4-16-1361/4

4-16-1361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-1361 (2316,16,000755) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja XX, ik xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxx, asukoht xxxx Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. XX süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.
3. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest. Karistus pööratakse täitmisele juhul, kui kohtuotsuse täitmine ei ole aegunud.
4. XXilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „XX, 4-16-1361, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse XXile tema kinnipidamiskoha aadressile.
5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme 1 päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 03.03.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 24.01.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1468929 nähtuvalt peeti 24.01.2016 kell 04.20 Tallinnas Madala 8 juures kinni XX, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena 3metüülfentanüüli, amfetamiini, klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. On kinni peetud kahtlustusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi. Ei mäleta aine saamisest enam midagi, on möödas juba kaks kuud. Küsitud karistuse kohta ei arva midagi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et teda on varem korduvalt karistatud, rahatrahve ei tasu, paneb toime uusi süütegusid, siis taotleb karistuseks aresti 6 päeva, samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena narkootilise aine 3-metüülfentanüüli, amfetamiini ja lisaks klonasepaami metaboliidi sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 29.01.2016 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud 3metüülfentanüüli, amfetamiini ja klonasepaami metaboliidi sisaldus. 3-metüülfentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Lisaks sellele tuvastati menetlusaluse isiku organismist amfetamiini, mis kuulub lisa 1 I nimekirja. Peale selle tuvastati tema organismist klonasepaami metaboliiti, mis kuulub lisa 1 IV nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et klonasepaami puhul on tegemist ravimite koostisosaks olevate ainetega, mille tarvitamine toimub arsti ettekirjutusel, siis 3-metüülfentanüül ja amfetamiin selleks ei ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine 3-metüülfentanüüli või amfetamiini tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. 2 Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahviga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut regulaarselt karistatud varavastaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Käesoleval ajal on menetlusalune isik vahistatud seoses kahtlustusega uue esimese astme varavastase kuriteo toimepanemises. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad karistused erinevad kuritegude toimepanemise eest ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohus peaks otsuses märkima karistuse ärakandmisele asumise aja, so kas kriminaalmenetluses tehtava otsusega mõistetud karistuse ärakandmisest või andma tähtaja, mille jooksul peab karistus olema kantud, et isik saaks ise asuda aresti kandma. Kuna menetlusalune isik on käesoleval ajal kahtlustatavana kinni peetud ja teda kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises, siis tuleks menetlusalusele isikule mõistetava aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi tühistamisest või menetlusalusele isikule mõistetava vangistuse ärakandmisest. Kuna kohtule ei ole teada menetlusalusele isikule mõistetavast vangistusest vabanemise aeg, ei saa kohus määrata tähtaega, mille jooksul peaks menetlusalune isik karistuse ära kandma. Seetõttu kuulub arest ärakandmisele alates vangistuse ärakandmisest, so kas siis kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest, või mõistetava vangistuse täielikust ärakandmisest või ennetähtaegselt vangistuse ärakandmiselt vabanemisest. Mõistetav arest kuulub ärakandmisele juhul, kui aresti kandmisele asumise ajaks ei ole otsuse täitmine aegunud. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Kuigi menetlusalune isik on vahistatud ning ei pruugi igapäevaslt olla tööga hõivatud, mis tagaks menetlusalusele isikule pideva sissetuleku, leiab kohus, et eelvangistuses viibimine ei ole menetluskulude tasumise kohustusest vabastamise aluseks. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3