lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p 2, 3, § 263 lg 1 p 2, § 216 lg 1 järgi ning karistati 6-aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 5 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) 1 päeva vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus Viru Maakohtu 9.08.2016 otsusega mõistetud karistusega (4 aastat 8 kuud vangistust) ning üksikkaristuste suurendamise teel mõisteti Dmitri Tsajunile kandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust alates 10.10.
lg 2 p 2 - mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 - asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;
lg 2 p 7 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;
13.10.2022 esitas D. Tsajun kohtule motivatsioonkirja. Ta on muutunud paremaks. Tahab elada normaalset elu. Vanglas ta töötab. Ta on abiellunud. Abikaasa toetab teda. Palub vabastada ta karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Motivatsioonkirjale on lisatud Viru Vangla tunnistus nr 94/192, mis kinnitab sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Dmitri Tsajuni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Dmitri Tsajuni tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 03.11.2022 kohtuistungil palub D. Tsajun vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Vanglas ta abiellus. Abikaasa töötab ning toetab teda. Pärast vabastamist tahab elada rehabilitatsioonkeskuses, töötada lihatehases. Ta vahetas oma suhtlusringi. Ta on muutunud paremaks. Kaitsja toetab D. Tsajuni vabastamist ja palub kohtul see taotlus rahuldada. Kaitsja on seisukohal, et esinevad alused Dmitri Tsajuni tingimisi vabastamiseks. Vanglas ta on tööga hõivatud. Ta on elektroonilise valvega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. 2 Dmitri Tsajun on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.10.2019 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p 2, 3, § 263 lg 1 p 2, § 216 lg 1 järgi ja karistatud
Dmitri Tsajun kannab liitkaristust muuhulgas esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Dmitri Tsajun temale mõistetud karistusajast, 9 aastat vangistust, ära kandnud 6 aastat 1 kuu, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Dmitri Tsajuni käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Dmitri Tsajunil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna rehabilitatsioonikeskusesse "U P ". Rehabilitatsioon kestab keskuses 1 aasta, sellele järgneb 6 kuu pikkune adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust viiakse 3 läbi koos saatjatega, keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme. Rehabilitatsioonikeskuse juhataja Y M on andnud kirjaliku nõusoleku toetamaks Dmitri Tsajuni vabanemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Y M lisas nõusoleku alla, et võimaliku vabanemise korral hakkab Dmitri Tsajun elama koos teiste keskuses viibijatega. Elektroonilise valve kohaldamiseks on kõik tingimused eeltoodud keskuses tagatud. Dmitri Tsajun on andnud ka kirjaliku nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav Dmitri Tsajun osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Ta töötas XXX. Alates 15.11.2019 on määratud XXX ametikohale. Alates 16.10.2021 on määratud tööle XXX ametikohale (töötab kaks korda nädalas). Alates 26.11.2021 on määratud tööle XXX ametikohale. D. Tsajun osales erinevates vestlustes. Ta läbis sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Isik sai aru, et sõltuvusainete tarvitamine pole talle kasu toonud. Ta jõudis järelduseni, et kõik probleemid tema elus on võimalik lahendada ainult siis kui ta loobub sõltuvusainete tarvitamisest. Alatest 15.08.2022 osaleb D. Tsajun sotsiaalprogrammis "Vihajuhtimine". Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada, õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Omab väärtust ka see, et Dmitri Tsajunil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa ja õde. Suhted abikaasaga on head ja toetavad. Abikaasa on valmis võimaluste piires D. Tsajuni toetama. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Dmitri Tsajunil on positiivsed tulemused olemas, ta on motiveerinud töötama, ta on järginud täitmiskava, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning puuduvad distsiplinaarkaristused, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. D. Tsajuni puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist kuritegude toimepanemise asjaolud, isiku varasem elukäik ning isikut iseloomustatavad andmed. Dmitri Tsajunil on XXX, eriala ei ole. Tal on puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. Töötamise Registrist nähtub, et D. Tsajun ei ole kunagi ametlikult töötanud. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Ülaltoodud arvestades võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades seda, et isik on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral loobub isik lisaraha saamiseks kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 18675,75 eurot. Karistusregistri andmetel on Dmitri Tsajunil neli kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Toimepandud kuriteod on eriliigilised. Käesolevat karistust kannab röövimise, raske tervisekahjustuse tekitamise, kehalise väärkohtlemise (kaks episoodi), avaliku korra raske rikkumise ja ebaseadusliku elektrienergia kasutamise toimepanemise eest. Röövimiste vägivaldsuse raskusaste on võrreldes eelmise süüdimõistmisega muutunud raskemaks. Kuritegusid iseloomustab kinnipeetava enesekesksus, tema ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, samuti ükskõiksus tegude tagajärgede suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusainete tarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, impulsiivne käitumine, puudulik probleemide lahendamise oskus, soov saada teravaid elamusi ja mõtlematus. Viru Maakohtu 09.10.2019 otsusest on Dmitri Tsajun tunnistatud süüdi
lg 2 p 4, 7, 8, 9, § 118 lg 1 p 6, § 121 lg 2 p 2, 3, § 263 lg 1 p 2, § 216 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega. Süüdistuse kohaselt pani D. Tsajun neli röövimise episoodi, kahe kehalise väärkohtlemise 4 episoodi, ühe episoodi raske tervisekahjustuse tekitamise, ühe episoodi avaliku korras raske rikkumise ja ühe episoodi elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. Ühe röövimise episoodis kasutas Tsajun nuga. Kohus moodustas
lg 1 alusel liitkaristuse Viru Maakohtu 09.08.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Viru Maakohtu 09.08.2016 otsusega on D. Tsajun tunnistatud süüdi ja karistatud vangistusega 4 aastat 8 kuud
D. Tsajun on karistatud väga raskete eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Selliste raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et D. Tsajuni retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kuigi D. Tsajun on nüüdseks käitunud vangistuses peamiselt positiivselt, ei ole kohus veendunud, et ta on oma isikust tulenevaid hoiakuid sedavõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on sellevõrra kardinaalselt vähenenud ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks seetõttu põhjendatud. Uute kuritegude toimepanemist võib Dmitri Tsajuni puhul soodustada sõltuvusainete (alkoholi ja narkootikumide) tarvitamine. Ta tunnistas, et hakkas alkoholi tarvitama alaealisena ning enne käesolevat vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on Dmitri Tsajunil diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav ise oma sõltuvust ei tunnista ja väidab, et tarvitas narkootikume ainult siis, kui tahtis. Samas tunnistab, et on tarvitanud narkootikume koos alkoholiga ja on käitunud nende mõju all agressiivselt ja vägivaldselt. Ta tarvitas amfetamiini, kokaiini ja kanepit. D. Tsajun on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviistreening“ ning on huvitatud kaines eluviisis. Peale sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" saab aru, et sõltuvusainete tarvitamine pole talle kasu toonud. Vaatamata sellele, et D. Tsajun on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kahtleb kohus, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, tema eluviisi ning suhtumist narkootikumide tarvitamisse, et isik suudab vabaduses tegelikult sõltuvusainete tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses
ket eluviisi pidada ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Kinnipeetava Dmitri Tsajuni iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne, mõtlematu ja vägivaldne. Vanglas on ta väljendanud tugevat antipaatiat õigussüsteemi vastu, suhtunud ametiisikutesse negatiivselt ja tõrjuvalt, üritanud manipuleerida ametnikega. Ta ei väärtusta ei ühiskonnas ega ka vanglas kehtivaid reegleid ja norme, samuti teiste isikute õigusi ja vabadusi. Ta ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et D. Tsajun suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud D. Tsajuni mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Dmitri Tsajuni tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Kohtul puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg, käitumiskontrollile allutamine ning elektrooniline valve on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Ohuprognoos D. Tsajuni puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D. Tsajun tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Tsajun tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu D. Tsajuni kaitsja vandeadvokaadi abi Igor Belugin riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 176,40 eurot, kuna 5 pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o asja materjalidega tutvumist, kohtuistungiks ettevalmistamist ning istungil osalemist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lgle 1 tuleb kõnealune menetluskulu D. Tsajunilt välja mõista. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi õigusabi korras määratud kaitsja I. Belugini tasu summas 176,40 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.