Obsah (5)

§ 200§ 199§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoobril 2010. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-13599 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Prokurör

§ 200

lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust;

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kantuks raskeima karistusega ning A.G-le mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 alusel mõisteti A.G-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust, lugedes 29.07.

1. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega mõistetud karistuse 4 kuud vangistust kaetuks raskeima karistusega. Liitkaristusest arvati maha A.G poolt eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 1 kuu ja 14 päeva vangistust ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A.G-le 2 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.10.
2. a ja lõpeb 31.08.
3. a. A.G on varasemalt kriminaalkorras karistatud 11 korral, viimati 29.07.
4. a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 199

lg 2, 8 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsuse ärakandmata osa, lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Tartu Maakohtu 23.03.2010. a määrusega kriminaalasjas nr 1-08-13599 jäeti A.G tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Vangla leiab, et A.G ennetähtaegne vabastamine on otstarbekas. A.G puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Kriminaalhooldaja ei nõustu A.G tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ametniku hinnangul on kinnipeetaval välja kujunenud kriminaalne elustiili ja hoiakud. Kohtumenetluse poolte seisukohad A.G selgitas, et ta asub elama poja juurde ja saab tööd raudteel, kus töötab ka tema poeg. Ta on otsustanud oma elu muuta - alkoholi ta enam ei tarbi ja vanglasse ei satu. Kaitsja toetab A.G ennetähtaegset vabastamist kriminaalhooldaja järelevalve alla koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja tasuda rahalisi nõudeid. Prokurör leiab, et A.G karistuse kandmisele ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad sisulised alused - ta on korduvalt kandnud vangistust ja saanud karistada tingimisi, kõik katseajad on ebaõnnestunud, kuna karistused on täitmisele pööratud. Ta ei ole vabaduses võimeline normaalset elu elama. Kohtuniku seisukoht A.G kannab liitkaristust I ja II astme kuritegude eest. Vastavalt

§ 76

lg 2 punktile 2 võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Tartu Maakohtu 16.10.2008. a otsusega mõisteti A.G-le liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud 16 päeva vangistust, mida ta asus kandma 16.10.2008 a. Seega on käesolevaks ajaks kantud karistusajast enam kui kaks 2 kolmandikku, mistõttu on olemas

§-st 76 lg 2 p 2 tulenev formaalne alus kinnipeetava enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetul on probleemid seoses alkoholi kuritarvitamisega – suurema osa kuritegudest on toime pannud alkoholijoobes. Vabanemisel garanteerivad temale elukoha poeg D. K. ja poja abikaasa oma korteris, kus kasvab kaks last (4 a ja 5 a). Kohus nõustub kriminaalhooldaja seisukohaga, et pere peaks A.G kolimise tõttu suure osa oma privaatsusest loovutama ning on oht, et A.G alkoholiprobleemid mõjutavad nii süüdimõistetut ennast kui peresisest õhkkonda. Ka D. K. tarvitab alkoholi ja tõenäosus, et kaks meest hakkavad koos alkoholi tarvitama on arvestatav. Toetava suhtlusringkonna puudumine alkoholist loobumiseks suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suur arvestades A.G kriminaalset elustiili – teda on kriminaalkorras karistatud 12 korral ning vangistust kannab seitsmendat korda. Ta on katseajal toime pannud uusi kuritegusid. Eeltoodu valguses ei ole usutav A.G lubadus end muuta ning kohtu hinnangul ei sobi ta kriminaalhooldusele. Vanglast vabanemise korral puudub kinnipeetaval ka kindel töökoht. A.G küll kinnitas, et saab tööd raudteel, kuid selle kohta puuduvad täpsemad andmed. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et A.G ei ole omanud kindlat sissetulekuallikat, ta elatus juhutöödest ja toimetulekutoetustest. Elatusvahendite nappus ja vaba aja rohkus võib soodustada tagasipöördumist kuritegeliku eluviisi poole. Seega jätab kohus A.G tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamata. Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 300 krooni, mis tuleb A.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista. Ingeri Tamm Kohtunik 3