Obsah (8)

§ 423§ 162§ 657§ 651§ 456§ 373§ 173§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-112642 Kohtuasi DO

) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki, s.o hagi rahuldamist võimalik saavutada. Kostja on välja toonud ja hageja ei vaidlusta, et samas tsiviilasjas tehtud maksekäsk, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4509,06 eurot, on täitemenetluses täidetud. Hageja esitas samas tsiviilasjas hagi kostja vastu, milles palub välja mõista samas summas põhivõlg ja viivis nagu oli välja mõistetud maksekäsuga. Kostja on esitanud vastuhagi täitemenetluses saadu tagastamiseks. Maakohtul puudub võimalus menetleda hageja hagi kostja vastu põhivõla 2734,20 euro ja viivise 1624,11 euro saamiseks, sest võimaliku hagi rahuldamise korral tekiks uus täitedokument, mille alusel oleks hagejal õigus veelkord nõuda sama summat kostjalt. Kuigi maksekäsk selles asjas on hilisemalt tühistatud, on see tegelikkuses täidetud ja hageja ei ole maksekäsuga välja mõistetud summasid kostjale tagastanud. Kuna maakohus jättis läbi vaatamata põhihagi ja kostja ei olnud taotlenud vastuhagi menetlemist eraldi hagina, jättis maakohus

§ 423lg 2 p 2 alusel kostja vastuhagi läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis maakohus

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna läbi vaatamata jäid nii hagi kui ka vastuhagi ja pooltel puudus menetluses lepinguline esindaja. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi läbi vaatamata ja menetleda kostja vastuhagi hageja vastu eraldi hagina. 2 2-21-112642 Kostja esitas oma soovi menetleda vastuhagi eraldi hagina siis, kui vaidlustatud määrus oli juba koostatud. Kostja seaduslikul esindajal ei ole enamusel tööajast võimalust arvutit kasutada ja seetõttu sai ta kohtu kirjad kätte mitmed päevad peale nende saatmist. Kostja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina, mistõttu tuli maakohtul võtta hagi eraldi menetlusse.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi läbi vaatamata ja jaotas kostja hagiga seotud menetluskulud. Tühistatud osas saata asi tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 10.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hageja hagi läbi vaatamata ja jaotas selle hagiga seotud menetluskulud. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

11. Vaidlustatud määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus kostja vastuhagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja hagi jäi läbi vaatamata ja kostja ei olnud taotlenud vastuhagi läbivaatamist eraldi hagina. Kolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtul alust jätta vastuhagi läbi vaatamata.

§ 373

lg 3 teise lause järgi kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Maakohus võttis vastuhagi 10. veebruari 2022 määrusega menetlusse. Kuna kostja ei olnud vastuhagis ega ka menetluses hiljem taotlenud hagi menetlemist üksnes vastuhagina, pidi maakohus hageja hagi läbi vaatamata jätmisel

§ 373lg 3 alusel jätkama vastuhagi, s.o kostja esitatud hagi, menetlemist.

Eeltoodust erinevale seisukohale ei anna alust asuda ka maakohtu põhjendus, et kostja ei teatanud kohtule soovist tema hagi eraldi menetleda. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks maakohtu

1. või
2. märtsi 2022 kirja kätte saanud. Kostja on kirjade kättesaamist kinnitanud alles
3. märtsil 2022, s.o peale vaidlustatud määruse tegemist. Olukorras, kus kostja ei olnud avaldanud selget soovi tema nõude menetlemist üksnes koos hageja nõudega, ei saanud maakohus jätta kostja hagi

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus ei ole esitanud muid põhjendusi

§ 423lg 2 p 2 kohaldamiseks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ja saata asi kostja nõude osas menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. 12. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse kostja hagi läbi vaatamata jätmise osas ja saadab asja selles osas maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb kostja nõude osas tühistada ka menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus seoses kostja hagiga jääb

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.

1. Kostja esitas koos määruskaebusega tõendi kirjavahetuse kohta kohtujuristiga. Ringkonnakohus jätab tõendi asja materjalide juurde võtmata, kuna vastavad e-kirjad on toimikus juba olemas. Kuna tõend, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. 3 2-21-112642
2. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (

§ 427esimene lause; vt ka Riigikohtu 21.

veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13). (allkirjastatud digitaalselt) 4