KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 1.09.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-16718 Kohtuasi C avaldus X-ga, Y

). Täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; et vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; et vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Pühi, mida ei ole suhtlemiskorras nimetatud, saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Arvestades laste 6 2-21-16718 vanemate elukohtade lähedust ja seda, et ka laste viimine ja toomine on lastega koos olemine, peab kohus põhjendatuks, et lapsed toob enda juurde ja viib koju tagasi laste ema.

1. On oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. Vanemad peaksid seadma esikohale laste huvid ja vältima omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Samuti on täiesti lubamatu laste emotsionaalne mõjutamine ja kallutamine käituma vanemale soovitud suunas. Laste isa võib küll olla kurb selle üle, et lapsed oma emaga suhtlevad, kuid see ei anna isale õigust laste tuju rikkuda ja lastes süümepiina tekitamisega neid emast eemal hoida. Ka ei saa lemmiklooma eest hoolitsemise vajadusega õigustada suutmatust korraldada laste kohtumisi nende emaga. Vanematel on kohustus lastele selgitada, et lapsed on suhtlemiskorras märgitud või täiendavalt kokku lepitud ajal ema juures ja ilma emaga kokku leppimata isa neile sinna järgi ei lähe. Samuti ei saada ema lapsi isa juurde tagasi ilma eelneva kokkuleppeta. Lastel on tulenevalt nende vanusest ja vanemate elukohtade lähedusest lisaks suhtlemiskorras määratule võimalus suhelda emaga ja kohtuda päevasel ajal ning ema ja isa kokkuleppel jääda ööbima. Määruskaebus
2. Ema esitas Harju Maakohtu 7.03.2022 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse punktid 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
3. Määruskaebuse kohaselt ei võimalda määrusega kehtestatud suhtluskord põhjendamatult emal osaleda oma laste elus, mis tähendab ema kaugenemist oma lastest. Maakohus ei ole menetlenud asja ja teinud lahendit laste huvidest lähtuvalt ega arvestanud ema seisukohtadega ja on jõudnud seetõttu ekslikult lõppjäreldusele, mille kohaselt laste huvides ei ole suhelda mõlema vanemaga võrdselt. Ema hinnagul on vahelduv elukoht laste huvides, kuna see võimaldab suhelda mõlema vanemaga, aitab kaasa vanemliku sideme tugevnemisele ning võimaldab lapsel näha mõlema vanema elustiili, mis rikastab lapse kogemusi.
4. Kohus on põhjendamatult jätnud analüüsimata ema esitatud seisukohad ja tõendid, mille kohaselt vajavad lapsed ema abi õppetöös ja rahuldanud avalduse vaid ulatuses, millega laste isa on nõustunud. Lastel on tekkinud õpiraskused, milles isa neid aidata ei suuda. Probleemi lahendamiseks vajavad nad ema abi. Kui nad viibiksid koos emaga vaid nädalavahetustel, tähendaks see tervet nädalavahetust õppetööd, et oleks võimalik nädala jooksul selgusetuks jäänud asju selgeks saada ja lisaks veel esmaspäevaseid ülesandeid teha. Seega ei oleks lastel ühtegi puhkepäeva. Suure tõenäosusega on nad peagi kogu koolinädala väsinud ja õppeedukus kannatab veelgi. Kohus ei ole toonud välja, milliseid ema ettepanekuid ei tule arvestada ja miks. Sellest tulenevalt ei ole võimalik jälgida, kuidas jõudis maakohus arusaamisele, et

§ 123

lg 1 mõttes on lapse huvides kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve arvestades just selline suhtlemise kord.

1. Ema ei ole kunagi nõustunud suhtluskorraga, mille kohaselt lapsed viibivad tema juures vaid nädalavahetusel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vanemate vahel varem kokku lepitud suhtluskord 2:2 põhimõttel ei toiminud varasemalt laste isa vastutegevuse tõttu. Kohtul tulnuks arvesse võtta, et laste harjumus isaga elada on kujunenud põhjusel, et alates vanemate kooselu lõppemisest on isa lapsi survestanud emaga mitte suhtlema ja ema juurde mitte jääma. Isa on kujundanud lastes emaga suheldes süü- ja kahjutunde isa vastu ning lapsed ei soovi seetõttu isa juurest kauemaks ära jääda.
2. Kehtestatud suhtluskord ei ole täidetav, kuna laste ema töötab vahetustega, mis tähendab, et tööpäevad on ka nädalavahetuseti. Ema on saavutanud tööandjaga kokkuleppe päevasteks vahetusteks kahel nädalal kuus, ent kindlasti ei ole võimalik koostada töögraafikut moel, et ema ühelgi nädalavahetusel ei tööta. 7 2-21-16718 Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad
3. Isa leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning lähtub laste parimatest huvidest ja soovidest.
4. Laste esindaja leiab, et kohus on lahendi tegemisel arvestanud lastele määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistide arvamusega ning ka laste endi poolt oma esindajale, sotsiaaltöötajale ja kohtule avaldatud seisukohtadega. Kaebuses esiletoodud väited ei saa olla aluseks sisuliselt õige ja põhistatud kohtulahendi tühistamiseks.
5. Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) leidis laste vanust, vajadusi, huve ning kogutud teavet arvesse võttes, et laste põhiliseks elukohaks peaks jääma isa kodu, nii nagu see on olnud viimastel kuudel, ning lapsed viibiksid üle nädalavahetuse, reedest pühapäevani ema juures. Viimsi vald tegi 8.04.2022 kodukülastuse laste elukohta ning vestlusel lastega avaldasid nad, et soovivad ema juures käia vaid siis, kui ise tahavad. Kindlat korda, kuidas nad ema juures käima peaksid, lapsed ei soovi. Nädala sees soovivad lapsed olla isa juures. Kõik nädalavahetused ei soovi lapsed olla emaga. Laste sõnul on ema rangem ja nõudlikum. Lapsed ütlesid, et suhtlevad emaga iga päev telefoni teel.
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) osaliselt tühistada määruse resolutsiooni punktide 2.1–2.7 osas, milles maakohus määras laste suhtluskorra vanematega selliselt, et X, Y ja Q viibivad ema juures üksnes paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni; Y ja Q viibivad lisaks ema juures üksnes paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni ja kui X soovib, võib ta ema juures viibida samal ajal; ning korraldused laste viimiseks ja toomiseks ja laste õppetööks ettevalmistamiseks; ning suhtlusõiguse suvisel koolivaheajal. Samuti tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 märgitud korraldused laste viimiseks ja toomiseks ja seetõttu tuleb muuta ka määruse resolutsiooni punkti 2 numeratsiooni ning määruse resolutsiooni punkt 2.8 emaga videokõnede tegemise kohta. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab vanemate ja laste suhtlemise aega ja korda, laste viimise ja toomise korraldust ning määruse punkti 2 numeratsiooni. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Praeguses asjas on peamine vaidlus selle üle, kas laste huvides on määrata selline suhtluskord, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse aja, s.t lastel on vahelduv elukoht. Maakohus leidis, et vahelduva elukoha kohaldamine ei ole põhjendatud. 27.

§ 143lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lõike 2¹ kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

§ 123

lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (vt Riigikohtu 9.11.2011 määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 2-17-3347, p 22). 8 2-21-16718

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järgmiste seisukohtadega. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama emal suhelda oma lastega, samuti ei ole esile toodud, et ema edaspidi ei sooviks oma lastega kohtuda ja tegeleda. Lastel on mõlema vanemaga head suhted ja et lapsed soovivad oma mõlema vanemaga koos olla, mistõttu ei ole õige jätta laste ema kõrvale lastega korrapärasest suhtlemisest ning lapsi võimalusest oma emaga koos olla. Ema soovib laste kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine emaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et ema mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida laste ja ema vahel, on oluline, et ema ja lapsed oleksid regulaarselt ja sagedasti koos. Mõlemal vanemal on soov ja võimalused täita laste suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Mõlemad vanemad suhtuvad oma lastesse armastusega ja hoolivalt.
2. Arvestades eelmises punktis viidatud maakohtu seisukohti, on maakohus ületanud suhtlemise korra viisi valiku määramisel kaalumispiire, võimaldades emal olla lastega üksnes paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni ning Y-l ja Q-l lisaks üksnes paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni ning X osas üksnes siis, kui laps ise seda soovib. Maakohtu määratud suhtluskord ei vasta laste huvidele, ei arvesta ema õigust ja kohustust lastega suhelda ega aita tagada ema ja laste suhete säilimist, mida maakohus pidas samas ise põhjendatult oluliseks. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei ole vahelduv elukoht praeguse asja asjaolusid arvestades laste huvides. Seega ei vasta maakohtu määratud suhtluskord laste huvidele ega taga ema õigust lastega isaga võrdsel määral suhelda.
3. Ema on määruskaebuses õigesti osundanud asjaolule, et maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, millistel kaalutlustel määras maakohus sellise suhtlemise korra ja millistel põhjendusel ei pidanud kohus võimalikuks ema taotletud vahelduva elukoha määramist. Määruses on maakohus toonud esile menetlusosaliste seisukohad ja neile tuginedes üksnes märkinud, et põhjendatud on määrata emale lastega suhtlemise kord. Kohtu üldsõnalist selgitust, mille kohaselt on kohus suhtlemise korra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt ning lapse X vanust ja menetluses avaldatud seisukohti osaliselt, ei saa pidada põhjendamiskohustuse piisavaks täitmiseks. Ka ei saa ema avalduse osaliselt rahuldamata jätmisel pidada piisavaks kohtu põhjendust, mille kohaselt kohtus ärakuulamisel jäid vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas vanemate vahelisi kokkuleppeid, ei ole võimalik määrata. Samuti, et kokkulepetel põhinev suhtlemiskord ei oleks maakohtu hinnangul üheselt täidetav.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas kogutud tõendid järeldada, et vaatamata vanemate keerulistele suhetele ei oleks laste vahelduvat elukohta hõlmav suhtluskord igapäevaselt laste huvides ja teostatav, arvestades seejuures asjaolu, et vanemad elavad lähestikku (vahemaa on ca 3 km). Ema taotletud suhtluskorra kehtestamine ei eelda vanematelt märkimisväärselt tihedamat koostööd ja suhtlust, kui maakohus oma määrusega kehtestas.
5. Maakohus on määruses küll sedastanud, et vanemate vahelised mõistmatud suhted on juba väljendunud Y ärevusseisundis ja koolitöödes, ent samas ei ole kohus sõnagagi märkinud, miks ei ole kohus sellele vaatamata suhtlemiskorra määramisel arvestanud laste ema seisukohaga, mille kohaselt vajavad lapsed koolitöödes isa ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ema abi, mida ema saaks lastele vahelduva elukoha olemasolul pakkuda. Ringkonnakohus jagab laste ema kaebuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt juhul kui lapsed viibiksid emaga üksnes nädalavahetustel, tähendaks see tervet nädalavahetust õppetööd nädala jooksul ebaselgeks jäänud asjade selgeks tegemisel ning lisaks veel esmaspäevaste kooliülesannete tegemist, mis tähendaks seega lastel puhkeaja puudumist nädalavahetustel. See ei oleks kuidagi laste huvidele vastav. Isa on laste esindajale kodukülastusel avaldanud, et on põhimõtteliselt vastu sellele, et lapsed oleksid ema juures nädalapäevadel, sest see segaks laste õppimist ja koolirutiini. 9 2-21-16718 Ringkonnakohus isa seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ükski asjas esitatud tõend sellisele järeldusele tulla ei võimalda. Ka on isa 9.12.2021 ärakuulamisel märkinud, et Y-l tekkis vanemate lahkumineku järel ärevushäire, sest on emast kaugel ja et tema võiks emaga kohtuda rohkem. Maakohus ei ole ka selle asjaoluga ema ja laste suhtlemise korra määramisel arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ema ja laste suhtlemise korra määramisel seega teinud laste huvidest lähtuvat lahendit. Praeguse asja asjaolusid arvestades on laste huvides jagada suhtlusperioodid mõlema vanema vahel võrdselt. Seejuures on vajalikud mõlema vanema pingutused, et võrdne suhtluskord poolte vahel toimiks. 33.

§ 116

lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 143lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda.

Seega mahub kohtu diskretsiooni piiridesse võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi vanema juures. Toodud järeldus on kooskõlas ka suundumustega Euroopas. Euroopa Nõukogu 2.10.2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (vt ka RKTKm 2-17-3347, p 23 teine lõik). 34. Ringkonnakohus ei pea maakohtu määratud suhtluskorda põhjendatuks ka osas, milles maakohus määras (resolutsiooni p 2.2), et X-ga paaritutel nädalavahetustel suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada lapse soovi (s.o kui X soovib, võib ta ema juures viibida sarnaselt Y ja Q-ga igal kalendri järgi paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni). Kuigi kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks vastavalt lapse huvidele (

§ 123

lg 1, lastekaitseseaduse § 21 lg 1), ei pruugi lapse soov ja huvid igas olukorras kattuda. Lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning ei kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt ka RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Kuivõrd suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 21), siis on eelduslikult lapse huvides see, et ta tunneb oma vanemaid ja saab lahus elava vanemaga suhelda (vt RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Suhtluskord, mille kohaselt lapse X ja ema kokkusaamised paaritutel nädalavahetustel toimuvad eelkõige lapse soovil, võib tekitada segadust ja asjatud vaidlusi selle täitmisel ning ei pruugi võimaldada hoida emal püsivat lähedus- ja kiindumussuhet lapsega. Otsust suhtluskorra täitmise üle ei saa jätta 12-aastase lapse kanda.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapsed menetluse jooksul korduvalt nii kodukülastuse käigus enda riigi õigusabi korras määratud esindajale (vt tl 27–33) kui ka Viimsi valla lastekaitsetöötajale (vt tl 44–45) avaldanud arvamust emaga suhtlemise korra kohta. Seejuures on Viimsi vald just laste soovidest lähtuvalt avaldanud, et suhtlemise kord tuleks määrata selliselt, et laste põhiliseks elukohaks on isa elukoht ja ema juures viibivad lapsed üle nädalavahetuse reedest pühapäevani. Samasisulise suhtluskorra määramist on Viimsi vald pidanud põhjendatuks ka vastusena määruskaebusele esitatud 14.04.2022 arvamuses, tuginedes 8.04.2022 lastekaitse spetsialisti poolt teostatud kodukülastusel laste poolt avaldatule, mille kohaselt soovivad lapsed nädala sees kindlasti olla isa juures ja ema juures soovivad käia vaid siis kui ise tahavad, kuid mitte kõik nädalavahetused. Samuti on lapsed nii viimatinimetatud kodukülastusel kui ka menetluses varasemalt märkinud, et ema on rangem ja nõuab neilt rohkem. Seejuures märgib ringkonnakohus, et lapsed Q ja Y olid 8.04.2022 kodukülastuse ajal 9-aastased ja X 12-aastane. Ringkonnakohus märgib, et laste esindaja ega Viimsi valla seisukohtadest ei nähtu põhjendusi, mis annaksid aluse piirata ema suhtlust lastega nii, et ema saab lastega suhelda peamiselt ainult nädalavahetustel. 10 2-21-16718
2. Ringkonnakohus peab seoses ülaltooduga vajalikuks märkida, et kuigi 12-aastane ja eeldatavasti ka 9-aastased lapsed on võimelised oma tahet avaldama ning nende seisukohtadest saab vanemaga suhtlemise korra määramisel lähtuda, ei pruugi laste tahe alati kattuda lapse parimate huvidega pikemas ajalises perspektiivis. On loomulik, et laste suhtes nõudlikuma vanema otsused ja seisukohad ei pruugi lastele alati olla meelepärased ja ka sel põhjusel võivad lapsed rohkem eelistada teise vanema juures viibimist, kuid see ei tähenda, et vanema ja laste vahetu suhtlemine ei oleks laste huvides. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul laste seisukohtade kujunemisel ilmselt osutunud määravaks ka laste isa poolt lastele avaldatu, mille kohaselt isa on kurb, kui lapsed ema juurde lähevad ning samuti asjaolu, et lemmikloom, kellesse lapsed on kiindunud, elab isa juures. Ka maakohus on määruses põhjendatult leidnud, et tõendatud ei ole, et suhtlemine emaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et ema mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ühise hooldusõiguse korral on mõlemal vanemal õigus ja kohustus panustada laste kasvatamisse, laste igakülgse arengu toetamisse ning tervise ja heaolu hoidmisesse. Laste arengule on seejuures oluline nii ema kui ka isa eeskuju. Ainult ema ja laste regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel püsida lähedus- ja kiindumussuhe, milleks ema on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda maakohtu määratud suhtlemise kord, mis tagab emale lastega vahetu suhtlemise peamiselt nädalavahetustel, laste ja ema suhete säilimist ega vasta laste huvidele.
3. Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks rahuldada ema avaldus ka osas, milles ema taotleb ema ja laste suhtlemise korra määramist viisil, et lapsed elavad paarisnädalatel emaga ja paaritutel nädalatel isaga. Selline suhtlemise korra muudatus tingib ka muudatuste tegemise määruse resolutsiooni numeratsioonis. Kuna lastel saab olema vahelduv elukoht, puudub vajadus videokõnede järele emaga. Vanemal on õigus suhelda oma lastega igal ajal telekommunikatsioonivahendite kaudu, arvestades laste päevakava. Vanemate suhtlust lastega ei ole alust piirata. Laste vahelduva elukoha tõttu tuleb muuta ka seda, kuidas on vanemate ja laste suhtlusõigus korraldatud suvisel koolivaheajal. Suvisel koolivaheajal järgneb kummagi vanema lastega veetmise perioodile teise vanema vastav koosolemise periood vastavalt määruse resolutsioonis toodule. Jõulupühi (23.12–26.12) ja aastavahetust (31.12– 1.01) puudutavas osas tuleb maakohtu määrust muuta seetõttu, et maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.3 ja 2.4 ei haaku omavahel kuupäevad ja kellaajad. Kuigi paarisaastal viibivad lapsed 23.12–25.12 emaga ja 26.12 isaga (paaritul aastal vastupidi), siis maakohtu määruse resolutsiooni viidatud punktide kohaselt tuleb paarisaastal emal lapsed isa juurde viia juba 25.12 kell 19 (paaritul aastal vastupidi).
4. Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu määrust laste toomist ja viimist puudutavas osas. Laste kohaletoimetamise kohustus on sellel vanemal, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisti. Sellisel juhul saab vanem lapsed teise vanemaga kohtumiseks sobivalt ette valmistada. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud seda, miks peaks laste transportimisega tegelema üksnes ema.
5. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu määruse käesoleva määruse resolutsioonis toodud ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab vaemate ja laste suhtlemise aega ja korda, laste toomise ja viimise korraldust ning määruse resolutsiooni numeratsiooni käesoleva määruse resolutsioonis toodud viisil. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
6. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus TsMS 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. 11 2-21-16718 (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 12