1-13-4292/156

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-4292 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. aprilli 2017 määrus H.B vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse süüdimõistetu H.B (H.B; isikukood XXX) kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus liik RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu H.B kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega karistati H.B KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4 ja KarS § 65 lg 2 alusel 5 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 22.01.
8. Viru Maakohtu 10.04.2017 määrusega jäeti H.B vangistusest tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
9. H.B käitumine vanglas ei ole olnud seadusekuulekas, kuna tal on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab süüdimõistetu õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu puudus maakohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses võiks olla seadusekuulekas. Maakohus märkis, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist, kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2l korral, seega ei ole kuritegude toimepanemine juhuslik ning maakohtul oli alust arvata, et H.B puhul ei ole tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuriteod on toime pandud grupis ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. 2.
10. Maakohus tõi positiivsete asjaoludena välja, et isikul on olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning see vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Süüdimõistetul on lähedaste toetus, kuid pereliikmete hulgas, suguvõsas ja suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Samuti on H.B-le garanteeritud töökoht pere-ettevõttes XXX OÜ, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist, mis peaks vähendama uute kuritegude toimepanemist. Maakohus toob välja kõik H.B puhul läbitud sotsiaalprogrammid. 2.
11. H.B on probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskiks. Süüdimõistetu ise probleemi ei tunnista. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on keskmisest kõrgem. H.B oma tegude tagajärgedele ei mõtle, käitub sageli impulsiivselt, arvestab üksnes enda hetkevajadusega ning võib käituda agressiivselt. Senine käitumine on olnud manipuleeriv ja inimesi oma huvides ärakasutav. Kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, pannes katseajal toime uue kuriteo. H.B puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 10.04.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada H.B tingimisi enne tähtaega ning vajadusel kohaldada elektroonilist valvet. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud, et H.B viibib vangistuses esimest korda, mistõttu on üle nelja aasta vangistuses viibimine väga pikk aega. Maakohus ei ole arvestanud ka, et H.B pani kuriteo toime alaealisena. Kriminaalhooldus süüdimõistetu suhtes oleks vangistusest efektiivsem. Korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud. Vangistusest vabastamise efektiivsus oleks suurem ning käitumiskontrolliga saaks maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetav on seejuures motiveeritud varasemat käitumist muutma ja edaspidi õiguskuulekalt elama. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus jääb muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
14. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on arvestanud kõiki määruskaebuses väljatoodud positiivseid asjaolusid. Ka teised määruskaebuses väljatoodud asjaolud ei anna võrreldes maakohtuga alust asuda teistsugusele seisukohale. Süüdimõistetu kannab esimest korda nii pikka vangistust seetõttu, et H.B pani uue süüteo toime katseajal, mistõttu tuli moodustada liitkaristus. H.B mõisteti süüdi KarS § 200 lg 2 järgi, s.o röövimises, mis on esimese astme kuritegu, mistõttu on pikaaegne vangistus põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu, et kriminaalhooldusega oleks võimalik vähendada H.B uue kuriteo toimepanemise riske. H.B suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust, mis on ebaõnnestunud, kuna süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et praeguseks ajaks oleks asjaolud sedavõrd muutunud, et nüüd oleks H.B valmis käitumiskontrollile alluma. 2 1 Kaitsja väide, et süüdimõistetu oli teo toimepanemise ajal alaealine, on pädev, kuid KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemise puhul ei ole kohus kohustatud vabastama süüdimõistetut, kui ta on kuriteo toime pannud alaealisena, vaid annab lühema tähtaja ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja määruskaebusega ei ole ümber lükatud maakohtu põhjendused, jääb määruskaebus edutuks.
15. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
16. aprilli 2017 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas