KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 15.06.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-13-4292 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja Monica MERISTO-DMITRIJEV Asja läbivaatamise kuupäev 13.06.2016 Kohtuasi Viru Vangla materjalid H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks H.A (endine perekonnanimi PILVE) sünd. XXX , isikukood XXX, xxx Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 22.01.2018 Jätta H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 29.03.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 7 järgi ning karistatud KrMS §238 lg.2 ja KarS §73 lg.4, §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat alates 22.01.
- Viru Vangla iseloomustu sest nähtub, et kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglas viibib esimest korda. Kuriteo laad on sarnane varasemaga. Majandusliku kasu saamise eesmärgil on kõikides episoodides kasutatud vägivalda, grupis. Kinnipeetav on vangistuses läbinud xxx ja xxx, kuid ta ei tunnista probleeme narkootikumidega. 1 Kahel korral on kinnipeetav vanglas määratud majandustöödele koristajana, hiljem on ta tööst keeldunud. Kinnipeetav läbis riigikeele xxx, kuid tal soovitati kursust korrata. Lisaks osales kinnipeetav suitsetamisest loobumise kursusel, vestlusel psühholoogiga ja alustas sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda emale kuuluvasse võlgadeta 4-toalisesse korterisse, kus elavad kinnipeetava ema, kasuisa ja alaealine vend. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsehariduskeskuses õppimise ajal ei olnud õppimisest huvitatud, ta oli mitterahuldava käitumise ja nõrkade võimetega õpilane. Vanglas kinnipeetav kutseõppes ei osale, kuna ei nõustu vanglas töötama. Kinnipeetav ei ole vabaduses töötanud, ta on olnud ema ülalpidamisel. Kinnipeetava majandusliku toimetuleku oskus on nõrk. 09.03.2016 seisuga on kinnipeetaval Täitise andmetel tasumata võlanõudeid summas 1709 €, vabanemisfondis on 1290 €. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär, kasuisa töötab. xxx xx-s. Kinnipeetaval on lähedastest kriminaalkorras karistatud ema, 2 onu ja 2 venda. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad, kinnipidamise ajal suheldakse regulaarselt. Kinnipeetava suguvõsas ja suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kes võivad kinnipeetava käitumisele tulevikus mõju avaldada. Kinnipeetav ei hooli oma tegude tagajärgedest, kasutab teisi ära, on manipuleeriv. Distsiplinaarkaristused vangistuses näitavad, et ta ei suuda ka range järelevalve tingimustes täielikult ettenähtud korrale alluda. Enne vangistust suitsetas kinnipeetav igapäevaselt kanepit. Kinnipeetav on kaks korda karistatud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest, mis näitab, et tal on kalduvus vägivaldsele käitumisele. Tagajärgedele mõeldes arvestab kinnipeetav ainult enda vajaduste rahuldamisega. Käesolev kuritegu on toime pandud katseajal. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 61%. Vi ru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav on vallaline, lähedastest on tal ema, kasuisa, 3 onu ja 6 õde -venda. Lähedastest on kr iminaalkorras karistatud ema, 2 onu ja 2 venda. Suhted lähedastega on head. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas sugulaste materiaalne toetus. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt omandas kinnipeetav põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel, peale vangistust soovib omandada keevitaja eriala. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, I astme kuritegude toimepanemise eest. Viimane vangistus mõisteti katseajal toimepandud röövimise eest. Vaatamata käitumiskontrollile jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist, see viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt. Maakohtu istung Kinnipeetav H.A selgitas maakohtu istungil, et on valmis muutuma ja vabaduses tööle minema. Kinnipeetav seletas ka, et ei ole nõus vanglas ka edaspidi majandustöödel töötama. Prokurör i abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev palus maakohtu istungil kaaluda võimalust kinnipeetava vabastamiseks ning anda talle võimalus jätkata karistuse kandmist käitumiskontrolli ja perekonna kontrolli all. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katse ajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme kuriteo toimepanemise eest kehtival katseajal. Eeltoodust nähtub, et varasem karistus – vangistus tingimisi – ei ole kinnipeetavale mingit mõju avaldanud, kriminaalhooldus koos käitumiskontrolliga ei ole tema puhul piisav meede kuritegude ärahoidmiseks ning ta jätkab kuritegude toimepanemist. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti kriminaalhooldus koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste toitmisega, siis arvestades kinnipeetava varasemat käitumist puudub maakohtul igasugune veendumus selles, et nüüd täidab kinnipeetav kõiki ettenähtud nõudeid ning ei pane toime uusi kuritegusid. Maakohus leiab ka, et käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud liitkaristusest ära kandnud liiga vähe. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda õiguspäraselt käituda isegi range järelevalve all. Vabaduses on kinnipeetavale tagatud elukoht ema ja kasuisa juures. Alalise elukoha olemasolu loeb maakohus küll positiivseks asjaoluks, kuid leiab, et antud juhul ei soodusta sellel elamispinnal elamine kinnipeetava resotsialiseerumist, kuna asja materjalide kohaselt on paljud kinnipeetava lähedased, s.h. ema, karistatud kriminaalkorras. Vabaduses on kinnipeetavale tagatud töökoht pereettevõttes. Töökoha olemasolu loeb maakohus küll positiivseks asjaoluks, kuid on seisukohal, et see iseenesest ei taga kinnipeetava õiguskuulekat käitumist. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt ja järjekindlalt keeldunud majandustöödel töötamisest. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et ei ole mingil tingimusel nõus tegema lihttööd. Arvestades kinnipeetava madalat haridustaset, elukogemuse, tööharjumuse ja eriala puudumist, ei ole eluliselt usutav, et kinnipeetaval võimaldatakse asuda tööle mõnel juhtival või erialaoskusi nõudval töökohal. Lihttöö puhul tekib aga taaskord olukord, kus kinnipeetav keeldub töö tegemisest. 3 Kinnipeetav on vangistuses läbinud küll sotsiaalprogramme, kuid Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et tegelikkuses ta nende eesmärke ei mõista ja näiteks oma sõltuvust ei tunnista. Kinnipeetav on kaks korda karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, tagajärgedele mõeldes arvestab kinnipeetav vaid oma vajaduste rahuldamisega. Maakohus leiab, et sellisel on juhul on kinnipeetaval vajalik karistuse kandmise jätkamine vangistuses, sel juhul on tal võimalus erinevate sotsisaalprogrammide läbi tegeleda on käitumise ja mõtlemise muutmisega. Maakohus leiab, et maakohtu istungil kinnipeetava poolt väljendatud seisukoht, et ta on valmis muutuma, ei ole piisav tema vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Kinnipeetaval tuleb positiivseid muutusi näidata juba vangistuses olles. Käesoleval juhul selliseid muutusi näha ei ole. Vangistuse lõpuni ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi vabastamine enne tähtaega sellest selgeks erandiks. Käesolevas asjas ei tuvastanud maakohus ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastamata. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4