Obsah (6)
§ 405§ 637§ 442§ 168§ 150§ 638KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-3662 Tsiviil
) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus
§ 405lg-ga 1 keelduda. 4
(6)Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes
§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi
§ 405
lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 750 eurot ja alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru, mistõttu on praegusel juhul tegemist asjaga, mida maakohus sai
§ 405lg 1 alusel lahendada lihtsustatud korras.
7. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse
§ 637
lg 21 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul märkis maakohus otsuses, et ei anna luba edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus lisas otsusele
§ 442
lg 6 järgi lahendi peale edasikaebamise korda ja tähtaega puudutava selgituse, ei ole edasikaebamiseks loa andmine
§ 637lg 21 tähenduses.
Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid
§ 637lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
- Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kaebusel ei ole ilmselgelt edulootust. 8.
- Maakohus leidis õigesti, et kostja käitumist tuleb tuvastatud asjaoludel pidada heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Maakohus on välja toonud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused ning nende eelduste tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Õiguskantsleri arvamus (
- märtsi
- a otsus nr 6-1/220316/2201738) võla sissenõudmise ja võlaandmete edastamise kohta maksehäireregistrile, millega kostja soovib oma õiguslikke seisukohti tugevdada, ei ole kohtule siduv. Arvestada tuleb iga üksikjuhtumi asjaoludega. Praegusel juhul oli tegemist olukorraga, kus kostja nõudis kohtuväliselt võla tasumist ja ähvardas võla kohta maksehäireregistris andmete avaldamisega ka pärast seda, kui hageja tugines nõude aegumisele. Asja materjalidest nähtub, et ka kostja ise ei seadnud nõude aegumist kahtluse alla. Kuigi võlgnikku kohustust täitma mõjutavat tegevust ei saa lugeda üldjuhul heade kommete vastaseks, siis praegusel juhul esinesid selleks erandlikud asjaolud, esmajoones see, et kostja jätkas hageja survestamist aegunud nõude täitmiseks. Sellist sissenõudmismeetodit ei saa lugeda kohaseks ja heade kommetega kooskõlas olevaks. 8.
- Maakohus märkis lisaks nõude aegumisele alternatiivselt, et esitatud asjaoludel võib leppetrahvi maksmapanek olla välistatud ka seetõttu, et täidetud ei ole leppetrahvi nõudmise eeldused, sh VÕS § 159 lg-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt tuleb leppetrahvi nõudmisest teatada mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Maakohus aga selle kohta esitatud poolte väiteid ei hinnanud ning seetõttu ei hinda kolleegium ka sellekohaseid apellatsioonkaebuse väiteid. 8.
- Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kuigi kostja täitis nõude sissenõudmisel Osaühingu Aktiva Finants käsundit, valis ta sissenõudmismeetodid ise. Seetõttu ei ole kostja käitumine omistatav käsundiandjale. 5
(6)Maakohtu otsusest nähtub, et õigusabikulud tekkisid hagejale just kostja sissenõudmismeetodite tõttu, kuna hageja tahtis vältida maksehäireregistris andmete avaldamist, sest see oleks hageja väitel kahjustanud tema krediidivõimelisuse hindamist. See, et hagejale võis sellises olukorras tekkida kahju õigusabikulude näol, pidi olema kostjale ettenähtav. Kolleegium nõustub maakohtuga, et õigusabikulud olid seotud kostja poolt võlgnevuse sissenõudmisega ning nende suurus on arvete ja maksekorraldustega tõendatud. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. 8.
- Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus jõudis hagi rahuldamise osas ebaõigele järelduseni seetõttu, et jättis tähelepanuta, et võlgnikuks on juriidiline isik. Praegusel juhul ei ole küsimus andmesubjekti isikuandmete kaitses vaid selles, kas tuvastatud asjaoludel tuleb kostja käitumist võla sissenõudmisel lugeda heade kommete vastaseks tahtlikuks teoks.
- Maakohtu otsus sisaldab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Ka see asjaolu ei tingi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist, sest kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust (vt Riigikohtu
- jaanuari
- a määrus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 13). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul
§ 637lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta
§ 168lg 1 järgi kostja kanda.
Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostjal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel
§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
11. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (
§ 638lg 4).
Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada.
§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.
§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)