilepingu ülesse. Seega oli laenuandja ja kostja vahel sõlmitud

§ 8

, § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 järgi tarbijakrediidileping, mis on kostjale üles öeldud ja millest tulenevalt võlgneb kostja laenuandjale laenu kokku 7206,89 eurot. Puudub vaidlus selles, et laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale, millest on kostjat teavitatud 17.06.2022. Seega on hageja uus võlausaldaja

§ 164

lg 1, 2, § 412 lg 1 järgi, kellel on õigus nõuda kostjalt eelviidatud lepingute täitmist. 16. Kuna lepingud on üles öeldud, kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhivõlgnevuse osas, mõlemad pooled tunnistasid, et laenu on tagastatud 3882,25 eurot kokku, siis on hagejal õigus nõuda

§

§ 164

lg 1, 2, § 76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1

§ 396lg 1, § 397 lg 1, § 401 lg 1, 399 lg 1, 2, § 401 lg 1, 3 järgi võlgnetava laenu põhiosa tagastamist 3

§ 76

lg 1, 2, § 8 ka õigus nõuda kostjalt laenulepingu järgi igakuiselt haldustasu maksmist 1,50 eurot kuus, intressi 25,90 % ning viivist samades määrades võlgnetavalt laenult. 18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud lepingutega, et tal on

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 2, § 397 lg 1, 401 lg 1, 3, 402 lg 1, järgi õigus nõuda kostjalt laenudelt intressi tasumist, samuti on tal õigus nõuda

§ 76lg 1, 2, § 8 lg 2 järgi haldustasu maksmist.

19.

§ 415

lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamis. Riigikohus on leidnud lahendis 3-3-1-120-08 14.01.2009, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. 20. Seega on hageja tõendanud esitatud laenulepingutega, et tal on võlgnetavatelt maksetelt, va intress, õigus nõuda kostjalt

§ 76

lg 1, 2, § 8 lg 2, § 113 lg 1, § 415 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud viivist vastavalt lepingus sätestatud intressimäärale. Viivise, intressi ja haldustasu arvestusele ja võlgnetavale suurusele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud, samuti pole väitnud, et need oleks tema poolt ära tasutud. Seega leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat haldustasu, intressi tasumise kohustust, olles viivituses

§ 100järgi.

21. Hageja laenulepingujärgne intressinõue 992,42 eurot, haldustasu nõue 10,67 eurot, viivisenõue 33,96 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivisenõue 2658,06 eurot on tõendatud, põhjendatud. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda selles osas kostjalt kohustuse täitmist ning viivist

§ 76

, lg 1, 2, § 8, § 101 lg 1, p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 415 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, § 402 lg 1. Märgitud intressi, haldustasu ja viiviste nõue kuulub rahuldamisele ja need summad tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda laenulepingu järgi viivist 25,90% aastas alates 11.08.2022 võlgnetavalt võlalt (7217,56 eurolt) kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4525,54 eurot. Meeldetuletuskirjade tasud, sissenõudmiskulud 22.

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise 4

§ 1132lg 2 p 3.

Hageja on esitanud kohtule nõudekirjad, mis on tehtud pärast lepingute ülesütlemist (leping on öeldud üles 08.03.2021). Hageja poolt kohtule esitatust, nähtub, et hageja on nõudnud kostjalt võlga 18.07.2022, 27.07.2022 ja 05.08.2022. Lepingust tulenev nõue on üle 1000 euro. Seega on hageja tõendanud kirjadega, et ta on nõudnud kostjalt üksnes kolm korda pärast lepingute ülesütlemist nende lepingute täitmist ja teinud selleks kostjale kolm meeldetuletusi. Nii on hagejal õigus nõuda

§ 1132lg 2 p 3 järgi kokku sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub

§

§ 113.2 lg 2 p 3 järgi rahuldamisele 35 euro ulatuses.

Hageja ei ole tõendanud rohkemate meeldetuletuskirjade saatmist ega väidetavate telefonikõnede tegemist, seega jääb nõue rahuldamata 15 euro ulatuses. 24. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 7206,89 eurot, intress 992,42 eurot, haldustasu 10,67 eurot ja viivis lepingu kehtivuse ajal 33,96 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot, viivis peale lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni 2658,06 eurot ja täiendav viivis 25,90% arvestatuna 7217,56 eurolt alates 11.08.2022 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 4525,54 eurot. Menetluskulud 25 Hageja soovis välja mõista 10 952 eurot ja sellele lisanduvad viivised protsendina aastas. Kohus rahuldas hagi 10 937 euro ulatuses ja sellele lisanduvad viivised protsendina aastas. Nii kuulus hagi osalisele rahuldamisele, st 99 % (3622,51/3656,83*100). Seega tuleb TsMS § 163 lg 1, § 177 lg 4 järgi kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu katteks 99% ehk 900,90 eurot ja nende tasumisega viivitamise korral viivist võlgnetavatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Kostja menetluskulud jäävad 1% ulatuses hageja kanda. Kostja kulude nimekirja ei esitanud, seega jäävad tema menetluskulud kulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 5