Obsah (10)

§ 316§ 212§ 263§ 64§ 65§ 68§ 344§ 74§ 121§ 16

Kriminaalasi nr 1-20-9456 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6495 (19278001820) Kohtukoo

§ 316

lg 1, § 263 lg 1 p 1, § 212 lg 1 järgi; MELS GRUPP OÜ süüdistuses

§ 316

lg 2, § 212 lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatav LEVAN JEFREMOV Isikukood: 38011062717; elukoht: XXX; viibimiskoht: XXX Vangla (vahistatuna); XXX kodakondsus; emakeel: XXX (XXX); töökoht: XXX (XXX). Tõkend: vahistatud alates 09.09.

1. a (kahtlustatavana kinni peetud 07.09.
2. a). Kaitsja Vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi Süüdistatav MELS GRUPP OÜ Registrikood: 11981716; asukoht: XXX; seaduslik esindaja Levan Jefremov. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuni,
4. juuni,
5. september,
6. september,
7. september,
8. september,
9. september,
10. oktoober,
11. oktoober,
12. oktoober,
13. oktoober,
14. oktoober,
15. november,
16. november,
17. november RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Levan Jefremov

§ 316lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Levan Jefremov

§ 212lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Levan Jefremov

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Levan Jefremovile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 5 (viis) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Levan Jefremovile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.07.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) aastat vangistust, võrra ja mõista kohtuotsuste kogumis Levan Jefremovile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Levan Jefremovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.06.

1. a kuni 18.06.
2. a, s.o 2 päeva. Levan Jefremovi ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 7 (seitse) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Levan Jefremovi eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 07.09.2020. a. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Mels Grupp OÜ

§ 316lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 6000 (kuus tuhat) eurot.

Süüdi tunnistada Mels Grupp OÜ

§ 212

lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 6000 (kuus tuhat) eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista Mels Grupp OÜ-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 10 000 (kümme tuhat) eurot. 2 Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on

1. Selgitusse tuleb märkida „1-20-9456, rahaline karistus, Mels Grupp OÜ“. Tähtajaks rahalise karistuse tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus Levan Jefremovile süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Jätta läbi vaatamata kaitsja taotlus Levan Jefremovile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et XXX vangla ei võimaldanud tal oma kaitsjaga ühendust võtta tema poolt soovitud aegadel. KrMS § 180 lg 1 alusel Levan Jefremovilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 3362 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 50 senti ja muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud 279 (kakssada seitsekümmend üheksa) eurot 16 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 4517 (neli tuhat viissada seitseteist) eurot 66 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-9456, menetluskulud, Levan Jefremov“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 1 alusel Mels Grupp OÜ-lt välja mõista riigituludesse sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 3362 (kolm tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) eurot 50 senti ja muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud 279 (kakssada seitsekümmend üheksa) eurot 16 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 4517 (neli tuhat viissada seitseteist) eurot 66 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-209456, menetluskulud, Mels Grupp OÜ“. 3 Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasjas asitõenditeks olevad järgmised esemed: − 26.09.
4. a sündmuskoha vaatluse käigus Tartus Riia 132 asuvast sõiduautost XXX registreerimisnumbriga XXX leitud ja ära võetud tulemasin; − Levan Jefremovi elukohas XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud piip ja grinder ning kolm sõiduki XXX kleepsu. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Levan Jefremovile tagastada järgmised kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed: − sõiduki XXX, registreerimisnumbriga XXX, läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud musta värvi XXX-seadeldis; − Levan Jefremovi elukohas XXX toimunud läbiotsimisel leitud ja ära võetud kaks sõiduki registreerimismärki XXX. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised asitõenditeks olevad esemed: − CD plaat, millel on videosalvestis XXX. a XXX V. M. ja Levan Jefremovi vahel juhtunust; − CD plaat, millel on kõned häirekeskusesse XXX. a juhtunuga seoses; − DVD plaat, millel on Tartu, Riia 132 turvakaamera salvestis XXX. a kohta ja L. K. filmitud videoklipp; − DVD plaat 03.03.
5. a vaatlusprotokoll juurde, millel on Valga politseijaoskonna turvakaamera salvestis XXX. a ajavahemikul kell 14-16; − CD plaat 09.07.
6. a vaatlusprotokolli juurde, millel on Levan Jefremovi ja kindlustusseltside kõned XXX kaskokindlustuse asjus; − CD plaat 21.07.
7. a sideettevõtjalt saadud andmete protokolli juurde; − CD plaat ekspertiisiakti nr XXX juurde; − mälupulk XXX, millel on Levan Jefremovilt XXX. a kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud telefonist XXX kopeeritud andmed; − DVD plaat jälitustoimingu materjalidega XXX. a kohta; − DVD plaat jälitustoimingu materjalidega XXX.-XXX. a kohta; 4 − väline kõvaketas, millel on: • Levan Jefremovilt XXX. a XXX kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefoni XXX sisu; • Levan Jefremovilt XXX. a elukoha XXX ära võetud sülearvuti XXX sisu; • D. B. kõneeristuse andmed; • jälitustoimingu protokollide nr 1 ja nr 2 kõned; • PPA turvakaamera salvestus Riia mnt suund XXX. a; • XXX autoteeninduse turvakaamera salvestis XXX. a; • XXX XXX kaupluse turvakaamera salvestis XXX. a; • XXX XXX turvakaamera salvestis XXX. a; • XXX XXX turvakaamera salvestis XXX. a; • 10.12.
8. a ja 07.12.
9. a jälitustoimingu protokollide kõnesalvestised; • V. M. ja V. S. kõneeristuse andmed. Jätta käesolevast asjast iseseisvaks menetlemiseks eraldatud kriminaalasjade juurde lõpliku seisukoha võtmiseks: − XXX. a E. I. sõiduauto XXX, registreerimisnumbriga XXX, läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemed, s.o kaks kollast värvi paberit (XXX sõiduki registreerimistunnistus XXX osa I ja II, ümbrik, millel käsikirjas kirje „XXX“ ja ümbrik kirjega „MM“, milles valge paberileht musta värvi kirjetega; − sõiduk XXX, registreerimisnumbriga XXX, ja selle võti; − sõiduk XXX, registreerimisnumbriga XXX; − XXX, registreerimisnumbriga XXX, läbiotsimisel leitud ja ära võetud musta värvi teibi riba, XXX süütevõti ja GPS-jälgimisseadeldis; − XXX Levan Jefremovi kasutuses olevate ruumide läbiotsimisel leitud ja ära võetud riidest kott, milles kilekott vintpüssipadrunitega, salv, plekk-karp, milles 20 pappkarpi padrunitega ning 7 pappkarpi padrunitega. Säilitada käesoleva asjaga seoses järgmised andmehoidlates olevad andmed ja määrata, et nende osas tuleb võtta lõplik seisukoht kriminaalasjades, mis on käesolevast asjast eraldatud iseseisvasse menetlusse: - Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad koopiafailid ja fotod Levan Jefremovi kinnipidamise käigus leitud nutitelefonist XXX, Levan Jefremovi elukoha läbiotsimise käigus leitud sülearvutist XXX series ja nutitelefonist XXX; ning Levan Jefremovi auto läbiotsimise käigus leitud sülearvutist XXX; - Politsei- ja Piirivalveameti arvutisüsteemis salvestatud Levan Jefremovi elukoha läbiotsimise helifail. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 5 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Levan Jefremovile on esitatud süüdistus

§ 316

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le

§ 316

lg 2 järgi selles, et Levan Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme Levan Jefremovi tegevuse läbi kõrvaldas enda poolt kaasatud isikute tegevuse kaudu, kellele pole käesolevas asjas kahtlustust esitatud, tõendi, eesmärgiga takistada kuriteona karistatava teo olemasolu ja muude tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, mis seisnes alljärgnevas: XXX. a teisaldati XXX asuvast remonditöökojast Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on Levan Jefremov, kuuluv sõiduk XXX, registrimärgiga XXX, kuna sõiduki Eestis registreerimiseks antud andmed ning XXX andmebaasist leiduvad andmed ei läinud kokku ning sõidukil esines manipulatsiooni kahtlus. Kirjeldatud asjaolude täpsemaks tuvastamiseks alustati kriminaalmenetlust

§ 344lg 1 tunnustel.

XXX. a sõitis Levan Jefremov XXX Vabariiki, kus palkas 5000 euro eest eeluurimisel tuvastamata isikud süütama Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovis sõiduki XXX, registrimärgiga XXX. Levan Jefremovi tegevuse eesmärgiks oli hävitada kolmandate isikute vahendusel Mels Grupp OÜ-le kuuluv sõiduk, et ei oleks võimalik tuvastada sõiduki kerel võltsitud VIN-koode ning kuna uus kriminaalmenetlus võinuks tuua kaasa talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise, mille kandmiselt ta oli tingimusi vabastatud (Tartu Maakohtu kohtuotsus 1-17-6063, mille kohaselt jäi 3 aastat vangistust Levan Jefremovi suhtes

§ 74alusel kohaldamata 3aastase katseaajaga, mis kehtis kuni 27.08.2020.

a). Tagamaks endale sõiduki süütamise ajaks alibi, läks Levan Jefremov XXX XXX, kust naasis XXX XXX Vabariiki ja XXX Eestisse. XXX. a kella 20.41 ajal saabusid varastatud dokumendi abil renditud sõidukiga XXX, registrimärgiga XXX, XXX Vabariigist Valga kaudu Eestisse Levan Jefermovi poolt palgatud ja tema huvides tegutsevad kaks isikut, kellele ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud. XXX. a kell 01.10 paiku süütasid nimetatud isikud Tartus Riia 132 asuva Lõuna prefektuuri aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva Levan Jefremovi kasutuses olnud sõiduki XXX, registrimärgiga XXX, ja lahkusid kohe Eestist. Tulekahju tagajärjel hävis XXX, registrimärgiga XXX. Lisaks sai kuuma- ja veekahjustusi XXX kõrval olnud R. U. kuuluv mootorsaan XXX väärtusega 3000 eurot, mis muutus sõidukõlbmatuks ning välja tuli vahetada ka parklat ümbritsevad Riia 130 ja 132 OÜ-le kuuluvad kuumakahjustusi saanud aiapaneelid ja kinnituspoldid ning klambrid, mille kahju oli kokku 480.20 eurot. 6 Levan Jefremovile on esitatud ka süüdistus

§ 212

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le

§ 212

lg 2 järgi selles, et Levan Jefremov ja OÜ Mels Grupp oma juhatuse liikme Levan Jefremovi tegevuse läbi kutsus esile kindlustusjuhtumi, kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusandjalt, mis seisnes selles, et kui XXX. a oli Tartust Tähe tn 118 asuvast remonditöökojast teisaldatud Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovi Mels Grupp OÜ-le kuuluv ja Levan Jefremovi kasutuses olev sõiduk XXX, registrimärgiga XXX, et viia läbi manipulatsioonikahtluste tõttu

§ 344lg 1 tunnustel alustatud kriminaalmenetlust, sõlmis Levan Jefremov XXX.

a Mels Grupp OÜ nimel, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige ta on, XXX AS-iga kindlustuslepingu (superkasko kindlustuspoliis nr XXX) sõidukile XXX, registrimärgiga XXX, eesmärgiga saada pärast sõiduki hävitamist sõiduki eest hüvitist. Pärast kindlustuslepingu kehtima hakkamist palkas Levan Jefremov XXX Vabariigist isikud, kellele ei ole käesolevas asjas kahtlustust esitatud, kõnealust sõidukit süütama, viibides ise alibi loomise eesmärgil ajavahemikul XXX-XXX. a XXX. XXX. a kella 01.10 paiku süütasid Levan Jefremovi poolt palgatud ja tema huvides tegutsevad isikud Tartus Riia 132 Lõuna prefektuuri aiaga piiratud parklas Mels Grupp OÜ-le kuuluva ja Levan Jefremovi kasutuses olnud sõiduki XXX, registrimärgiga XXX, mille tagajärjel sõiduk hävis. XXX. a esitas Levan Jefremov Mels Grupp OÜ nimel kindlustushüvitise saamise eesmärgil XXX AS-ile kahjuteate, mille kohaselt süttis sõiduk politseiparklas. Lisaks on Levan Jefremovile esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi selles, et tema, viibides XXX.

a kella 13.40 paiku XXX XXX juures, rikkus vägivallaga avalikus kohas käitumise üldreegleid, mis tulenevad korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 55 lg 1 p-st 1, 2, s.o avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, ning KorS §-ist 54, s.o avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, sellega, et võttis kannatanu V. M. juustest kinni ning viskas kannatanu asfaldile, mille tulemusena lõi V. M. kukkudes oma pea vastu kõrval seisvat autot. Sellise tegevusega tekitas Levan Jefremov kannatanule füüsilist valu. Lisaks häiris Levan Jefremovi kirjeldatud käitumine sündmust pealt näinud XXX ilusalongi klientide ja töötajate, sealhulgas V. B. rahu ja turvatunnet. II KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Levan Jefremovi süü

§ 316

lg 1, § 212 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning OÜ Mels Grupp süü

§ 316lg 2 ja § 212 lg 2 järgi toime pandud kuritegudes on tõendatud.

Esmalt käsitleb kohus jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli ja sideettevõtjalt saadud andmete lubatavuse temaatikat (otsuse p 2). Seejärel võtab kohus seisukoha Levan Jefremovile esitatud süüdistustes

§ 263

lg 1 p 1 järgi (otsuse p 3-8) ning pärast seda talle esitatud süüdistustes

§ 316lg 1 ja § 212 lg 1 järgi (otsuse p 9-15 ja 17-22).

Levan Jefremovile esitatud süüdistuste 7 osas seisukoha võtmise järgselt hindab kohus Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistusi (otsuse p 16, 23).

1. Jälitustegevuse seaduslikkus ja sideettevõtjalt saadud andmete lubatavus 2.1 Kaitsja on taotlenud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli. Kriminaalasja materjalide juurde on esitatud jälitustoimingute taotlused ja jälitustoiminguga kogutud andmete osaline tutvustamata jätmise luba (VI kd, tl 158-162, 163-205, VII kd, tl 1-25, 26). Kaitsja leiab, et jälitustoimingute loa taotlused ja nende alusel välja antud load ei ole olnud põhjendatud. Tõenditena on kohtule esitatud 3 jälitustoimingu protokolli: - jälitustoimingu protokoll 1 aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr XXX (taotlus XXX) (III kd, tl 31-37) (jälitusloa pikendamise taotlus ja kohtumäärus VI kd, tl 173-186). - jälitustoimingu protokolli 2 aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr XXX (taotlus XXX) ja Tartu Maakohtu määrus nr XXX (taotlus nr XXX) (jälitusloa pikendamise taotlused ja load VI kd, tl 187-198, 173-186). - 10.12.
2. a koostatud jälitustoimingu protokolli aluseks on Tartu Maakohtu määrus nr XXX (jälitusloa pikendamise taotlus nr XXX) (IX kd, tl 105-106) (jälitusloa pikendamise taotlus ja luba VII kd, tl 10-25). Eelviidatud lubadest nähtuvalt on antud luba Levan Jefremovi kasutuses oleva telefoni salajaseks pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks katkematult ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a ja muu teabe pealtkuulamiseks, -vaatamiseks ja salvestamiseks tema asukohas XXX. a kuni XXX. a. Kohus on tutvunud jälitustoimiku nr XXX materjalidega ja ka kohtule esitatud kohtueelses menetluses V. M. (09.08.
3. a kahtlustatava ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 19250100002 ja äratundmiseks esitamise protokoll samast päevast ja kriminaalasjast, 30.11.
4. a tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 19278001820) ja U. (14.05.
5. a anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokoll) poolt antud ütlustega. Kohus on materjalidega tutvumise järgselt veendunud, et jälitustoimingute aluseks olevad load on põhjendatud ja seaduslikud. Kriminaalasjas kogutud informatsioon ning jälitustoimikus sisalduv teave kinnitasid kahtlust, et Levan Jefremov on KrMS § 1262 lg 3 p-s 4 täheldatud isikuks, kelle puhul oli alust arvata, et ta paneb ning võib edaspidi toime panna

§ 212, § 316, § 183 ja § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Eelviidatud kuriteokoosseisud kuuluvad Kr

MS § 1262 lgs 2 loetletud kuritegude hulka, mille puhul on lubatud KrMS § 1262 lg 1 p 4 kohaselt teostada jälitustoiminguid. Seega oli jälitustoimingute teostamine lubatud ka Levan Jefremovi suhtes. Samuti on jälitustoiminguid lubavates määrustes piisavalt põhjendatud ka ultima ratio põhimõtet. Kuna jälituslubade ja nende alusel tehtud kohtumääruste põhjendused on sisult sarnased, siis ei pea kohus vajalikuks neid eraldi käsitleda. Siinkohal peab kohus oluliseks viidata Riigikohtu praktikale (otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14 p 772, 773), mille kohaselt mõjutavad paratamatult kohtult nõutava argumentatsiooni määra jälitustoimingu loa andmise menetluse kiireloomulisus ja selle toimumise ajal tavaliselt olemasoleva tõendusteabe maht ning fragmentaarsus. Kohus ei pea jälitustoiminguks loa andmisel ära näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud. Piisab, kui 8 konkreetse juhtumi asjaolude põhjal on mõistlik põhjus seda eeldada. Ultima ratio-põhimõte ei eelda, et menetleja oleks enne jälitustoimingute tegemist üritanud reaalselt muude menetlustoimingutega tõendeid koguda. Ka kriminoloogiliste teadmiste najal võib jõuda järeldusele, et tõendite kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud. Näiteks võib sellele viidata kuriteo kõrge organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, asjaolu, et tegemist on nn kannatanuta süüteoga, samuti konventsionaalsete menetlustoimingutega kaasnev aja- ja ressursikulu jne. Kohtu hinnangul sisaldavad jälitustoimingute teostamist lubavad kohtumäärused viiteid sellele, milliseid menetlustoiminguid on kriminaalmenetluse raames tehtud. Kohtud on jälituslube andes lähtunud sellest, et peitkuritegude tõendamiseseme asjaoludest ja kriminoloogilisest eripärast lähtuvalt on tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades oluliselt raskendatud või võimatu. Kriminaalmenetluse jaoks olulisi asjaolusid (kuritegudega seotud isikute ring, ulatus, narkootilise aine peidukohad jne) ja kriminoloogilisi teadmisi arvestades on selline kohtute järeldus igati õigustatud. Lisaks on kohtud põhjendatult leidnud, et avalike menetlustoimingute tegemisega (sh ülekuulamised) võidakse kahjustada juba käimasolevat menetlust. Siinkohal on oluline, et ka menetluse kestel kogutud informatsioon kinnitas, et kuigi Levan Jefremov on seotud eriliigiliste kuritegudega, on talle omane kasutada kuritegude toimepanemisel teisi isikuid ja jääda ise varju. Konspiratiivne tegevus koosmõjus uuritud kuritegude olemusega ei anna põhjust olla veendunud, et avalike menetlustoimingute tegemisega on võimalik saada kriminaalmenetluse jaoks olulisi informatsiooni. Seega oli salajane teabe kogumine õigustatud. Kaitsja on 01.10.

1. a kohtuistungil vastuväiteid esitades välja toonud, et tema hinnangul on prokurör esitanud jälituslubade taotlustes hulgaliselt valeväiteid. Selle hindamiseks on kohus tutvunud V. M. kohtueelses menetluses antud ütluste ja äratundmiseks esitamise protokolli ning anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Lisaks on kohtule esitatud tõenditena väärteoasjaga nr 2315,20,003023 seotud materjal (IX kd, tl 10-17). Kokkuvõtlikult leiab kohus, et jälituslubade taotlustes ja kohtumääruse põhjendustes esitatud väited on tuginenud menetlustes kogutud reaalsele informatsioonile ning tegemist ei ole olnud prokuröri fantaasiaga. Eelviidatud kohtupraktika kinnitab, et jälituslube andes saab kohus lähtuda sellest tõendusteabest, mis loa andmise ajaks on olemas. Sealjuures ei saa ega pea jälituslubades toodud väited olema tõendatud sellisel määral, nagu see on nõutav isiku suhtes süüküsimust lahendades (s.o kohtuotsust tehes). Samuti ei anna alust arvata, et lubades toodud väited olid valed ainuüksi põhjusel, et osa teabest või asjaoludest ei ole edasises menetluses kinnitust leidnud. Kohus käsitleb kaitsja vastuväiteid kokkuvõtlikult järgnevalt. Kohtu hinnangul kinnitavad V. M. ütlused, et nad on E. I. ostnud vähemalt ühel korral narkootilist ainet kokaiin. Samuti leiab kohus, et loa andmise määruses on kohtud viidanud allikatele (erinevad kaastööteated), millest nähtuvalt on Levan Jefremovil seotus eriliigiliste kuritegude toimepanemisega. Seega ei ole argument Levan Jefremovi kriminaalse mineviku osas käsitletav valeväitena. Tegemist ei saaks olla valeväitega ainuüksi põhjusel, et Levan Jefremovit on varasemalt kriminaalkorras karistatud (II kd, tl 20-21, VI kd, tl 138-142, 143-155). Lisaks ei ole väär informatsioon selle kohta, et Levan Jefremov on palganud sõiduki süütajad XXX ja 2 XXX kodanikku tellimuse ka täitsid. Seda kinnitab menetluse raames laekunud informatsioon, mida täpsemalt ei ole võimalik salastatuse tõttu siinkohal käsitleda, aga ka XXX. a anonüümse tunnistaja ülekuulamise protokoll. Samuti on menetluses kogutud teabele tuginev informatsioon, mis puudutab E. I. (mida kohus ei saa siinkohal pikemalt käsitleda). Kohtu hinnangul ei saa 9 ebaõigetena käsitleda ka XXX toimunud sündmuse ja narkootilise aine tarvitamisega kohta märgitud väiteid (11.08.
2. a ja 12.10.
3. a kohtumäärused – VII kd, tl 1-9, 17-25). Seda põhjusel, et kannatanu on politsei poolsest survestamisest rääkinud alles kohtumenetluses. Narkootilise ainega seotud väiteid kinnitavad kriminaalasja materjalid (IX kd, tl 10-17, 18-42, 43). Prokurör on kohtule esitatud taotlustes (11.06.
4. a, 11.08.
5. a ja 12.10.
6. a – VI kd, tl 173-178, 199-205, VII kd, tl 10-16) on viidatud Mels Grupp OÜ pangakontode analüüsile, mille pinnalt kahtlustati, et pangakontodel olevate rahaliste vahendite näol võib olla ebaseaduslikust tegevusest saadava tuluga või rahapesu ilmingutega. Sealjuures ei ole väidetud jälituslubade taotlustes ega ka jälitustoiminguid lubavates kohtumäärustes, justkui Levan Jefremovit või Mels Grupp OÜ-d oleks põhjendatud kahtlustada rahapesus. Sellele ei ole viidatud ka kohtumäärustes. 2.2 Kriminaalasjas on kohtule esitatud 2 sideettevõtjalt andmete nõudmise luba: XXX. a anti luba nõuda sideettevõtjatelt andmeid Jefremovi numbri XXX ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a (päringule vastamise aja seisuga), A. S. numbri XXX ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a (päringule vastamise aja seisuga) (V kd, tl 104-105). XXX. a anti luba Jefremovi abonentnumbri XXX ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a, lisaks J. B. abonentnumbri XXX ja sellega seotud IMEI-koodide suhtes sõnumite edastuse fakti, kestust, viisi ja vormi ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a, N. A. abonentnumbri XXX suhtes ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a (V kd, tl 106-108). Eelnimetatud lubade alusel on kriminaalasjas koostatud 2 protokolli: 21.07.
7. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (V kd, tl 109-131, 155) ja 01.12.
8. a sideettevõtjalt saadud andmete protokoll - täiendav (V kd, tl 132-154, 155). Kokkuvõtlikult on kasutatud protokollides andmeid Levan Jefremovi kohta ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a ja XXX. a kuni XXX. a, A. S. kohta ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a, J. B. kohta ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a, N. A. kohta ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a. Kaitsja on seisukohal, et sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollid ei lubatavad tõendid ainuüksi põhjusel, et need on tõendina kogutud enne EK otsust asjas La Quadrature du Net (s.o enne 07.10.
9. a). Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-16-6179 tehtud otsuses leidnud, et sideettevõtjalt saadud andmete kui tõendi absoluutne lubamatus on ühemõtteliselt sõltuvuses sellest, millal prokuratuur nendele juurdepääsuks oma loa andis, mitte aga näiteks sellest, millal menetleja need andmed reaalselt sai, millal vormistati andmeid kajastav protokoll või millal see esitati kohtule. Sellest tulenevalt ei ole sideettevõtjalt saadud andmete protokollid käesoleval juhul automaatselt lubamatud, vaid oluline on kontrollida, kas prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga on käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena (s.o kas tõendi kogumise korda on rikutud oluliselt). Seega tuleb kontrollida nimetatud tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes sh arvesse kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud. Lisaks tuleb arvestada sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollide kui tõendusteabe tähtsust käesolevas asjas, samuti seda, kas nende tõendite saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks 10 tõendi kasutamine kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Ühtlasi tuleb analüüsida, kas õigusvastase eraellu sekkumisega tekitatud kahju peab mingil viisil heastama (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 1-16-6179, p 107). Vaatamata sellele, et kriminaalmenetluse esemeks olev kuritegu on olnud teise astme kuritegu, on tegemist kohtu hinnangul raske kuriteoga. Nimelt on

§ 316

eesmärgiks tagada õigusemõistmine, s.o riiklik tegevus, mille ülesanne on läbi menetluse tuvastada tõde ja kohaldada õigust. Olukorras, kus riiklikku tegevust takistavad menetlusväliste isikute sekkumised ja esineb nende poolne tõendite kõrvaldamine, ei saa õigusemõistmine korrakohaselt toimida. Seega on kahjustatud õigushüve olulisust arvestades ilmselgelt tegemist raske kuriteoga. Sellele, et tegemist on teise astme kuritegude hulgast ühe raskemaga, viitab ka

§ 316

lg 1 sanktsioon, mis näeb vangistusele ette alammäära (1 aasta vangistust) ja mille ülemmääraks on 5 aastat vangistust. Lisaks kuulub

§ 316kuritegude kataloogi, mille puhul on võimalik teha isegi Kr

MS ptk-s 31 ette nähtud jälitustoiminguid. Kohtueelses menetluses on kannatanuna käsitletud inimesi, kelle vara sai süütamise tagajärjel kahjustada, kuid kohtumenetluses on kohus jätnud kannatanute esitatud tsiviilhagid läbi vaatamata ja kõrvaldanud kannatanud menetlusest (I kd, tl 135-136). Kuigi kriminaalmenetluses konkreetsed kannatanud puuduvad, on samas märkimisväärne, et kõrvaliste isikute vara sai süüteo läbi kahjustatud. Samuti on ilmselge avalikkuse huvi ainuüksi koosseisu (tõendi kõrvaldamine) kaitseeesmärgist tulenevalt. Kohtu hinnangul ei oleks saanud andmeid koguda ka muul viisil. Sideettevõtjalt saadud andmed on kriminaalmenetluse jaoks olulised, kuna käesoleval juhul oli vajalik kindlaks teha isikute (sh süüdistatava) suhtlus, liikumine, viibimiskohad ja omavaheline seotus. Saadud andmetest koostatud protokollid on olulise tähtsusega ka käesolevas kriminaalasjas (otsuse p 11.2). Alternatiivseid võimalusi eelviidatud andmete saamiseks ei olnud. Osa andmeid oleks olnud võimalik saada jälitustegevuse raames, kuid jälitustoimingute kaudu saadav informatsioon on valdavalt tulevikku suunatud. Käesoleval juhul oli tõendeid vaja koguda eelkõige juba toimunud asjaolude kohta. Kohus leiab, et sideettevõtjalt andmete nõudmiseks antud lubades on piisavalt põhjendatud eraellu sekkumise vältimatut vajadust. Esimese loa puhul on olnud vältimatult vajalik olnud kindlaks teha auto omanike viibimiskoht, kuna politseiparklas põlenud sõiduk oli omanikelt ära võetud (V kd, tl 104-105). Teise loa puhul on peetud andmete saamist vältimatult vajalikuks, kuna kõrge organiseerituse tasemega kurjategijad kalkuleerivad hoolikalt riske ja kuritegude tõendamise võimalusi ning väldivad neid identifitseerida võimaldava tõendusmaterjali kättesaadavust (V kd, tl 106-108). Kohus leiab, et lubades toodud põhjendused (arvestades nende välja andmise aega) on igati adekvaatsed ja õigustatud. Vahetult pärast sündmust oligi oluline kindlaks teha, kus viibisid süütamise ajal põlenud sõidukiga seotud isikud (s.o Levan Jefremov kui omanik ja A. S. kui varasem omanik). Hilisemas menetluses olid juba mitmed olulised asjaolud selgunud ja seega oli igati alust arvata, et konspiratiivsete meetmete rakendamine ei võimalda muul viisil olulisi andmeid tuvastada. Kohtu hinnangul ei riiva tõendi kasutamine võistlevuse põhimõtet ja süüdistatava kaitseõigust. Nii süüdistatavatel, kui ka kaitsjal on olnud võimalik kohtumenetluse käigus esitada vastuväiteid või tõendeid selle kohta, et kogutud andmed ei ole nendega seostatavad (sh esitada andmeid nt selle kohta, et sidevahendit kasutas keegi teine või et süüdistatav viibis mujal). Levan Jefremovile esitatud süüdistus

§ 263lg 1 p 1 järgi 11 3.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XXX. a tekkis V. M. ja Levan Jefremovi vahel erimeelsus seoses Levan Jefremovi tuttavale osutatud autopesuteenuse pärast. Seda kinnitavad üldjoontes kannatanu V. M., tunnistaja V. S. ja süüdistatav Levan Jefremovi ütlused ning jälitustoimingu protokoll (III kd, tl 31-36). Kogutud tõenditest järeldub, et erimeelsust sõnalisel teel lahendada ei suudetud. Vastupidi, V. M. väljendas Levan Jefremovi suunal jämedusi (sh ebatsensuurseid väljendeid), mis solvasid Levan Jefremovit ja mille tõttu läks viimane endast välja. Selle tulemusena võttis Levan Jefremov ühendust V. M. toonase XXX V. S. (algul üksnes helistas, hiljem sõitis tema juurde autopesulasse) ning nõudis ärritunult ja sõnu valimata, et V. M. vabandaks Levan Jefremovi ees. V. S. püüdis Levan Jefremovit maha rahustada, kuid ebaõnnestunult. Pärast seda (umbes kella 13.38-13.39 paiku) saatis V. M. Levan Jefremovile sõnumi, kuna ei olnud rahul sellega, et Levan Jefremov sõitis pesula juurde ja hakkas pretensioone esitama. Ühtlasi kirjutas V. M., et ta ei karda Levan Jefremovit, vaid et vabandama hakkab hoopis Levan Jefremov. Tunnistajate N. J. (endine B.) ja V. B. ning kannatanu V. M. ütlused on kooskõlas selles, et pärast seda ilmus ärritunud Levan Jefremov V.M. töökohta, so XXX asuvasse XXX ilusalongi. M.V. ja Levan Jefremov läksid salongi ette tänavale rääkima. Tunnistaja N. J. ütlustest nähtub, et pärast seda, kui ta oli kliendile juuksevärvi peale pannud, läks ta kööki kohvi jooma. Ta nägi, kuidas ruumi sisenes meesterahvas, kes küsis emotsionaalselt ja ärritunult, et kus salongi perenaine on. N. J. ütles mehele, et ärge karjuge siin, minge välja ja ta kutsub V.. Seejärel mees läks välja. N. J. kutsus V. ja V. läks mehe juurde õue. Ka V. B. ütluste kohaselt tuli Levan Jefremov salongi sisse ja hakkas ebatsensuursete sõnadega karjuma, et kus V. on. Ta tahtis, et V. M. tuleks välja ja vabandaks nende sõnade pärast, mida oli tema suhtes kasutanud. Seepeale läksid V. M. ja Levan Jefremov välja ja rääkisid seal. Kannatanu V. M. ütlused omakorda kinnitavad eelnevat. Kannatanu selgitas kohtus, kuidas üks töötaja helistas talle ja palus saali tulla, kuna Levan Jefremov rääkis seal kõva häälega. Kui V. M. kohale jõudis, oli Levan Jefremov juba õues ja V. M. läks õue tema juurde.

1. Kannatanu V. M. ütluste kohaselt soovis Levan Jefremov, et V. M. vabandaks tema ees oma sõnade pärast kui viimane õue läks. V. M. keeldus. V. M. sõnul käis vestlus kõrgendatud toonil. V. M. ei mäleta, mis täpselt juhtus, aga Levan Jefremov vist äkki solvas teda. Selle peale lõi V. M. Levan Jefremovit käega, tabades teda vastu nokkmütsi. Nad tülitsesid edasi, ka V. M. solvas Levan Jefremovit pidevalt. Kuidagi juhtus nii, et Levan Jefremov tõukas V. M. ning V. M. kukkus, vist vasakule küljele. Ka V. B. ütlustest nähtub, et alguses V. M. ja Levan Jefremov rääkisid. Seejärel lõi V. M. Levan Jefremovit vastu nokamütsi, mille tulemusena see kukkus maha. Pärast seda lõi Levan Jefremov V. M., võttis tema juustest kinni. Eelkirjeldatuga on kooskõlas Häirekeskuse kõnesalvestis ja selle vaatlusprotokoll, millest nähtub, et XXX. a kella 13.42 ajal helistati Häirekeskusesse ja paluti kiiresti saata politsei, kuna XXX asuvasse XXX ilusalongi tungis üks meesterahvas – salongi XXX endine XXX – ja hakkas ebatsensuursete sõnadega solvama. Helistaja selgitas, et mees peksab salongi perenaist ja tõmbas tollel juukseid peast (III kd, lk 30, VI kd, lk 45-46). Levan Jefremov enda ütlustes põhimõtteliselt ei eita V. M. toimunud konflikti ja intsidenti. Levan Jefremovi ütluste kohaselt sõitis ta salongi pärast seda, kui sai V. M. solvava sõnumi. Levan Jefremov sisenes salongi, oli emotsioonide kütkes ja palus valjul häälel kutsuda perenaine. Levan Jefremov rääkis kõva häälega, sest tema üks kõrv ei kuule, ja kui ta on närvis, siis ei suuda ta 12 kontrollida ka oma hääle tugevust. Kui üks salongi töötajatest ütles, et kohe kutsub V. M., Levan Jefremov väljus salongist ja ootas naist auto juures. Kui V. M. väljus, siis Levan Jefremov ei karjunud, vaid püüdis selgitada, miks siis nii. Sealjuures nimetas Levan Jefremov V. M., mida kõike ta tema heaks on teinud. V. M. ei tahtnud sellest rääkida ja lõi Levan Jefremovit pea piirkonda. Levan Jefremovi pea põrkus tagasi ja tema müts lendas peast, kuid valu ta ei tundnud. Levan Jefremov võttis mütsi maast üles, pani pähe ja nad jätkasid jutuajamist. Seejärel püüdis V. M. uuesti Levan Jefremovit lüüa, kuid Levan Jefremovil õnnestus kõrvale põigelda. Kolmas löök tabas seda piirkonda, kus Levan Jefremovil olid peas õmblused. See oli küllaltki valulik ja pärast seda oli tema esimene tunne, et ta peab ründe peatama. Levan Jefremov ei löönud vastu, kuid võttis V. M. peast kinni ja heitis ta vastu asfalti. Levan Jefremovi arvates oli see valu mittepõhjustav tegevus agressiooni peatamiseks, mis ka õnnestus, kuna Victoria Myaeotsa agressioon oli sellega lõppenud. Kohus leiab, et Levan Jefremovi eelkirjeldatud ütlused on usaldusväärsed üksnes osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Seega Levan Jefremov ütlused konfliktsituatsiooni kohta, mis toimus õues tema ja V. M. vahel, ei ole usaldusväärsed, st kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Levan Jefremovi eelviidatud ütluste sisu arvestades on ta ilmselgelt asunud enda käitumist õigustama, sh pisendama agressiivset käitumist oluliselt pisendanud. Samal ajal süüstab Levan Jefremov V. M. käitumist oluliselt, omistades naisele ka selliseid käitumisakte, milleks reaalselt põhjendatud alust ei ole. Kohtu hinnangul ei kinnita kogutud tõendid, et V. M. oli konfliktis füüsiliselt agressiivsem ja ründavam pool (lõi Levan Jefremovit kolm korda) ja seda lausa sellisel määral, et Levan Jefremovil ei jäänud üle muud, kui kasutada naise kallal enesekaitsevõtet ja ta asfaldile maha heita. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka videosalvestis, mis annab objektiivse ülevaate XXX. a kella 13.40 paiku XXX XXX ilusalongi juures toimunust. Nimelt V. B. üksnes ei näinud, mis salongi ees tänaval Levan Jefremovi ja V. M. vahel toimus, vaid ta ka salvestas seda oma mobiiltelefoniga (III kd, lk 8-29, 30). Videosalvestiselt ja selle alusel koostatud vaatlusprotokollist nähtub muuhulgas järgnev. Ilusalongi välisukse juurde astub meesterahvas, kes vastab oma välimuselt Levan Jefremovile. Levan Jefremovi kehakeelest ja video taustal kostuvast kõnest saab järeldada, et mees on vihane. Samuti on kuulda, kuidas Levan Jefremov tahab, et ukse peal olev naine, kes välimuse järgi on tuvastatav kui V. M., tema ees vabandaks. Levan Jefremovi kõnest käib sealjuures läbi ka ebatsensuurne solvav väljend V. M. suunas. Levan Jefremov ja V. M. lähevad välja, kõnnivad sõidutee suunas ja jäävad selle ääres, näod vastakuti, üksteise lähedusse seisma. Seejuures seisab Levan Jefremov V. M. nii lähedale, samas ka justkui kummardudes tema kohale, et tema peas oleva mütsi nokk on vastu V. M. nägu. Mõlema kehakeelest on tajuda ärritust. Mõne sekundilise suhtluse järel lööb V. M. Levan Jefremovi suunas nii, et mehe müts lendab maha. Selle peale teeb Levan Jefremov oma parema käega löömisliigutuse V. M. suunas, kuid ei löö, vaid pöördub ja läheb võtab maast oma mütsi. Seejärel tuleb ta V. M. juurde tagasi ning teeb enda parema käega äkilise jõulise liigutuse naise näo suunas, mille tagajärjel paiskub V. M. pea taha kuklasse ja naine ise teeb järsu sammu tahapoole, Levan Jefremovist eemale. Levan Jefremov paneb mütsi pähe tagasi ja hakkab naist oma parema käe nimetissõrmega vastu nägu toksama, tehes seda korduvalt. V. M. astub selg ees sammu või kaks tagasi, kuid pärast järjekordset Levan Jefremovi poolt näpuga toksamist, lööb ta lahtise parema käega vastu Levan Jefremovi vasakut näopoolt. Selle peale võtab Levan Jefremov V. M. parema käega kuklast kinni ja heidab ta äkilise jõulise liigutusega vastu maad. V. M. kukub külili (parem pool all) vastu asfalti. Pärast seda tõuseb V. M. koheselt 13 püsti, tõmbab vasaku käega läbi oma juuste, mille järel on tema käes näha juuksesalku. Selle peale astub V. M. paar sammu Levan Jefremovist eemale, kuid siis läheneb viimasele uuesti ja jääb temast umbes poole meetri kaugusele seisma. Mingit muud füüsilist kontakti nende vahel pärastiselt enam ei ole. Kohus leiab, et eelkirjeldatud videosalvestiselt nähtuv ei ole kooskõlas Levan Jefremovi ütlustega. Ilmselgelt on tuvastatud, et V. M. oli sündmuse ajal samuti ärritunud ja sõjakas, kuid kindlasti mitte rohkem kui Levan Jefremov (kes kasutas ka V. M. suunatult solvavat väljendit). Samuti on selgelt tuvastatud, et V. M. lõi Levan Jefremovit. Samas nähtub videosalvestiselt, et V. M. lõi Levan Jefremovit kahel korral, mitte kolmel korral, nagu on väitnud Levan Jefremov. Esimene löök tabas Levan Jefremovi mütsi (nähtub videosalvestiselt, aga ka V. M. ja V. B. ütlustest). Videosalvestiselt järeldub, et viidatud löök oli põgus ja väheintensiivne. Seega, kui löök olekski olnud suunatud Levan Jefremovile näkku, siis ei oleks selle löögijõud olnud piisav mütsi maha kukutamiseks ja seda veel nii kaugele, kui nähtub videost. Sellest järelduvalt pidi löök tabama mütsi ennast, täpsemalt selle nokka. V. M. teine löök oli tehtud enesekaitseks vahetult pärast seda, kui Levan Jefremov oli teda oma nimetissõrmega korduvalt ja samas ka jõuliselt vastu nägu toksanud. Videosalvestis ja selle vaatlusprotokoll ning V. M. ja V. B. ütlused kinnitavad, et asetleidnud konflikti käigus oli Levan Jefremov agressiivsem ja ründavam (sh verbaalses mõttes) pool, aga ka füüsiliselt tugevam pool. Sealjuures oli V. M. pigem kaitsepositsioonil ja isegi taganes Levan Jefremovist samm-sammu haaval. Samuti kinnitavad tõendid, et Levan Jefremovi jõulise tegevuse tulemusena heitis ta V. M. juustest kinni võttes asfaldile pikali. Sealjuures ei olnud ilmselgelt tegu nn enesekaitsevõttega, nagu on selgitanud Levan Jefremov, vaid ülekaaluka füüsilise jõu kasutamisega, mis kohtu hinnangul oli tingitud võimetusest ohjeldada V. M. vastu suunatud viha jms negatiivseid emotsioone. V. M. käitumist arvestades (tema ei olnud konfliktis ründavam ega füüsilises mõttes domineerivam pool) oleks väidetavaks enesekaitseks piisanud, kui Levan Jefremov oleks lihtsalt V. M. eemaldunud või tema kätest kinni võtnud ja need fikseerinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et Levan Jefremov võttis XXX. a kella 13.40 paiku XXX XXX ilusalongi juures V. M. juustest kinni ja viskas ta asfaldile. Süüdistuses on Levan Jefremovile ette heidetud sedagi, et V. M. lõi Levan Jefremovi poolse ründe tulemusena kukkudes oma pea ära vastu kõrval seisnud autot. Sellist olukorda videosalvestiselt ei nähtu. Sellele ei ole kohtus viidanud ka ükski üle kuulatud isik (sh kannatanu ise). Samuti ei ole selle kohta kohtule esitatud ka ühtki muud tõendit. Sellest tulenevalt ei saa nimetatud asjaolu Levan Jefremovile omistada.
2. V. M. läbivaatuse protokoll koos fototabeliga kinnitab, et kannatanul puudusid pärast Levan Jefremoviga toimunud intsidenti silmnähtavad tervisekahjustused (VI kd, lk 7-10). V. M. ütluste kohaselt ei tundnud ta juustest tõmbamisest ja asfaldile viskamisest ka valu. Ta selgitas, et sel ajal olid tal juuksepikendused ja pärast kukkumist tulid („kukkusid“) lihtsalt mõned juuksesalgud ära. Seevastu ei ole eelnimetatud ütlused samalaadsed kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus väitis V. M., et kui Levan Jefremov võttis talt jõuga juustest kinni, siis tundis ta valu, kuna tal olid juuksepikendused. Ka lähisuhtevägivalla infolehest, mis sündmuse kohta vormistati, nähtub, et V. M. tundis valu (VII kd, lk 136). V. M. põhjendas erinevatel aegadel ütlustes olnud vastuolu politsei survega (teda survestati avaldust tegema, öeldi, et Levan Jefremov on ohtlik inimene, osa asju kirjutati ülekuulamises tõesena, osa asju paluti tal kirjutada, öeldi ette). 14 Kohtu hinnangul ei ole V. M. põhjendus esinevate vastuolude kohta usutav ega selgita tegelikke põhjusi. Kui ka politsei oleks veennud V. M. avaldust tegema ja ütlusi andma, siis seda ei saa käsitleda valeütluste andmisele õhutamise või survestamisega. Ette heidetav ei saaks olla, kui politsei selgitab kannatanu ütluste olulisust ja julgustab kannatanut avaldama toimunu kohta täpseid asjaolusid. Asjaolu, et videosalvestis kajastab toimunut kõige objektiivsemalt, ei ole iseenesest kahtluse all. Järelikult ei saa väita, et politseinike poolt oleks toimunud V. M. valeütluste andmisele mõjutamine. Arvestades aga kriminaalasjas kogutud teistest tõenditest nähtuvat, järeldub, et pigem on püüdnud V. M. kohtus ütlusi andes õigustada ja pisendada Levan Jefremovi käitumist. See võib olla tingitud varasemast lähedasest sidemest kannatanu ja süüdistatava vahel või sellest, et V. M. tajub iseenda käitumise mõju enda ja Levan Jefremovi vahelise konfliktsituatsiooni tekkimisel. Soovi varem antud ütlusi muuta võis mõjutada seegi, et Levan Jefremovi sõbrad käisid pärast V. M. juures ja palusid tal politseisse tehtud avalduse tagasi võtta (V. B. ütlused). Sealjuures on kriminaalasja juures nii V. M., kui ka V. S. identsed avaldused, kus nad soovivad lepitusmenetlust ja kinnitavad, et neil ei ole pretensioone Levan Jefremovi suhtes ning paluvad Levan Jefremovile karistust mitte määrata (vt VII kd, lk 137-145). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et V. M. kohtus antud ütlused valuaistingu mittetundmise kohta ei ole usaldusväärsed ja järelikult ei saa otsuse tegemisel nendele tugineda. Samas on kohtule esitatud kaudseid tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et Levan Jefremov siiski tekitas V. M. valu. Nimelt nähtub videosalvestiselt, et liigutus, millega Levan Jefremov V. M. juustest kinni haarab ja ta asfaldile maha heidab, on järsk ja intensiivne. Kohtu hinnangul on usutav ja tavapärase elukogemusega kooskõlas see, et jõuliselt juustest haaramine ja vastu kõva asfaltpinda maha viskamine tekitab inimesele füüsilise valu aistingu nii juuste haardepiirkonnas, kui ka keha vastavas piirkonnas, mis puutub kokku maapinnaga. Lisaks tuleneb V. B. ütlustest, et pärast, kui nad V. M. pead vaatasid, oli näha, et lisaks juuksepikendustele oli tal natuke ka oma juukseid ära tulnud. Samuti on V. B. ja N. J. ütlustega tuvastatud, et V. M. nuttis, kui ta pärast Levan Jefremoviga toimunud konflikti salongi tuli. Ka videosalvestise taustahelist on kuulda, kuidas naisterahva hääl lohutab V. M. ja ütleb, et ta ei nutaks. Situatsiooni ja sündmuste kulgemist ning V. M. enda käitumist arvestades on kohtul igati alust olla veendunud, et naise pisarad ei olnud tingitud hirmust, solvumisest, alandusest või muust taolisest vaimsest tegurist, ning kindlasti ka mitte soovist tekitada Levan Jefremovile rohkem probleeme (nagu väitis V. B.), vaid nende põhjuseks oli kehaline valuaisting, mis omakorda tekitas kehalise reageeringu nutmise näol. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et Levan Jefremovi tegevus põhjustas V. m. füüsilist valu (füüsiline vägivald

§ 121lg 1 mõttes).

6. Eeltooduga on tuvastamist leidnud ka see, et Levan Jefremov pani oma teo toime avalikus kohas. Selles ei ole kriminaalasjas ka vaidlust olnud. Nimelt on XXX asuv tänav avalik koht KorS § 54 järgi, kuivõrd tegu on rajatisega, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. Lisaks avanevad sinna mitmete tänavaäärsete majade ja neis asuvate ettevõtete, sh XXX ilusalongi aknad, millest tänaval aset leidev on hästi vaadeldav. Seega rikkus Levan Jefremov KorS § 55 lg 1 p-s 1 toodud avalikus kohas käitumise üldnõuet, mis selgelt keelab avalikus kohas on käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Samuti on tuvastatud, et Levan Jefremovi tegevus häiris sündmust pealt näinud XXX ilusalongi klientide ja töötajate (sealhulgas V. B.) rahu ja turvatunnet. Seda on kinnitanud tunnistaja V. B. 15 enda ütlustes (salongis olnud inimesed jälgisid toimunut läbi suurte vitriinakende ja tema isiklikult oli Levan Jefremovi käitumisest hirmul – mees oli agressiivne ja tunnistaja kartis, et ta võib ka sisse tulla). See on kohtu arvates ka eluliselt usutav, kuna nii tunnistaja V. B., kui ka teised salongi kliendid olid naisterahvad, keda agressiivne meesterahvas hirmutab oluliselt enam kui näiteks teist meesterahvast. Samuti kinnitab seda ka asjaolu, et salongist tehti kõne Häirekeskusele, kus teavitati agressiivsest meesisikust (st Levan Jefremovist) ja paluti politsei väljasaatmist sündmuskohale (III kd, lk 30; VI kd, lk 45-46). Samuti kinnitab tunnistaja V. B. ütluste usaldusväärsust kohtule esitatud videosalvestis (III kd, lk 30). Videosalvestis on tehtud läbi XXX ilusalongi akna ja sellest nähtub, kui hästi oli salongis olevatele inimestele tänaval toimuv näha. Lisaks on videosalvestise taustal (alates sellest, kui Levan Jefremov hakkab vastu V. M. nägu torkele sarnaseid liigutusi tegema) kuulda, kuidas naishääled XXX kommenteerivad toimuvat, muuhulgas käib jutust korduvalt läbi seegi, et tuleks politsei kutsuda. Sel hetkel aga, kui Levan Jefremov viskab kannatanu V. M. asfaldile, on kuulda, kuidas video taustal naisehääl ohhetab ja teine naishääl ütleb XXX mitmel korral ärevalt, et kutsuge ruttu politsei. Eelnevast järelduvalt pani Levan Jefremov toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli seotud vägivallaga. Seega on Levan Jefremovi tegevuses tuvastatud kõik

§ 263lg 1 p-s 1 sätestatud objektiivse süüteokoosseisu tunnused.

7. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Levan Jefremov oma teo toime tahtlikult (

§ 16

). Kohtu hinnangul on üldteada, et juustest jõuga järsult tõmbamine ja inimese kõvale asfaltpinnale maha heitmine on valu tekitav tegevus ning seda teadis kahtlematult ka Levan Jefremov. Levan Jefremov ilmselgelt teadis sedagi, et ta viibib avalikus kohas, s.o tänaval, kus on liikumas ja kuhu on nägemas palju asjasse mittepuutuvaid inimesi (vahetult tänavalt, aga ka visuaalselt läbi ümbruskaudsete majade akende). Samuti pidi Levan Jefremov võimalikuks pidama, et tema tegevus on muu hulgas jälgitav ilusalongi akendest sealsete klientide poolt ning et see võib neid häirida. Seega pidi Levan Jefremov ka möönma, et ta ei riku üksnes V. M. isiklikke õigusi (kehalist heaolu), vaid ka tema tegevust pealt nägevate asjassepuutumatute isikute õigusrahu

16. ptk tähenduses. Kui Levan Jefremov sellele vaatamata haaras XXX iluslaongi ees tänaval V. M. juustest ja heitis ta maha pikali, siis järelikult pani ta vägivallaga seotud avaliku korra rikkumise toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 järgi.

8. Kohus ei tuvastanud Levan Jefremovi käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Levan Jefremovile esitatud süüdistus

§ 316

lg 1 järgi ja Mels Grupp OÜ-le esitatud süüdistus

§ 316lg 2 järgi 9.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et XXX. a teisaldati XXX asuvast remonditöökojast Mels Grupp OÜ-le kuuluv sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri (Tartu Riia 132) aiaga piiratud hoovi. Samuti ei ole vaidlust selleski, et sõiduki teisaldamise põhjuseks oli asjaolu, et Eestis registreerimiseks antud andmed ja XXX andmebaasist nähtuvad andmed ei kattunud ning sõiduki suhtes tekkis manipulatsiooni kahtlus. Selle tõttu alustati ka kriminaalmenetlus. Lisaks ei ole vaidlust, et XXX. a kell 01.10 sõiduk süüdati politseiparklas. 9.1 Tunnistaja H. T. ütlustest nähtuvalt toodi XXX XXX asuvasse töökotta, kuna sõiduk ei käivitunud ja põhjus oli vaja välja selgitada. Tõenditest järelduvalt saabus sõiduk 16 remonditöökotta XXX. a (III kd, tl 38, 41-43) ja kandis XXX Vabariigi numbrimärke, s.o XXX (III kd, tl 38). Kui tunnistaja teostas sõidukile diagnostika jäi püsima veateatena, et rike on mootori väntvõlli asendi anduril. Sellest järeldas tunnistaja, et on vaja andur ära vahetada. Kokkuleppel kliendiga otsustati andur ära vahetada ja seda kinnitab ka kirjalik suhtlus tunnistaja ja Levan Jefremovi vahel (III kd, tl 41-43). Tunnistaja H. T. ütlustest järeldub, et kui ta kontrollis remonditöökotta toodud sõiduki andmeid XXX andmebaasist, tuvastas ta ka sõiduki spidomeetri näidus erinevuse – seda oli keritud vähemaks 33 000 kilomeetrit (III kd, tl 38). Sõiduki anduri vahetamise ajal käis Levan Jefremov remonditöökojas XXX numbrimärke vahetamas (sõiduk sai XXX numbrimärgid). Seda kinnitavad nii Levan Jefremovi ütlused, kui ka asjaolu, et Levan Jefremovi elukoha läbiotsimisel on leitud ja kaasa võetud sõiduki registreerimismärgid XXX (XXX) (V kd, tl 6-17). Maanteeameti andmete kohaselt registreeriti sõiduk XXX. a Maanteeameti XXX teenindusbüroos, omanikuks Mels Grupp OÜ ja kasutajaks Levan Jefremov (III kd, tl 94-114). Tunnistaja H. T. ütluste järgi selgus sõidukil anduri ja käigukangi nupu ära vahetamisel (XXX. a), et sõiduk ikka ei käivitu ja tellijal (Levan Jefremov) soovitati pöörduda XXX ametliku esinduse poole XXX. Tunnistaja sõnul muutus seejärel tellija suhtumine. Kui sõidukil olid juba Eesti numbrimärgid, kontrollis tunnistaja H. T. sõiduki andmeid Eesti andmebaasist ja võrdles XXX andmebaasis olevate andmetega. Andmed olid erinevad – lisaks spidomeetri näidule oli erinevus sõiduki esmases registreerimise ajas ja kohas (Eesti andmebaasis 2016. a keskpaik XXX, XXX andmebaasis 2015. a lõpp XXX). Tunnistajas äratas kahtlust seegi, et sõiduk oli juba osaliselt lahti võetud – keskkonsool avatud – ja tellija suhtumine sellesse, et autot korda ei saadud. Tunnistaja võttis ühendust politseiga, kes viis sõiduki remonditöökojast ära. Seda kinnitab ka vallasasja hoiulevõtmise protokoll, mille kohaselt teisaldati XXX remonditöökojast XXX. a kell 12.00 Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri territooriumile Riia 132 sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX (III kd, tl 39). Tunnistaja H. T. ütluste kohaselt oli tal tellijaga suhtlus ka pärast seda kui politsei oli sõiduki ära viinud. Tunnistaja andis tellijale teada, et politsei on sõiduki ära viinud ja selle tagasi saamise kohta tuleb küsida politseist. Seda kinnitavad ka Levan Jefremovi ütlused. Levan Jefremovi ütluste kohaselt sai ta XXX. a politseisse helistades teada, et sõiduk on politsei valduses. Põhjust talle ei avaldatud. Politseisse helistamist kinnitab ka vastus järelpärimisele (VIII kd, tl 95). 9.2 Manipulatsioonikahtluse täpsemaks tuvastamiseks alustas Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetlust

§ 344lg 1 tunnustel.

Sellest tulenevalt oli politseiparklasse teisaldatud sõiduki XXX puhul tegemist tõendiga

§ 316lg 1 mõttes.

Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt anti kriminaalasi 26.09.

1. a varavastaste grupi juhi poolt temale lahendamiseks samal päeval kui toimus põleng. Kriminaalmenetluse raames selgitati sõiduki kohta välja järgmised asjaolud. Maanteeameti andmete järgi on sõiduki XXX, VIN-koodiga XXX, päritoluriigiks XXX Vabariik ja esmane registreerimise aasta
2. Registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli akti kohaselt oli sõiduki läbisõidunäiduks 62 289 (III kd, tl 94-114, 184-185). Seda, et eelviidatud sõiduki esmane registreerimise aeg on
3. a, nähtub ka EUCARIS andmebaasi väljatrükist (III kd, tl 165-168). Alustatud kriminaalmenetluse raames määrati 27.09.
4. a liiklustrassoloogia ekspertiisi läbiviimine (III kd, tl 65-66). Ajaks, kui ekspert sõidukit üle vaatama asus (s.o 04.10.
5. a), oli XXX juba põlenud. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on XXX, registreerimismärgiga XXX, 17 parempoolsel amorditoel olev tehasetähis peale kantud tehaseväliselt (kasutades selleks ilmselt tööstuslikku markeerimisseadet). Tehaselipik ja VIN-plaat on põlengu käigus hävinenud. Teistest identifitseerimisandmetest tulenevalt on sõiduki tegelik tehasetähis XXX. Tegemist on samuti valge värvusega, kuid oktoobris
6. a valmistatud sõidukiga. Tehase andmekaardi kohaselt peaks sõiduk olema valmistatud XXX turu jaoks (III kd, tl 67-72). XXX ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on XXX, VIN-koodiga XXX, on juulist
7. a tagaotsitav politsei poolt XXX linnas, XXX regioonis alates (III kd, tl 75-76). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on Maanteeametile esitatud XXX sõiduki registreerimistunnistuse osad I ja II seerianumbriga XXX võltsitud. Need on vormistatud täielikult võltsitud plangile ja samade võltsimistunnustega sõiduki registreerimistunnistused on esinenud ekspertiisis kriminaalasjas nr 19250100002 (III kd, tl 174-179). XXX Vabariigi ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt registreeriti XXX, VINkoodiga XXX, esmakordselt XXX Vabariigis 05.01.
8. a (omanik AS SEB Bankas). Sõiduk on jätkuvalt registreeritud XXX (kasutajaks UAB „Plantas“). Sõidukile on väljastatud registreerimistunnistus XXX, viimane tehnoülevaatus XXX. a (kehtiv kuni XXX. a) (III kd, tl 183181). XXX ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt ei ole XXX, VIN-koodiga XXX, kunagi XXX registreeritud (III kd, tl 182-183). Kaitsja on leidnud, et eelviidatud XXX ja XXX ametivõimudelt saadud informatsiooni edastus ei ole käsitletavad lubatavate tõenditena, kuna kohtule ei ole esitatud originaalvastuseid, mis välisriikidest on saabunud. Kohus kaitsja vastuväiteid põhjendatuks ei pea, kuna vastavasisulist taotlust originaalvastuse väljanõudmiseks või infoedastuse koostanud isikute väljakutsumiseks kohtule esitatud ei ole. Sealhulgas ei ole seda pidanud vajalikuks ka kaitsja ise. Sealjuures ei ole esitatud väiteid, et kohtule esitatud kirjades olev informatsioon oleks ebaõige või ebaadekvaatne. Samuti põhjuseid, miks see nii peaks olema. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tõendatud, et XXX linnas asuvasse remonditöökotta viidud ja hiljem politseiparklasse toimetatud XXX, VINkoodiga XXX, ei ole selliste andmetega sõiduk, millena on püütud seda registrisse kantud andmete järgi näidata – sõidukil on tehasetähis peale kantud tehaseväliselt, sõiduki registreerimiseks Maanteeametis on esitatud võltsitud XXX registreerimistunnistus. XXX, VIN-koodiga XXX, on kasutusel hoopis XXX Vabariigis. Ka 07.01.
9. a koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtteid) järelduvalt on fikseeritud sama registreerimisnumbriga, kuid välimuselt erinevat XXX. Kusjuures teine sama registreerimismärki kandev XXX on liikunud
10. a valdavalt XXX, XXX ja XXX vahel (V kd, tl 61-66). Politseiparklas põlenud XXX tegelik VIN-kood on XXX, milline sõiduk on XXX politsei poolt tagaotsitav alates juulist
11. a. Seega on tegemist XXX varastatud sõidukiga, mis on ebaseadusliku päritolu varjamiseks varustatud ebaõigete tehasetähistega. Kohtu hinnangul on tähelepanuväärne seegi, et ekspertiisiakti nr XXX arvamuses viidatud kriminaalmenetluse nr 19250100002 raames on (III kd, tl 174-179) samuti tuvastatud võltsitud XXX Vabariigi sõidukite registreerimistunnistused, sh sõidukile XXX, VIN-koodiga XXX (s.o samade tunnustega sõiduk, mis XXX. a politseiparklasse manipulatsioonikahtluse tõttu toimetati). Nimelt nähtub kriminaalasja nr 19250100002 materjalidest, et E. I. kinnipidamisel XXX. a (VI kd, tl 73-74) on teostatud läbiotsimine tema kasutuses olevas sõidukis XXX, registreerimismärgiga XXX, millest on teiste hulgas leitud spordikott, milles oli muuhulgas ümbrik kirjega „XXX XXX“, milles omakorda asus väiksem ümbrik, mille sees oli 2 kollast värvi paberilehte, koodiga XXX, mille hulgas oli ka kirje XXX, FIN 18 XXX (VI kd, tl 75-80). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt on ekspertiisiks esitatud XXX Vabariigi sõiduki registreerimistunnistused võltsitud. Need on vormistatud täielikult võltsitud plankidele (VI kd, tl 84-89). Seega on leitud hiljem Mels Grupp OÜ-le kuuluva sõiduki XXX, VIN-koodiga XXX, registreerimistunnistus E. I. valdusest juulis XXX. a (ümbrikust, mille peal on viide R. ja M. S.), s.o rohkem kui kuu aega enne seda, kui sõiduk esitatakse A. S. poolt Eestis registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli Maanteeameti Rakvere teenindusbüroosse. Sõiduk esitati kontrolli 21.08.
12. a, alusdokumendiks esitati XXX Vabariigi registreerimistunnistus seerianumbriga XXX (III kd, tl 94-114). See tähendab, et Maanteeametile esitatud võltsitud XXX Vabariigi registreerimistunnistuse seerianumber samale sõidukile (s.o XXX, VIN-koodiga XXX) erineb üksnes ühe numbri võrra, s.o XXX. Lisaks saab ekspertiisiaktis nr XXX (III kd, tl 174-179) toodud arvamuse pinnalt järeldada, et mõlemad XXX, VIN-koodiga XXX, XXX Vabariigi registreerimistunnistused (nii E. I. valdusest leitud, kui ka Maanteeametile esitatud) on samade võltsimistunnustega. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Levan Jefremov ja E. I. omavad seoseid, st nad on tuttavad (sh kriminaalhooldusametniku poolt tehtud päevikukanne XXX. a kohta – IV kd, tl 170). Sellest järelduvalt on juba varasemalt olnud soov XXX Eestis arvele võtta (s.o ajal, millal sõiduk juba Levan Jefremovi kasutuses oli), kuid politsei sekkumise tõttu ei olnud võimalik seda teha (võltsitud dokumendid võeti politsei poolt ära). 9.3 Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et XXX. a politseiparklasse teisaldatud XXX, registreerimismärgiga XXX, süüdati. 23.11.
13. a vaatlusprotokollist (milles on vaadeldud Tartu Riia 132 Lõuna prefektuuri ametiautode parkla 2 turvakaamera salvestust ja tunnistaja L. K. poolt telefoniga tehtud videosalvestust) nähtuvalt süttib XXX. a kell 01.10.20 politseiparklas taga aia ääres paiknev XXX, registreerimismärgiga XXX. Väga lühikese aja jooksul, s.o juba 01.11.45 põleb sõiduk suure leegiga. Kell 01.16 tulevad politseinikud, kes üritavad tuld kustutada. Päästeamet saabub kohale kell 01.21 (III kd, tl 47-50, 51). Vaatlusprotokollis nähtuvaga on kooskõlas ka tunnistaja L. K. ütlused, mille kohaselt viibis ta politseimaja puhkeruumis kui kuulis sõiduki helisignaali. Kui ta aknast vaatas, siis põles juba terve XXX. Tunnistaja jooksis koheselt välja ja teatas sellest ka Häirekeskusele. Kohale tuli palju politseinikke. Tunnistaja ka filmis põlengut. Pärast põlengut läksid kolleegid ümbruskonda uurima – siis leiti piirdeaias auk. Nii vaatlusprotokolli, kui ka tunnistaja L. K. ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja A. J. ütlused. Siinjuures ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, justkui tunnistaja A. J. ütlused tuleks kõrvale jätta põhjusel, et tunnistaja sõnul toimus põleng augustis XXX. a ja seega ei ole tema ütlused menetluses asjakohased. Tunnistaja A. J. ütlustest järelduvalt ei ole tunnistaja täpset põlengu toimumise aega mäletanud (ta on pakkunud, et äkki oli põleng augustis XXX. a). Samuti ei ole tunnistaja mäletanud, milline konkreetne sõiduk põles (on arvanud, et äkki oli XXX) ja kes oli abipolitseinikust naisterahvas, kes tema paariliseks sel öösel oli (tunnistaja L. K. ütluste kohaselt oli tema A. J. paariliseks sel ajal). Vaatamata sellele, et tunnistaja ei ole osa detailidest mäletanud, on tunnistaja ütlused muus osas kooskõlas nii tunnistaja L. K. ütluste, kui ka teiste kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. See omakorda annab igati põhjust pidada tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja A. J. ütluste kohaselt viibis ta politseimajas sees, esimesel korrusel, kui kuulis sõiduki helisignaali. Ta sai aru, et midagi on juhtunud ja siis ütles ta paariline ka eetris, et parklas on põleng. Tunnistaja jooksis välja, haaras tulekustuti ja asus kustutama. Tulekahju eskaleerus suhteliselt kiiresti. Päästeamet suutis tulekahju lokaliseerida. Tunnistaja nägi, et territooriumilt 19 väljas oli üks auto jäänud vaatama, mida nad läksid kontrollima. Tagasi tulles avastasid nad piirdeaiast augu. Nii sündmuskoha vaatlusprotokollist (III kd, tl 52-64), kui ka tunnistajate L. K. ja A. J. ütlustest nähtuvalt on politseiparkla piiratud juurdepääsuga territoorium (paarimeetrine rauast piirdeaed), kuhu pääseb üksnes läbi väravate ja mille jaoks on vajalik omada vastavat kaarti (töötõendit). Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on XXX, registreerimismärgiga XXX (mis oli pargitud 1,5m kaugusele piirdeaiast), tulekahju tagajärjel saanud ulatuslikke kahjustusi – täielikult hävinenud on sõiduki esiosa. Kahjustusi on aga ka teistes sõiduki osades (fotod nr 1, 2-9). Kuumakahjustusi said ka sõiduki kõrval olnud mootorsaan ja sõiduauto XXX (foto nr 1.1-1.2, 1.4). Lisaks nähtub, et XXX, registreerimismärgiga XXX, kõrval on piirdeaias auk, mõõtudega 60cm x 70cm. Piirdeaeda on lõigatud lõiketangidega ja lahti lõigatud osa on painutatud väljapoole (foto nr 1.3, 12). Sõiduki parempoolse esiistme põrandalt on leitud zippo tüüpi tulemasin (foto nr 10-10.2) ja osaliselt sulanud plastikust pudel (foto nr 11) (III kd, tl 52-64). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt paiknes tulekahjukolle XXX, registreerimismärgiga XXX, salongis, tõenäoliselt parempoolse esiistme või esiukse piirkonnas. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks on lahtise tule allika termiline toime. Ekspertiisiakti kirjeldavas osas märgitu järgi võis süüteallikas olla ka väikese võimsusega (nt tuletiku või tulemasina leek) (III kd, tl 78-88). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt sisaldavad XXX salongist parempoolselt esiistmelt ja esiistme põrandalt kogutud põlemisjäägid väikese tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki (III kd, tl 90-93). Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et piiratud ligipääsuga territooriumil olnud XXX tekkis tulekahju lahtise tule kasutamise tõttu parempoolse esiistme või esiukse piirkonnas, kust leiti ka tulemasin ja osaliselt sulanud plastikust pudel. Samuti leiti nimetatud piirkonnast väikese tõenäosusega autobensiinide hulka liigitatava põlevvedeliku jääki. XXX läheduses olevast piirdeaiast leiti auk, mõõtudega 60cm x 70cm. Piirdeaiast lahti lõigatud osa oli painutatud väljapoole. Sellest järelduvalt on ilmselge, et piirdeaias olnud auku on kasutatud selleks, et saada ligipääs politseiparklasse ja territooriumile pääsedes on sõiduk XXX süüdatud, kasutades selleks lahtist tuld ja põlevvedelikku. Kohtu hinnangul kinnitab sõiduki suhtes läbiviidud ekspertiis seda, et põlengu tagajärjel on hävinenud sõidukil esinevad tunnused, mille kindlakstegemiseks sõiduki suhtes kriminaalmenetlust alustati. Nimelt nähtub ekspertiisiaktist nr XXX, et parempoolse esiukse avas katuse keskpostile paigaldatav tehaselipik (identifitseerimiskleebis) ja armatuurlaua vasakpoolse nurga juures olev VIN-plaat (millel on täiendavalt dubleeritud tehasetähis), on põlengu käigus täielikult hävinenud. Ekspertiisis oli võimalik uurida parempoolsele esiamorditoele kantud tehasetähist, mille lähedases piirkonnas oli värvkate ära põlenud (III kd, tl 67-74). Eeltoodut arvesse võttes on kohtu hinnangul tuvastatud, et politseiparklas oleva sõiduki XXX süütamine on käsitletav tõendi kõrvaldamisena

§ 316lg 1 mõttes.

9.4 Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt ka asjaolu, et süütajateks olid kaks isikut, kes kasutasid XXX Vabariigist renditud sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX (andmed nähtuvad EUCARIS andmebaasi väljatrükist – V kd, tl 174). Samuti järeldub tõenditest, et nimetatud sõiduk saabus XXX XXX kaudu XXX. a kella 20.41 ajal ja lahkus Eestist pärast süütamist. Nimetatud asjaolu kinnitavad ennekõike asitõendi vaatlusprotokoll (V kd, tl 156159) ja 20 asitõendi täiendav vaatlusprotokoll (V kd, tl 160-173), milles on vaadeldud erinevaid turvakaamerate salvestisi ning nende põhjal märgitud sõiduki ja isikute liikumine Maa-ameti kaardi väljatrükkidel. Kohtu hinnangul on usutav, et välja toodud turvakaamerate salvestistel on tegemist sama sõidukiga, s.o XXX, ning seda ennekõike arvestades sõiduki poolt läbitud vahemaid ja aega, aga ka erinevate turvakaamerate salvestistelt tajutavat sõiduki välimust ja eritunnuseid (nt registreerimismärk, värvus, tagumiste tulede paiknemine alumise akna joonega samal kõrgusel). Järelduste tegemisel lähtub kohus ka vahetult turvakaamerate salvestiste vaatlemisel tajutust (mida vaadeldi ka vahetult kohtuistungil), mitte üksnes vaatlusprotokollides toodud fotodest. Eelnimetatud tõendikogumist järeldub veenvalt, et XXX. a kell 20.44.01 XXX linnas EestiLäti riigipiiri ületanud sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX, liigub XXX maanteel Tartu politseijaoskonna lähistel XXX. a kell 00.58.28. Sõiduk liigub suunaga Riia ringristmiku poole. Kohtu hinnangul on ilmselge, et Riia tn liikuva sõiduki näol on tegemist sama sõidukiga, kuna salvestiselt on selgelt nähtav nii sõiduki välimus, kui ka registreerimismärk. Seega ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, justkui ei ole aru saada, kas Tartus Riia tänaval liikuva sõiduki puhul on tegemist ikkagi sõidukiga JA1131. Eelviidatud vaatlusprotokollidest nähtub, et XXX. a kell 01.00.27 (s.o kõigest paar minutit hiljem) möödub punast värvi sõiduk (mille tagumiste tulede alumine osa on ukse klaasi alumise osaga samal joonel) XXX asuvast autoteenindusest ja XXX kaupluse lähistelt (asukohaga XXX). Turvakaamera salvestistelt nähtub, et sõiduk pargib XXX, XXX asuva XXX ette parklasse. Sõidukist väljub kell 01.07.23 vähemalt üks isik ja kell 01.07.49 suunduvad kaks isikut XXX hoone sissepääsu poole. Sisehoovis liiguvad kaks isikut Tartu politseijaoskonna parkla poole, möödudes XXX kauplusest. 23.11.2020. a vaatlusprotokolli kohaselt süttib XXX. a kell 01.10.20 politseiparklas XXX, registreerimismärgiga XXX (III kd, tl 47-50, 51) (s.o 3 minutit hiljem, kui kahte isikut on nähtud liikumas politseijaoskonna parkla poole). 08.12.2020. a asitõendi täiendavast vaatlusprotokollist järelduvalt on XXX. a kell 01.13.06 sõiduk liikunud Riia mnt ringristmiku poole (s.o 3 minutit pärast seda, kui XXX põleb suure leegiga – III kd, tl 4751) ja ringristmikult Valga linna poole viivale maanteele. XXX. a kell 01.53.32 ületab XXX, registreerimismärgiga XXX, taaskord EestiLäti riigipiiri XXX linnas (V kd, tl 160173). Eeltoodust järeldub, et sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX, on viibinud Eestis lühikest aega ja tõenäoliselt üksnes politseiparklas asuva sõiduki XXX süütamisega seoses. Mõnda aega enne süütamist on sõiduk Eestisse saabunud ja vahetult pärast süütamist on sõiduk Eestist lahkunud. 9.5 Kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt on XXX, registreerimismärgiga XXX, omanikuks alates XXX. a XXX“ (V kd, tl 175-176, 177-178). Eelnimetatud autorendiettevõtte omaniku L. P. N. ütluste kohaselt kuulus XXX nende firmale. Sõiduk renditi lepingu kohaselt XXX-XXX. a E. K. poolt. Renditud sõidukitega ei ole lubatud XXX territooriumilt lahkuda. Tunnistaja selgituste kohaselt renditi sõiduk naisterahva poolt XXX hommikul ja tagastati õigeaegselt. L. P. N. ütlused on kooskõlas kohtule esitatud rendilepinguga nr XXX. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest ja esitatud dokumentidest, et rendilepingu sõlmimisel on esitatud K. isikutunnistus ja juhiluba (V kd, tl 200-209). E. K. oli küll kohtueelses menetluses uurimismääruse alusel üle kuulatud (V kd, tl 179199, VII kd, tl 99-104), kuid kohtumenetluses loobus prokurör tema ülekuulamisest. Kohtule esitatud dokumentidest järeldub (mille õigsust on kontrollinud Läti Vabariigi kriminaalpolitsei), et E. K. sõitis koos A. V. ja P. K. XXX. a Vilniusest Antalyasse ja tuli tagasi 21 XXX. a (VII kd, tl 105-112). Seega on tuvastatud, et E. K. ei viibinud Läti Vabariigis sel ajal, kui sõiduk XXX renditi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik, et E. K. oleks isiklikult saanud rendilepingut sõlmida. Ühtlasi on tuvastatud, et sõiduki rentimiseks on esitatud E. K. nimele väljastatud isikutunnistus, mis on tunnistatud kehtetuks. Nimelt nähtub kohtule esitatud materjalidest, et E. K. on informeerinud Läti Vabariigi politseid XXX. a sündmusest, mis toimus samal kuupäeval XXX asuvas mängusaalis – varastati E. K. käekott, milles oli raha ja mobiiltelefon. Turvakaamera salvestiselt on kontrollinud sündmuse toimumist ka Läti Vabariigi politsei. XXX. a toimunud sündmuse tõttu on tunnistatud kehtetuks teiste dokumentide hulgas ka E. K. väljastatud isikutunnistus nr XXX. Juhiluba nr XXX on kehtiv, kuid E. K. on taotlenud sõidukile uut registreerimistunnistust seoses selle kaotsiminekuga (VII kd, tl 110-122). Eeltoodut arvestades on leidnud kinnitust, et XXX. a rendilepingut sõlmides on kasutatud küll E. K. isikuandmeid ja temale väljastatud dokumente, kuid ilmselgelt ei sõlminud lepingut E. K. isiklikult. Seda, kes reaalselt rendilepingu E. K. nimelt sõlmis, kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole. Küll on oluline asjaolu, et renditud sõidukiga ei olnud lepingu kohaselt õigust riigipiiri ületada, mida on aga keelule vaatamata tehtud. 9.6 Käesolevas kriminaalasjas ei ole õnnestunud tuvastada ka isikuid, kes võisid sõiduki süüdata. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvad lisaks eeltoodule järgmised asjaolud. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt saadi territooriumi aia väljalõigatud ja kõveraks painutatud aia osalt võetud proovist (XXX) DNA-analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Võrdlusproovide puudumise tõttu ei saa teha järeldusi bioloogilise materjali päritolu kohta. Teistest territooriumi aia väljalõigatud ja kõveraks painutatud aia osadelt ja esiistme ees põrandal olnud tulemasinalt võetud proovidest ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (VII kd, tl 73-80). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei ole J. B. DNA-profiil seostatav proovist XXX saadud DNA profiiliga (VII kd, tl 8287). Ekspertiisiakti nr XXX järgi võeti ekspertiisiasutuses proovid sõidukist leitud tulemasinalt. Võetud proovidest ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisavalt arvul alleele, mistõttu ei ole saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (VII kd, tl 89-94). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei avastatud tulemasinalt naha papilaarkurrustiku jälgi, mistõttu ei olnud võimalik teostada ka võrdlusuuringuid (VII kd, tl 95-98). Kuigi süütamisega seotud asjaolude kindlakstegemiseks alustatud kriminaalmenetlus nr 19278001864 ühendati Politsei- ja Piirivalveameti 13.01.2020. a, 13.05.2020. a ja 31.08.2020. a määrustega ühiseks menetluseks teiste Levan Jefremoviga seotud kriminaalasjadega (ühendatud kriminaalasja numbriks 19278001820) (VII kd, tl 62, 63, 64), eraldati kriminaalasi Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2020. a määrusega eraldi menetlemiseks (kriminaalasja number 20260100127) (VII kd, tl 65). Seega jätkub kriminaalmenetlus XXX süütajate kindlakstegemiseks eraldi menetluses. Samuti jätkub kriminaalmenetlus (nr 20260100126) XXX kohta esitatud andmete võltsimise osas (Politsei- ja Piirivalveameti 09.12.2020. a eraldamise määrus – VII kd, tl 66). 22 10. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad veenvalt, et politseiparklas olnud sõiduki süütamise tellis Levan Jefremov isikutelt, keda ei ole senini õnnestunud kindlaks teha. 10.1 Kriminaalasjas on üle kuulatud tunnistaja, kelle suhtes on rakendatud anonüümsust. Kaitsja hinnangul on süüdistatava küsitlemisõigust rikutud sellega, et osa kaitsja küsimustest välistati. Kohus nõustub, et suurt osa kaitsja küsimustest (II kd, tl 28-30) ei olnud võimalik anonüümselt tunnistajalt küsida ja seda põhjustel, mida kohus selgitas juba 03.09.2021. a kohtuistungil ja mida kohus ei pea vajalikuks siinkohal korrata (VIII kd, tl 105, 107). Kohus peab oluliseks jätkuvalt rõhutada, et kuna tunnistaja suhtes rakendati 14.05.2020. a määrusega kriminaalasjas 1-20-3110 anonüümsust ja talle anti leppenimeks U. (III kd, tl 163-164), pidi tunnistaja anonüümsus olema tagatud ka tema ülekuulamise käigus kohtumenetluses. Seega tuli kohtunikul jätta küsimata kõik küsimused, millele antavate vastuste alusel oleks võimalik kindlaks teha anonüümse tunnistaja isikut. Lisaks ei ole põhjust küsida üheltki tunnistajalt (sh anonüümselt tunnistajalt) asjakohatuid küsimusi. Samas sätestab KrMS § 15 lg 3, et kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses anonüümse tunnistaja ütlustele. Nimetatud põhimõtet peab kohus arvestama ka käesolevas otsuses. 10.2 Leppenimega tunnistaja U. ütluste kohaselt tellis sõiduki süütamise Levan Jefremov ja sellega olid ka seotud J. ja M.. Äratundmiseks esitamise protokolli järgi on U. fotodelt ära tundnud M. S. (IV kd, tl 8-9) ja J. B. (IV kd, tl 10-11). Seda on kinnitanud tunnistaja ka kohtus antud ütlustes. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohtadega, et kuivõrd tunnistaja on kirjeldanud kohtus antud ütlustes isikuid teistmoodi, on ütlused ebausaldusväärsed. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et äratundmiseks esitamise toiming viiakse läbi fotode alusel, kust nähtuvad isikute näod. Kohtunik on kaitsja soovil palunud kohtus U. kirjeldada J. ja M. välimust, sh hinnata seda, kui vanad võiksid isikud olla. Seega on igati õigustatud see, et tunnistaja kirjeldab isikute välimust üldiselt (kasv, kaal, juuste värv, vanus, kehaehitus jne) ja sealjuures mitte keskendudes näo piirkonnale. Kaitsja ei soovinud, et kohtunik paluks tunnistajal kirjeldada isikute nägusid või kirjeldada tunnuseid, mille alusel U. kohtueelses menetluses isikud ära tundis. Samuti ei ole võimalik pidada U. ütlusi ebausaldusväärseks seetõttu, et äratundmiseks esitamise protokollis olevalt fotolt (IV kd, tl 10-11) ja digitaalse isikutunnistuse taotlusel olevalt fotolt (VII kd, tl 125) nähtub, et J. B. on tumedamate juustega, aga tunnistaja sõnul on tal heledad juuksed. Siinkohal peab kohus oluliseks, et tegemist on samade fotodega, mille puhul ei ole teada nende tegemise aega. Samuti ei ole teada, millega võrdluses on U. leidnud, et J. B. juuksed on heledad. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad, et U. ütlused selle kohta, et M. S. ja J. B. on Levan Jefremovi äripartnerid XXX ning nad olnud seotud sõiduki süütamisega, on usaldusväärsed. Seda põhjusel, et nimetatud asjaolusid kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid ja need on tõendeid kogumis hinnates ka eluliselt usutavad. Seda, et Levan Jefremovi äripartnerid on M. S. ja J. B., kinnitavad ka Levan Jefremovi ja J. B. ütlused. Seoseid ja suhtlemist J. B. kinnitab ka vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on Levan Jefremovi kasutuses olnud mobiiltelefonis J. B. telefoni number ja nad on suhelnud ka läbi suhtlusrakenduse WhatsApp (18.02.2020.

1. a)(VI kd, tl 4-6). Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis viitavad sellele, et just J. B. vahendusel on Levan Jefremov tutvunud inimestega, kes on aidanud XXX süütamist toime panna (otsuse p 11.2). Seoseid ja suhtlemist M. S. kinnitab lisaks Levan Jefremovi ja J. B. ütlustele 23 ka asjaolu, et M. S. on olnud seotud sõiduki registreerimisega (E. I. valdusest leitud XXX võltsitud registreerimistunnistus ümbrikul, mille peal kirje M. S. nimega – otsuse p 9.2). Kohtumenetluses on taotlenud kaitsja ka M. S. ülekuulamist, mille kohus on esialgselt rahuldanud, kuid hilisemalt jätnud rahuldamata KrMS § 2861 lg 2 p 1 alusel. Kohus koostas Euroopa uurimismääruse eesmärgiga üle kuulata XXX Vabariigis viibiv M. S. (II kd, tl 59-63), kuid tunnistaja määratud ajaks XXX kohtusse ei ilmunud. Kohtul puudus teave, kas M. S. reaalselt elab registreeritud elukohas, kuhu saadeti ka kohtukutse, või mitte (II kd, tl 107A-107D). Kohtule avaldatud teabe kohaselt ei olnud võimalik ka kohtueelses menetluses M. S. tunnistajana üle kuulata. 11. Lisaks anonüümse tunnistaja ütlustele on kriminaalasjas hulgaliselt kaudseid tõendeid, mis omakorda kogumis viitavad sellele, et politseiparklas olnud XXX süütamise tellis justnimelt Levan Jefremov ise. Selleks, et toimuvat või toimunut ei oleks võimalik seostada Levan Jefremoviga, lahkus viimane Eesti Vabariigist XXX. a XXX ja tuli Eestisse tagasi alles XXX. a. 11.1 Kohtu hinnangul viitavad XXX Eestis registreerimist puudutavad asjaolud sellele, et tegelikkuses oli Levan Jefremov kursis ja teadlik, et sõiduki identifitseerimist võimaldavad tunnused on ebaõiged. Kohtu veendumus tugineb järgneval. Levan Jefremovi ja tunnistaja A. S. ütlustest järelduvalt tegeles XXX müügiga XXX Vabariigist keegi M. Tunnistaja M. perekonnanime ei tea, kuid äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt ei ole ta fotodelt ära tundnud M. S. (VII kd, tl 70-71). Ka Levan Jefremovi ütluste kohaselt ei ole tegemist M. S.. Levan Jefremovi ütlustest nähtuvalt nägi ta sõidukit juba suve alguses XXX. a. Kui Levan Jefremov tasus ettemaksuna 10 000 eurot (kogu summa 45 000 eurot), siis jäeti auto talle suvekuudeks kasutamiseks. Sõidukil võisid olla XXX numbrid ja omanikuks XXX firma, volitusega XXX firmale. Äriühingute nimesid Levan Jefremov ei mäleta. M. lubas vormistada sõiduki enne XXX firma nimele. Auto kanti XXX firmast maha ja registreeriti XXX, kuna seal oli mingi olukord maksudega. Seda, kas A. S. ostis auto XXX firmalt, Levan Jefremov ei tea, sest ta ei süvenenud detailidesse. Augustis võttis M. Levan Jefremovi käest auto, et see ümber vormistada. Ülejäänud raha andis Levan Jefremov M. kätte. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt soovis tema tuttav M., et A. S. võtaks Eestis arvele XXX – auto oli vaja Eestis registreerida, aga mingid jamad olid maksudega. A. S. sai selle eest 500 eurot. Registreerimine käis nii, et M. võttis A. S. peale, koos sõideti XXX (M. oli sinna aja broneerinud), M. andis talle auto paberid ja A. S. läks nendega Maanteeametisse sõidukit registreerima. Seda, kas Maanteeametist anti ka Eesti numbrimärgid või mingid dokumendid, tunnistaja ei mäleta, samuti ei mäleta ta midagi tasumise kohta (riigilõiv). Süüdistatav Levan Jefremovi ja tunnistaja A. S. ütlused on kooskõlas selles, et tehingu tegemiseks saadi kokku XXX (pärast seda kui oldi XXX käidud). Kokkusaamisel andis Levan Jefremov M. raha (peale seda sai A. S. ütluste kohaselt tema M. käest lubatud 500 eurot). Vormistati müügileping. Tunnistaja A. S. on äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt Levan Jefremovi ka ära tundnud (VI kd, tl 156-157). Kohus leiab aga, et esitatud kirjalikud tõendid ei kattu täiel määral süüdistatava ja tunnistaja A. S. ütlustega. Nimelt nähtub, et XXX. a on A. S. ja Mels Grupp OÜ (esindaja Levan Jefremov) sõlminud müügilepingu sõiduki XXX, VIN-koodiga XXX, müümiseks hinnaga 45 000 eurot (III kd, tl 171). Maanteeameti andmetel on A. S. esitanud aga sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli XXX teenindusbüroosse XXX. a (III kd, tl 94-114), s.o päev enne müügilepingu sõlmimist. Seega ei saanud tunnistaja A. S. koos M. vahetult pärast XXX 24 teenindusbüroos käimist sõita XXX Levan Jefremovi kui sõiduki ostjaga kohtuma. Samas peab kohus tähelepanuväärseks, et sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on Levan Jefremovile kuuluv number asunud XXX. a ajavahemikul 09.12 kuni 13.31 XXX linna erinevates mobiilsidemastide levialas (V kd, tl 110-113). Sellest järelduvalt oli Levan Jefremov XXX, sh Maanteeameti XXX teenindusbüroo lähistel kui XXX registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitati. Lisaks ei teostatud Maanteeameti XXX teenindusbüroos sõiduki registreerimist, nagu tunnistaja A. S. on selgitanud, vaid sõiduki registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll (III kd, tl 94-114), mis erineb sõiduki registreerimise toimingust. XXX registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli XXX teenindusbüroos on läbi viinud tunnistaja T.T., kellel kahjuks kohtus ütlusi andes ei ole meenunud konkreetne sõiduk ja sellega seotud asjaolud. Maanteeameti andmetel registreeris sõiduki Mels Grupp OÜ nimele Levan Jefremov XXX. a (III kd, tl 104, 172). Sõiduki registreerimine XXX. a (ja selle tulemusena sõidukile Eesti numbrimärkide saamine) on kooskõlas ka teiste tõenditega, millest nähtuvalt vahetas Levan Jefremov sõidukil olnud XXX Vabariigi numbrimärgid ära ajal, kui sõiduk oli remonditöökojas ja seda remonditi XXX. a (otsuse p 9.1). Levan Jefremovi ütluste kohaselt ei olnud tema kursis sõiduki ebaseadusliku päritoluga. Kohtu hinnangul ei kinnita seda kriminaalasjas kogutud tõendid. Samuti ei ole see eluliselt usutav. Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt avaldas talle Levan Jefremov, et sõidukile kontrolli (VIN-koodide ja sõiduki ajaloo ülevaatamisel) tehes avastas ta, et spidomeetri näitu on tagasi keritud 30 000 km võrra. Sellest järelduvalt pidi Levan Jefremov avastama ka ülejäänud mitte kattuvused sõiduki registreerimise ajas, riigis jne (mida avastas samade andmete võrdlemisel ka tunnistaja H. T. – otsuse p 9.1). See omakorda pidanuks Levan Jefremovis kui pikaajaliselt sõidukite äriga tegelenud inimeses tekitama põhjendatud kahtluse sõiduki päritolu ja legaalsuse osas. Levan Jefremov on aga ise kinnitanud, et teda sõiduki ümber vormistamisega seotud asjaolud ja põhjused ei huvitanud. 07.01.2020. a koostatud vaatlusprotokollist nähtuvalt on XXX, registreerimismärgiga XXX, ületanud XXX piiri juba XXX. a. Eestis on sõiduki liikumist tuvastatud automaatse numbrituvastuse valvekaamerate salvestistelt XXX. a, XXX. a, XXX. a, XXX. a, 21.07.2019. a ja XXX. a. Mitmel korral on tuvastatav, et sõiduki roolis on Levan Jefremov (V kd, tl 61-66). Kriminaalhooldusametniku ütluste kohaselt nägi ta juba XXX elukoha kontrolli tehes sõidukit, mis hiljem ära põles. Päevikukannete kohaselt tegi kriminaalhooldusametnik kodukülastuse XXX. a (IV kd, tl 148-149). Sellest tulenevalt kasutas Levan Jefremov sõidukit juba oluliselt varem kui ta selle Mels Grupp OÜ-le omandas. Kui sõiduk oli olnud juba Levan Jefremovi kasutuses küllaltki pikka aega, ei saa pidada usutavaks Levan Jefremovi väiteid selle kohta, et ta täpselt ei mäleta XXX firmat, kellele sõiduk kuulus ja XXX firmat, kelle volikiri oli tal sõiduki kasutamiseks. Samuti puudub igasugune mõistlik põhjus või loogiline selgitus, miks pidanuks Levan Jefremov olema ükskõikne tema kasutuses oleva sõiduki omandamise ja päritolu tõendavate dokumentide osas (kas ta omandab sõiduki XXX firmalt või vormistatakse see eelnevalt XXX paberitega vms), aga ka selles, et miks omandas sõiduki eelnevalt A. S., kes sõiduki faktiline omanik ei ole kunagi olnud (ja sellest, et sõiduki tegelik müüja on M., teadis ka Levan Jefremov). Lisaks ei ole usutav, et Levan Jefremov, olles ise juba mõnda aega sõiduki faktiline valdaja ja seega sõiduki eest vastutaja, ei olnud kaasatud sõiduki registreerimise protsessi algusest peale. Nimelt on Levan Jefremov esitanud pärast sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli andmed Maksu- ja Tolliametile ning seejärel ise tegelenud ka sõiduki registreerimisega. Seda, et tegelikkuses oli Levan Jefremov seotud ka sõiduki registreerimiseelsesse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamisega, kinnitavad lisaks muule ka sideettevõtjalt saadud andmed (V kd, tl 110-113). 25 Levan Jefremovi teadmisele ja seotusele viitab kohtu arvates seegi, et Levan Jefremov oli isikuks, kes sõiduki süütamise tellis (otsuse p 10, 10.1, 10.2, 11.2). Olukorras, kus sõiduk oli legaalset päritolu ja selles oli veendunud ka Levan Jefremov ise, ei olnud ju põhjust korraldada sedavõrd meeleheitlik tegu, s.o süüdata politsei valduses asuv sõiduk. Samuti on kohtu arvates oluline, et kriminaalasjas kogutud teised tõendid osundavad, et manipuleerimist võimaldavate vahenditega oli Levan Jefremovil kokkupuuteid teisigi (otsuse p 11.5). Samuti järeldub jälitustoimingu protokollist 2, et Levan Jefremov on suhelnud sõidukite doonorite teemal (IX kd, tl 25-28). Kohtu hinnangul viitab Levan Jefremovi seotusele ja teadmisele sõiduki ebaseaduslikust päritolust tema käitumine ja suhtumine pärast seda, kui sõiduk oli viidud Politsei- ja Piirivalveameti territooriumile. Nimelt nähtub tunnistaja V. R. ütlustest, et Levan Jefremov soovis temaga kohtuda väljaspool registreerimise aega XXX. a. Sellel kohtumisel rääkis Levan Jefremov sõidukiga toimunud intsidendist (et sõiduk viidi politseiparklasse) ja avaldas arvamust, et ta võetakse vahi alla. Seda kinnitab ka kriminaalhooldusametniku poolt koostatud päevikukanne (IV kd, tl 196). S. K. ütluste kohaselt arvas Levan Jefremov, et teda võidakse kinni pidada ka siis, kui ta läks politseisse ülekuulamisele seoses sõiduki põlenguga XXX. a. Olukorras, kus Levan Jefremovil ei olnud mingisugust seotust ega teadmist sõiduki ebaseaduslikust päritolust, on arusaamatu tema kartus vahistamise või kinnipidamise ees. Seda enam, et Levan Jefremovi ütluste kohaselt võttis ta kohe pärast politsei poolt sõiduki äravõtmist M. ühendust, kes kinnitas talle, et sõidukiga on kõik korras ja maksimaalne, mis võib olla on see, et sõiduk on avariiline. 11.2 Levan Jefremovi ütluste kohaselt ei ole tal olnud vestlust sõiduki põlema panemisest ja tema ei ole kelleltki sõiduki süütamist tellinud. Kohtu hinnangul ei ole need ütlused kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eluliselt usutavad. Tunnistaja J. B. ütluste kohaselt on Levan Jefremov talle kohtumisel XXX. a suvel XXX nii muuseas rääkinud, naljatades, et XXX müük ei edene ja äkki paneks sõiduki põlema. Levan Jefremov soovis autot müüa, et raha saada. Järgmisel korral kohtusid nad Levan Jefremoviga XXX (Levan Jefremov tuli XXX-ga, 5nda mudeliga). Sellel korral tulid J. B. juurde lõbusad sellid, kes võisid müüa ebaseadusliku päritoluga autode varuosi, ja tõid talle müügiks auto veljed. Levan Jefremov nii tutvuski nendega – pealik oli A.. J. B. ütles, et tegemist on julgete sellidega ja Levan Jefremov oli huvitatud, et kui nad kuskilt midagi saavad, siis need ettepanekud läbi vaadata. Levan Jefremov vist ostis nende käest midagi, aga J. B. ei tea. Levan Jefremov ja A. vestlesid omavahel nii, et J. B. juures ei olnud. Levan Jefremovil ja J. B. oli ka juttu sellest, et Levan Jefremov peaks saama sõidukiga seoses ka kindlustusraha. Kogutud tõendid osundavad sellele, et Levan Jefremov on enne XXX Vabariiki minemist XXX. a viibinud öisel ajal Tartu politseijaoskonna lähistel, kus asus sõiduk XXX Pärast seda on Levan Jefremov lahkunud XXX, kust ta on samal öösel tagasi tulnud Ikla piiripunkti kaudu. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuvalt on Levan Jefremovi kasutuses olnud abonentnumber olnud XXX. a õhtusel ajal XXX ja XXX mobiilsidemastide levialas. XXX. a öisel ajal on number asunud XXX maakonnas ja XXX linnas asuvate mobiilsidemastide levialas, sh Tartu politseijaoskonna lähistel. XXX. a kell 02.28, 02.45 ja 02.47 asub abonentnumber XXX linna mobiilsidemastide levialas. Kell 06.39.37 asub number XXX mobiilsidemasti levialas (V kd, tl 115-118, 138-142). Kohtu hinnangul on põhjust eelkirjeldatud andmeid arvestades järeldada, et Levan Jefremov on liikumiseks kasutanud Mels Grupp OÜ-le kuulunud sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX. Nimelt nähtub 03.06.2020. a koostatud vaatlusprotokollist (milles on vaadeldud Eesti teede automaatse numbrituvastuse valvekaamerate väljavõtteid), et Mels Grupp OÜ-le kuulunud sõiduk XXX, registreerimismärgiga XXX, on XXX. 26 a kell 02.43.18 ületanud Eesti piiri XXX kaudu (V kd, tl 67-73), s.o samal ajal kui Levan Jefremovi kasutuses olnud number on asunud XXX linna mobiilsidemastide levialas. Vaatlusprotokolli kohaselt on sõiduk tagasi Eestisse tulnud XXX kaudu XXX. a kell 21.41.25 ning Eestis sõitnud suunaga XXX poole (V kd, tl 67-73). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on XXX. a kella 21.33.48 alates Levan Jefremovi kasutuses olnud number asunud XXX maakonna, XXX linna ja XXX maakonna mobiilsidemastide levialas (V kd, tl 120-122, 143-145). Seega kattub nii Levan Jefremovi abonentnumbri, kui ka XXX, registreerimismärgiga XXX, liikumine. Sellest järelduvalt käis Levan Jefremov XXX. a Tartus ning suundus sealt edasi XXX kaudu XXX. a XXX Vabariiki. Samal kuupäeval tuli Levan Jefremov Eestisse tagasi juba XXX piiripunkti kaudu. Eeltoodud tõendeid kogumis arvestades järeldub, et ühel varasemal kohtumisel suve alguses on tunnistaja J. B. ja Levan Jefremovi vahel olnud vestlus, kus Levan Jefremov mainib või naljatleb XXX põlema panemisest. XXX. a on Levan Jefremov kohtunud XXX J. B. (mistõttu on loogiline, et Levan Jefremov naaseb Eestisse just XXX piiripunkti kaudu, mitte XXX piiripunkti kaudu, kust ta oli XXX läinud) ja tema vahendusel või juuresolekul on ta sel ajal tutvunud ka „lõbusate ja julgete sellidega“, kes võivad äritseda ebaseaduslike autode varuosadega, ning vestelnud nende pealikuga ilma J. B. juuresolekuta. Tunnistaja teada mingile kokkuleppele saadi, aga täpselt ei tea, mida Levan Jefremov ostis. Küll on aga tunnistajale Levan Jefremov rääkinud sõidukist saadavast kindlustusrahast (kindlustuslepingu XXX on Levan Jefremov sõlminud XXX. a – III kd, tl 186188). Seda, et XXX süütajad leidis Levan Jefremov J. B. vahendusel XXX, kinnitavad ka kriminaalhooldusametniku ütlused, mille järgi on Levan Jefremov talle pärast sõiduki põlemist toimunud registreerimisel avaldanud, et nii julgeid inimesi, kes võiksid politseiparklas kaamerate all asuva sõiduki põlema panna, Eestis ei ole. Samuti kinnitavad seda tõendid, mis viitavad sellele, et sõiduki süütasid isikud, kes tulid Eestisse XXX (otsuse p 9.4, 9.5). J. B. ütluste kohaselt käis ta septembris XXX. a Eestis autot vastu võtmas (sõber tõi auto XXX). Ta oli koos autojuhiga ja käis siis hotellis XXX. XXX ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt on ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a J. B. olnud sõiduki XXX, VIN-koodiga XXX, kasutajaks (V kd, tl 59-60). Seda, et XXX. a kuni XXX. a on J. B. kasutanud sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, VIN-koodiga XXX, kinnitab 13.07.2020. a koostatud vaatlusprotokoll (milles on vaadeldud Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi andmekogu ja Eesti teede automaatse numbrituvastuse valvekaamerate väljavõtteid), millest nähtuvalt on XXX sisenenud Eestisse XXX piiripunkti kaudu XXX. a kell 19.45.42 ja lahkunud sama piiripunkti kaudu XXX. a kell 05.22.37 (VI kd, tl 1-3). Samuti kinnitab J. B. liikumisi Eestis sõidukiga XXX, registreerimismärgiga XXX, sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille järgi viibis J. B. XXX. a kell 22.33 kuni XXX. a kell 04.16 Eesti erinevate piirkondade mobiilsidemastide levialas, sh mobiilsidemasti levialas, kus asub XXX hotell (V kd, tl 125-129, 148-152). Viimane on Levan Jefremovi ütlustest järelduvalt seotud Levan Jefremoviga. Ajal, kui J. B. Eestis viibib (alates XXX. a õhtust), on Levan Jefremov kogutud tõendite kohaselt juba Eestist lahkunud ja viibib välisriigis. Nimelt nähtub, et XXX. a varahommikul on Levan Jefremov lahkunud Eestist XXX (sealt XXX, XXXX, tagasi XXX ja XXX) ja tagasi tulnud XXX. a. 17.07.2020. a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on Eesti teede automaatse numbrituvastuse valvekaamerate väljavõttete järgi XXX, registreerimismärgiga XXX, sõitnud XXX. a kell 21.57.44 XXX, XXX teel. XXX. a kell 03.55.06 liigub sõiduk XXX, XXX. a kell 05.06.00 XXX. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtete järgi on sõiduk ületanud 27 XXX. a kell 05.42.40 Eesti-Läti piiri XXX kaudu. XXX. a kell 12.40.27 on sõiduk ületanud LätiVene piiri ja taaskord XXX. a kell 19.29.35. XXX. a kell 14.04.10 on sõiduk ületanud Eesti-Läti piiri XXX kaudu (V kd, tl 7480). Vaidlust ei ole selles, et eelkirjeldatud aegadel on sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, kasutajaks olnud Levan Jefremov. Seda kinnitavad ka kirjalikud tõendid (V kd, tl 8286, V kd, tl 123-124, 146-147, 130-131, 153-154). Europoli andmetest nähtuvalt on Levan Jefremov ja A. K. ületanud XXX. a kell 00.20 XXX-XXX piiri, sõidukiga XXX, registreerimismärgiga XXX, ning on lahkunud XXX XXX XXX. a kell 19.02 (V kd, tl 87-91). 11.3 Kohus leiab, et usaldusväärseteks ei saa pidada Levan Jefremovi poolt avaldatud asjaolusid välismaal viibimise kohta sellel ajal, kui XXX politseiparklas süüdati, kuna need ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ega eluliselt usutavad. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Levan Jefremov ise viibis välismaal ajal, kui politseiparklas sõiduk süüdati (otsuse p 11.2). Samas on Levan Jefremov erinevatel aegadel väljendanud erinevaid asjaolusid selle kohta, millises riigis ta parasjagu viibis ja millistel põhjustel. Kuna Levan Jefremov oli alates märtsist XXX. a kuni juulini XXX. a kriminaalhooldusalune (seoses Tartu Maakohtu 28.07.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6063 mõistetud karistusega – VI kd, tl 143-155), tuli tal Eestist lahkumiseks igal korral taotleda kriminaalhooldusametniku luba. Levan Jefremovi kriminaalhooldusametnikuks oli V. R., kes on kohtus ka tunnistajana üle kuulatud. 11.3.1 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt taotles Levan Jefremov kriminaalhooldusametnikult luba XXX sõiduks ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a. Põhjuseks on Levan Jefremov kriminaalhooldusametnikule 11.09.2019. a saadetud e-kirjas märkinud, et pärast operatsiooni on tekkinud tüsistus ja ta peab koheselt käima läbivaatusel XXX kliinikus, kus talle operatsioon tehti (IV kd, tl 87). Kriminaalhooldusametnik andis Levan Jefremovile loa viibida ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a XXX(IV kd, tl 88-90). Järgmine registreerimise aeg pidi olema XXX. a (IV kd, tl 194). XXX. a kirjutab Levan Jefremov kriminaalhooldusametnikule, et operatsioon on üle viidud samale päevale, s.o XXX. a. Kirjas kinnitab Levan Jefremov, et õhtul on ta Eestis ja võib kriminaalhooldaja juurde järgmisel päeval. Kriminaalhooldusametnik vastab Levan Jefremovi kirjale, pakkudes uueks ajaks XXX. a. Sellele kirjale vastab Levan Jefremov kirjaga, mis on omapärase sisuga – „Kõik, mind viiakse… ma ei lase telefoni käest. Kõik, sõitsin operatsioonisaali. Jah, sobib.“ Kuigi uueks registreerimise ajaks kriminaalhooldusametniku juures lepiti kokku XXX. a, kirjutab samal päeval (s.o XXX.
2. a)Levan Jefremov taaskord kriminaalhooldajale, et ta ei saa kokku lepitud ajaks ilmuda, kuna ta tunneb ennast protseduuride järgselt väga halvasti – pearinglus ja iiveldus. Homme on ka politseis ülekuulamine ja äkki saaks ta enne seda kriminaalhooldusametniku juurde minna. Samuti märgib Levan Jefremov, et kui vaja, siis hakkab ta XXX bussiga tulema, roolis ta praegu olla ei saaks (IV kd, tl 12-16). Kohtu hinnangul järeldub eelnevatest Levan Jefremovi poolt kirjeldatud asjaoludest selgelt, et Levan Jefremovil on tekkinud juba varem teostatud operatsiooni järgselt tüsistused, mille tõttu peab ta pöörduma läbivaatusele (Levan Jefremov on esitanud varasemalt taotluse viibida ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a XXX seoses operatsiooniga – IV kd, tl 85). Läbivaatuse järgselt on määratud operatsioon, mis lükkus edasi ja toimub XXX. a. Arvestades Levan Jefremovi poolt saadetud ennekõike kummalise sisuga kirja (XXX. a), järeldub, et operatsioon ei ole kerget laadi, inimene on närvis, mures ja väga ärevil ning ta viiakse kohe operatsioonisaali. Seda, et operatsioon oli tõsisemat laadi, viitab ka Levan Jefremovi poolt XXX. 28 a saadetud kiri selle kohta, et ta tunneb ennast teostatud protseduuride järgselt halvasti (lausa nii halvasti, et ta ei saaks olla roolis). Seda, et Levan Jefremovile XXX teostatud operatsioon ei ole kerge, kinnitab ka kirjavahetus menetlejaga, s.o S. Kaasikuga. Nimelt edastas Sergei Kaasik Levan Jefremovile 27.09.2019. a e-kirja, milles palus temaga ühendust võtta, et kooskõlastada ülekuulamise aeg politseijaoskonnas. Menetleja kirjale vastati 27.09.2019. a, et varsti sõidab Levan Jefremov kohale ja helistab niipea kui saab rääkida. Paari päeva pärast saab lõualuud liigutada. Niikaua, kui Levan Jefremov on haiglas, on telefon välja lülitatud (III kd, tl 44-46). Kirjast järelduvalt ei ole seda kirjutanud Levan Jefremov, vaid keegi teine. Kusjuures sisu viitab sellele, et Levan Jefremovile teostatud operatsiooni järgselt viibib Levan Jefremov veel haiglas, ta ei ole suuteline rääkima ega saa lõualuud liigutada veel paari päeva jooksul. Seega sellest kirjast järelduvalt olnuks Levan Jefremov XXX. a operatsiooni järgselt veel 4 päeva hiljem võimetu rääkima. Prognoositavalt saaks kirja kohaselt Levan Jefremov kõneleda alates XXX. a. Levan Jefremov on ka hilisemalt (pärast Eestisse tagasi tulemist) andnud enda reisi kohta selgitusi, mis võimaldavad järeldada, et XXX teostati Levan Jefremovile keerulised ja pikemat paranemisaega nõudvad protseduurid. Näiteks on Levan Jefremov XXX. a kindlustusandjale teatanud, et sõiduki põlemise ajal oli tema XXX haiglas ja seejärel läbis rehabilitatsiooni (IV kd, tl 3-4). Samuti on Levan Jefremov vahistatava küsitlemisel selgitanud kohtule, et tema viibis sündmuse ajal XXX haiglas (VII kd, tl 38-46). Eeltoodud tõenditest tulenevad asjaolud ei ole aga kooskõlas nii Levan Jefremovi, kui ka tunnistajate A. K. ja T. J. ütlustega, aga ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtus on Levan Jefremov andnud ütlusi, mille järgi teostati talle septembris XXX kerge operatsioon, armi vähendamise operatsioon, millele pani ta ennast kirja augustis. Operatsioon ise pidi olema XXX. a, kestusega tund-poolteist. Seal olles pakuti Levan Jefremovile süstide tegemist XXX. a. Peale täitesüstide tegemist ei soovitatud Levan Jefremovil rääkida (umbes 4-5 tundi), aga rääkida ta põhimõtteliselt sai. Süstid ja operatsioon põhimõtteliselt ei mõjutanud tema üldist olekut – võibolla tekitas närvilisuse ja nõrkuse. Ka tunnistaja T. J. ütluste kohaselt käis Levan Jefremov XXX. a XXX kosmeetilistel operatsioonidel ja 3-4 päeva pärast tuli XXX. XXX jõudes oli Levan Jefremov sidemega ja kandis plaastrit ning rääkis väga halvasti. Tunnistaja A. K. ütluste kohaselt oli Levan Jefremovil mitte väga suur plaaster peale operatsiooni (mille ta võttis hiljem maha) ja esimesel päeval oli tal raske rääkida. Samas oli Levan Jefremovil algselt plaan ise Eestisse sõitma (kui ei oleks tekkinud vajadust XXX sõita). Kohtu hinnangul ei haaku eelkirjeldatud ütlused, ennekõike Levan Jefremovi enda ütlused, kirjalikest tõenditest nähtuvaga. Armide vähendamise operatsiooni vajadust ei saa pidada „tüsistuseks“, mis vajaks tingimata kiirelt ja ootamatult uue operatsiooni tegemist. Ilma narkoosita poolteist tundi kestvat armi vähendamise operatsiooni ei saa pidada raskeks või keerukaks. Samuti ei ole õige kirjas väljendatu, justkui operatsiooni oleks lükatud edasi – uue protseduuri pakkumine ei tähenda edasilükkamist, kui tegelikult tehti Levan Jefremovile mitu protseduuri. Samuti ei ole arusaadav Levan Jefremovi kirjalikult väljendatud mure, ärevus ja närvilisus XXX. a kirjas osundatud protseduuri kohta, kui tegemist oli üksnes täitesüstimisega. Õiged ei ole väited, justkui Levan Jefremov oleks protseduuride järgselt viibinud haiglas või olnud suutmatu kõnelema – rääkimine oli väidetavalt mitte soovituslik ja kestis lühikest aega. Lisaks eeltoodule kinnitab seda, et tegelikkuses sai Levan Jefremov rääkida, ka 12.11.2020. a koostatud vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt on Levan Jefremov ajal, kui ta polnud väidetavalt suuteline rääkima, teinud enda 29 mobiiltelefoni kasutades kõnesid läbi WhatsApp või Facebook Messengeri suhtlusrakenduse (VI kd, tl 47-53, 54). Lisaks on Levan Jefremovist tehtud XXX. a fotod, millest samuti ei nähtu, et Levan Jefremovi näol oleks midagi, mis viitaks äsja läbiviidud keerulisele operatsioonile (V kd, tl 100-103). Arvestades Levan Jefremovi erinevatel aegadel antud selgitusi tehtud protseduuride kohta, järeldub, et ilmselgelt soovis Levan Jefremov nii kriminaalhooldajale, kui ka menetlejatele ja kindlustusandjale jätta muljet, et talle teostati XXX tõsine operatsioon, mille tulemusena vajas ta pikemat aega taastumist. See võimaldas Levan Jefremovil jätta teavitamata sellest, et tegelikkuses olid protseduurid kergemat laadi ja enne Eestisse tulekut viibis ta ka XXX. Olukorras, kus Levan Jefremovil ei olnud algusest peale plaanis tegelikult toimunust ja nende põhjustest rääkida, on täiesti mõistetamatu, miks Levan Jefremov algusest peale ei selgitanud, et XXX teostatakse armide vähendamise operatsiooni ja tehakse täitesüste ning miks ta ei andnud teada äkki tekkinud vajadusest sõita XXX. 11.3.2 Levan Jefremovi ütluste kohaselt võttis temaga läbi A. K. ühendust XXX ja teatas, et XXX oli tõsine XXX. Seega XXX. a pealelõunal sõitis Levan Jefremov koos A. K. XXX, XXX XXX juurde. XXX juurde jõudsid nad XXX. a. Kohal olid nad paar päeva. XXX. a ületasid nad XXX piiri. A. K. jäi XXX, Levan Jefremov ise sõitis XXX ja sealt Eestisse. XXX käimist kinnitavad ka tunnistajate A. K. ja T. J. ütlused. XXX minekut ja seal viibimist kinnitavad lisaks eelviidatud ütlustele ka 08.12.2020. a koostatud vaatlusprotokoll (V kd, tl 92-99) ja 20.11.2020. a koostatud vaatlusprotokoll (V kd, tl 100-103). Vaidlust ei ole selles, et Levan Jefremov ei olnud kriminaalhooldusametnikule, menetlejale või varasemalt kohtule teatanud, et tegelikkuses ei käinud ta üksnes XXX, vaid ka XXX ja XXX. Levan Jefremov ise on selgitanud, et ta ei pidanudki kriminaalhooldajale kõikide riikide kohta teavitama. Kohtu hinnangul ei ole Levan Jefremovi sellesisuline selgitus kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutav. Esiteks nähtub tunnistaja V. R. ütlustest, et välismaale minekuks loa taotlemisel tuli märkida kõik riigid, mida oli plaanis läbida. Teiseks nähtub kohtule esitatud kriminaalhoolduse ajal koostatud materjalidest, et tegelikult on varasemalt Levan Jefremov ka seda nõuet täitnud (IV kd, tl 22-43, 59-90, 96-104). Näiteks on Levan Jefremov taotlenud suvel XXX. a luba viibida välisriigis seoses enda XXX poolse XXX XXX – taotluses on Levan Jefremov märkinud, et soovib viibida XXX ja XXX (esialgu sõidab XXX, XXX lennujaama). Kriminaalhooldusametnik on andnud Levan Jefremovile loa viibida ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a , XXX ja XXX (IV kd, tl 27-29). Taaskord on Levan Jefremov taotlenud luba välisriiki minemiseks seoses enda XXX raske haigusega XXX. a kuni XXX. a. Taotluse kohaselt plaanib ta sõita esialgu XXX, lennujaama, sealt XXX ja läbi XXX tagasi Eestisse. Kriminaalhooldusametnik andis loa XXX, XXX ja XXX viibimiseks (IV kd, tl 3739). Levan Jefremov on taotlenud viibida ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a XXX, XXX ja XXX seoses XXX poolse XXX. Kriminaalhooldusametnik on andnud vastava loa (IV kd, tl 59-62, 6366). Levan Jefremov on ka hilisemalt kriminaalhoolduse ajal korduvalt taotlenud luba välisriigis viibimiseks selliselt, et kriminaalhooldaja on kursis kogu reisi marsruudiga ja läbitavate riikidega (IV kd, tl 67-73, 79-82, 96-99). Sellest tulenevalt on täiesti arusaamatu, miks Levan Jefremov XXX. a kriminaalhooldajalt loa taotlemisel ei ole esitanud andmeid selle kohta, millistes riikides on tal tegelikult vaja viibida. Siinkohal peab kohus oluliseks, et kuigi XXX sõit võis tulla ootamatult, nähtub kriminaalasja materjalidest, et enne XXXminekut on Levan Jefremov 30 XXX. a sõitnud Eestist esmalt XXX (V kd, tl 74-80). XXX Vabariigis viibimiseks Levan Jefremov aga kriminaalhooldusametnikult luba taotlenud ei ole. Samuti ei ole Levan Jefremov taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba viibida XXX XXX. a (V kd, tl 67-73, 115-118, 120-122, 138142, 143-145). Lisaks ei ole millegagi põhjendatud see, et Levan Jefremov ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku vajadusest ootamatult sõita XXX. Nimelt nähtub kriminaalhooldusametniku poolt koostatud kirjalikest dokumentidest, et Levan Jefremov on korduvalt jaganud informatsiooni enda ja enda lähedaste kohta, sh enda XXX poolse XXX tervisliku seisundi kohta (lisaks eelviidatule IV kd, tl 108-135, 136-170, 171-197). Samas järeldub kriminaalhoolduse materjalidest, et varasemalt on Levan Jefremov samuti taotlenud luba muuhulgas XXX minekuks, põhjusel, et tema XXX poolne XXX (IV kd, tl 5962, 63-66, 166). Vaatamata sellele, et Levan Jefremov on saanud loa viibida oktoobris XXX. a teiste riikide hulgas ka XXX, XXX tõttu, nähtub tunnistaja T. J. ja Levan Jefremovi ütlustest, et Levan Jefremovi XXX XXX hoopiski septembris XXX. a. Sellest tulenevalt on Levan Jefremov juba varasema kriminaalhoolduse ajal esitanud ebaõigeid andmeid (väites, et XXX XXX sügisel XXX. a). See omakorda ei selgita aga seda, miks ei teavitanud Levan Jefremov kriminaalhooldusametnikku vajadusest XXXviibida. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada ka seda, et kirjavahetusest kriminaalhooldajaga järeldub, et Levan Jefremov justkui oleks Eestisse tagasi tulnud juba XXX. a. Nimelt oli Levan Jefremovil kriminaalhooldusametniku luba viibida välisriigis (s.o XXX) kuni XXX. a. Ka enda kirjas, mis on kriminaalhooldajale saadetud XXX. a, kinnitab Levan Jefremov, et ta jõuab õhtuks Eestisse, kuid ei jõua kriminaalhooldaja juurde enne homset (IV kd, tl 91). Selle peale pakub kriminaalhooldaja uut aega, kui Levan Jefremov järgmisel päeval (s.o XXX.
3. a)minna ei saa, s.o XXX. a (IV kd, tl 92). Seega ei nähtu kirjavahetusest kriminaalhooldusametnikuga, et Levan Jefremov oleks taotlenud luba viibida välismaal pikemalt kui talle oli varasemalt lubatud, s.o kauem kui XXX. a (ja seda enam, et vajadus sõita XXX ilmnes juba XXX. a, mis tähendab, et Levan Jefremovil oli palju aega ja võimalusi teavitamiseks). Vastupidi, viimases kirjas on Levan Jefremov selgitanud, et jõuab XXX. a õhtuks Eestisse. Asjaolu, et kriminaalhooldusametnik määras uue registreerimise aja XXX. a, ei andnud Levan Jefremovile õigust viibida välisriigis pikemalt kui talle oli lubatud. Veelgi enam, käia riikides, milleks kriminaalhooldusametnik luba andnud ei olnud, s.o XXX ja XXX. Samuti ei teavitanud Levan Jefremov kriminaalhooldajat XXX käimisest või hiljem Eestisse jõudmisest ka siis, kui Levan Jefremov registreerimisel käis. Olukorras, kus Levan Jefremovil puudusid põhjused XXX käimise varjamiseks ning tal olid kriminaalhooldajaga tegelikult head ja avameelsed suhted, on arusaamatu, miks Levan Jefremov nendest asjaoludest ei rääkinud. 11.3.3 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Levan Jefremovi selgitused välisriikides viibimise asjaolude kohta on erinevatel aegadel olnud erinevad. See omakorda annab põhjust olla veendunud, et Levan Jefremovi selgitused on kujunenud vastavalt sellele, kuidas on Levan Jefremovi jaoks olnud kasulikum ja vajalikum. Ilmselgelt on Levan Jefremov soovinud varjata välisriike, kus ta viibinud on ja nendes viibimise tegelikke põhjuseid. Sealjuures on eluliselt usutav, et Levan Jefremovil oli tekkinud vajadus viibida välisriigis kauem kui kriminaalhooldusametnik oli talle vastava loa andnud (s.o kauem kui XXX. a), põhjusel, et XXX süütamine ei olnud veel toimunud. Samas vajas Levan Jefremov süütamise ajaks kindlat alibit, mis välistaks tema kahtlustamise süütamises osalemisest ja sellest teadmisest. Seega on arusaadav, et Levan Jefremovil tuli pikendada välisriigis viibimise aega. 31 Kindel võimalus selleks oli jätta mulje keerulisest operatsioonist, mis vajas pikemat taastumisaega. Siiski ei saanud Levan Jefremov selle versiooni juurde jääda, kuna tema elukoha läbiotsimisel ära võetud sülearvutist leiti XXX. a XXX tehtud fotod (V kd, tl 100-103), s.o ajal, kui Levan Jefremov pidi tegelikkuses olema Eestis või XXX taastusravil. 11.4 Kohtu hinnangul viitavad ka kindlustuslepingu sõlmimisega seotud asjaolud (ennekõike kindlustuslepingu sõlmimise aeg ja liik) sellele, et Levan Jefremov oli kursis ja teadlik sõiduki süütamisest, st ise tellis selle. Kriminaalasjas koostatud õiendi kohaselt ei olnud sõiduki suhtes sõlmitud kohustuslikku liikluskindlustuse poliisi. Maanteeameti andmetel ei olnud sõiduk liiklusesse lubatud (III kd, tl 184-185). Seda, millisel ajavahemikul sõidukil kohustuslik liikluskindlustus puudus või oli olemas, Levan Jefremovi ütlustest täpselt ei selgugi. 09.07.2020. a koostatud vaatlusprotokollist (kus on vaadeldud Levan Jefremovi ja erinevate kindlustusandjate töötajate vahelisi telefonikõnesid ning Levan Jefremovi poolt saadetud e-kirja) järelduvalt on Levan Jefremovi eesmärgiks olnud sõlmida kindlustusleping võimalikult odavalt. Kohustuslik liikluskindlustus on sõidukile olnud kallis, kuna sõiduk on osalenud avariis kevadel XXX. a. Selleks, et saada kindlustust odavama hinnaga, ei ole Levan Jefremov soovinud ärandamise vastu kindlustuskaitset, kuna ta on ka kindel, et tema sõidukeid ei ärandata (III kd, tl 190-210, 211). Kaskokindlustus on XXX sõlmitud XXX. a (III kd, tl 186-188), s.o mõned päevad enne sõiduki süütamist ja Levan Jefremovi Eestist lahkumist. Kui Levan Jefremovi eesmärgiks oleks olnud sõlmida sõidukile kindlustus tõepoolest eesmärgiga tagada, et politseiparklas sõidukiga midagi ei juhtuks (Levan Jefremovi ütluste kohaselt on tal varasemaid kogemusi, et politsei valduses olev sõiduk on tagasi saadud kriimustatuna ja mõlgiga uksel – XXX – katkise ja sõidukõlbmatuna – XXX – IX kd, tl 86-95), pidanuks Levan Jefremov sõlmima kindlustuslepingu juba oluliselt varem. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et informatsioon selle kohta, et sõiduk on teisaldatud politseiparklasse jõudis Levan Jefremovini juba XXX. a (tunnistaja H. T. ja Levan Jefremovi ütlused, vastus päringule VIII kd, tl 95). Eesti numbrimärgid sai Levan Jefremov sõidukile XXX. a, kui sõiduk Maanteeametis registreeriti (III kd, tl 104). Seega oleks saanud Levan Jefremov sõidukile kindlustuslepingut sõlmida vähemasti alates XXX. a, kuid mingil põhjusel tegi ta seda alles XXX. a. Levan Jefremovi enda ütlustest nähtuvalt tegi ta erinevatesse kindlustusfirmadesse päringud kindlustuste kohta juba mitu nädalat tagasi. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kui Levan Jefremov tegi kindlustusfirmadele päringud juba mitu nädalat tagasi, jõuti lepingu sõlmimiseni kindlustusettevõtete tegevuse tõttu alles XXX. a. Eluliselt usutav oleks see ainult juhul, kui lepingu mitte sõlmimise põhjuseks oleks olnud see, et saadud pakkumistele reageeris Levan Jefremov alles mitu nädalat hiljem. See tähendab ikkagi seda, et Levan Jefremovi enda soov ja valik oli sõlmida kindlustusleping hiljem, s.o XXX. a. Samas jääb arusaamatuks, mil viisil pidanuks 12 päeva hiljem sõlmitud kindlustusleping kaitsema sõidukit võimalike politsei poolsete kuritarvituste eest (milleks väidetavalt Levan Jefremov just kindlustust vajas). Esiteks puudus Levan Jefremovil ülevaade, millises seisukorras oli sõiduk kindlustuslepingut sõlmides (sõiduk oli juba 12 päeva olnud politsei valduses ja Levan Jefremovi ütlusi arvestades võis olla juba kahjustatud). Teiseks ei kohaldu kindlustusleping tagasiulatuvalt kahjustustele, mis on tekkinud enne kindlustuslepingu sõlmimist. Seega sai leping kaitsta kindlustusjuhtumite eest, mis tekivad pärast XXX. a. Olukorras, kus politsei valduses oleks sõidukit kahjustatud ajavahemikul XXX. a kuni XXX. a, ei oleks olnud tegemist kindlustusjuhtumiga. Seega ei täitnud sedavõrd suure 32 hilinemisega sõlmitud kindlustusleping seda eesmärki, mida see Levan Jefremovi ütluste kohaselt pidi täitma – tagama kindlustushüvitise saamise kui politsei sõidukit kahjustab. Kohtule on esitatud mitmeid teisi XXX AS-iga sõlmitud kaskokindlustuse poliise, mis siiski erinevad kindlustuslepingust, mis Mels Grupp OÜ on sõlminud XXX suhtes. Nimelt nähtub, et XXX OÜ on sõlminud kindlustuslepingu sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, suhtes (sõiduk, mida Levan Jefremov kasutas XXX. a Eestist lahkumiseks – otsuse p 11.2), Mels Grupp OÜ sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, suhtes (sõiduk, mida Levan Jefremov kasutas XXX. a XXX käimiseks – otsuse p 11.2) ja XXX OÜ sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, suhtes (sõiduk, mis on Levan Jefremovi sõnul politsei poolt nende valduses olemise ajal varem kahjustatud) (IX kd, tl 83-85) selliselt, et kindlustuskaitset varguse või röövimise osas ei ole (VIII kd, tl 177-178, 179-181, IX kd, tl 1-3). Samas XXX kindlustuspoliisist nähtuvalt on sõidukil kindlustuskaitse varguse ja röövimise vastu olemas (III kd, tl 186-188). Eeltoodud asjaolud annavad kohtu arvates põhjust järeldada, et kindlustuslepingu sõlmimise eesmärgiks oli sõiduki põlemise tulemusena rahalise kasu saamine. Seda, et sõiduki hävimise tulemusena soovib Levan Jefremov saada kindlustushüvitist, kinnitavad ka J. B. ja tunnistaja U. ütlused, aga ka asjaolu, et Levan Jefremov on pöördunud kahjuteatega kindlustuse poole (IV kd, tl 3-4). Vastasel juhul oleks usutav, et kindlustuslepingud sõlmitakse (mis on samuti rahaline väljaminek) pärast seda, kui sõiduk on tagasi omaniku valduses, s.o Mels Grupp OÜ ja Levan Jefremovi, ja seda saab piiranguteta liikluses kasutada (millisel eesmärgil kindlustus üleüldse on ette nähtud). 11.5 Kohtu hinnangul kinnitab Levan Jefremovi seotust ebaseadusliku päritolu sõidukiga (XXX) ka kriminaalmenetluse raames kogutud kaudsed tõendid. Nimelt on Levan Jefremovi elukoha läbiotsimisel on leitud ja kaasa võetud 3 sõiduki VIN-koodi kleepsu, s.o XXX (V kd, tl 6-17). Levan Jefremovi ütluste kohaselt oli tegemist informatiivsete koopiatega, mida ta soovis enda mappi kleepida, mitte autodele. Levan Jefremovi eelnimetatud selgitused ei ole kooskõlas aga jälitustoimingu protokollis 2 kajastatud telefonikõne sisuga Levan Jefremovi ja tundmatu isiku vahel. Nimelt järeldub XXX. a peetud telefonikõne sisust, et räägitakse kleebiste tegemisest ja sellest, kuidas valmistatavad kleebised peaksid olema „maksimaalselt originaalilähedased“ ja on vaja teha nii, et „peale kleepides jääks nii, et poleks näha olnud, et selle all oli veel midagi kleebitud“ (IX kd, tl 18-24). Samas on leitud kleebistel märgitud sõiduk ja VIN-koodi number, mis on olnud juba varasemalt politsei poolt kontrollitud. Nimelt nähtub kriminaalasja materjalidest, et Eesti Vabariigi territooriumil transporditi sõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, VINkoodiga XXX. Kuna transporti teostanud isikul puudus sõiduki kohta dokumentatsioon ja sõidukil olnud registreerimismärk ei kuulunud sellele sõidukile, võeti sõiduk politsei poolt hoiule (VII kd, tl 195-197) ja määrati ekspertiisi läbiviimine (VI kd, tl 63-64). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei tuvastatud eelnimetatud sõiduki tehasetähise muutmisele viitavaid tunnuseid. Sõiduauto on saadetud tehasest esmaseks turustamiseks XXX maadesse (VI kd, tl 65-72). Internetist on avalikult kättesaadav sõiduki inglise ja araabiakeelne ülevaatusakt. Selle kohta on kriminaalasjas tehtud õiend (VI kd, tl 55-62). Kohtule esitatud materjalide kohaselt on sõiduk (VIN-koodiga XXX) XXX. a registreeritud Levan Jefremovi poolt Maanteeametis, tagastatavaks numbrimärgiks on dokumentide kohaselt XXX ja saadav XXX (IX kd, tl 7, 9). Arvest järelduvalt on sõidukile sõlmitud ka liikluskindlustus (IX kd, tl 8, 93). 33 Kuigi Levan Jefremovi poolt hiljem registreeritud sõidukil XXX ei ole tuvastatud manipuleerimistunnuseid, viitavad tõendid sellele, et ettevalmistavaid tegevusi on Levan Jefremov teinud ja selleks vajalikke esemeid on Levan Jefremovi valdusest leitud. Lisaks on Levan Jefremovi kasutuses olnud sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, läbiotsimisel leitud ja ära võetud XXX- seade, kiibid, XXX logoga võtmed ja sõiduki võti (VI kd, tl 15-29). Kaitsja on leidnud, et tegemist on olnud ebaseadusliku läbiotsimisega, kuna määruses ei ole viidatud, mis on läbiotsimine vältimatu ja kohtuniku luba läbiotsimise ajal olemas ei olnud. Kohus leiab, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 05.09.2020. a läbiotsimise määruses (VI kd, tl 11-14) on järgitud seaduse nõudeid, sh põhjendamiskohustust. Läbiotsimist oli KrMS § 91 lg 3 alusel lubatud teostada prokuratuuri määruse alusel, kuna läbiotsitavaks objektiks oli kahtlustatav Levan Jefremovi kasutuses olnud sõiduk. Kuna läbiotsimist teostati prokuratuuri määruse alusel, tuli KrMS § 91 lg 6 kohaselt pöörduda eeluurimiskohtuniku poole, kellel tuli otsustada läbiotsimise lubatavaks tunnistamine. Läbiotsimisprotokolli kohaselt on läbiotsimine toimunud 07.09.2020. a (VI kd, tl 15-29). Kohtunik on otsustanud, et läbiotsimine on lubatav 08.09.2020. a (VI kd, tl 1314). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt saab seadet kasutada XXX XXX seeria ja XXX sõidukite võtmete programmeerimiseks, mis on valmistatud ajavahemikus 2004. a kuni 2013. a ja kasutatavad CASI/2/3/3+(ink. Car Access System) plokki (VI kd, tl 32-43, 44). Seda, et selliseid seadmeid toodetakse kinnitab ka vastav teave internetist (VIII kd, tl 166-167, IX kd, tl 46-47). Ekspertiisiakti osas ei nõustu kohus kaitsjaga, justkui kohtus ei olnud võimalik ekspertiisi teostanud isikut üle kuulata. Kohtumenetluses ei kuulatud eksperti üle, kuna vastavat taotlust keegi kohtule ei teinud (sh kaitsja ise). Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kriminaalasja raames teostatud ka sõiduki XXX, registreerimismärgiga XXX, suhtes ekspertiis, kuna Maanteeametile esitatud dokumentide järgi on sõiduk pärit XXX, kuid registreerimisandmete kohaselt on sõiduki kohta andmed üksnes XXX (VII kd, tl 156-173). Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt ei tuvastatud aga eelnimetatud sõidukil tehasetähise muutmisele viitavaid tunnuseid ega remonditunnuseid, samuti ei esinenud võltsimistunnuseid sõiduauto mootoril (VII kd, tl 175-182). Kuigi tegemist on tõepoolest seadusliku seadmega, on oluline, et seadeldis võimaldab programmeerida sõidukite võtmeid ka ebaseaduslikel eesmärkidel. Seda, et Levan Jefremov plaanis seadet ise ka reaalsete võtmete valmistamiseks kasutada, kinnitavad tema ütlused. Samuti on tähelepanuväärne, et Levan Jefremov on varasemalt süüdi tunnistatud sõidukite vargustes, sõidukiga seotud kelmuses ja sõiduki müügilepingu võltsimises (Tartu Maakohtu 28.07.2017. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-6063 – VI kd, tl 143-155). 11.6 Kohtu hinnangul kinnitavad kaudsed tõendid ka seda, et Levan Jefremov on seotud pettuslike tegudega ja sõidukitega, mille puhul on alust kahtlustada, et tegemist on ebaseaduslikel eesmärkidel kasutatavate sõidukitega. 04.11.2020. a koostatud vaatlusprotokolli kohaselt on Levan Jefremovi kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefonist leitud fotofailid kohtumäärusest, mida reaalselt ei eksisteeri (V kd, tl 26-40). Kohtumääruses sisalduvad asjaolud viitavad ilmselge