1-17-5472/56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (suuline menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5472 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi O.L süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
3. märtsi
4. a otsus Apellatsiooni esitaja O.L kaitsja advokaat Rein Laid Süüdistatav O.L Isikukood: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Siinmaa Süüdistatava kaitsja advokaat Rein Laid RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi 2018 otsus muutmata ning O.L kaitsja Rein Laidi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus O.L-ile esitati süüdistus selles, et tema omandas
6. aasta suvekuul A.M. ja M.M. temale teadvalt kuritegelikul teel saadud vara, s.o M.M. ja A.M. poolt ajavahemikul 02.08.2014 kell 1 Aro 19.00 – 04.08.2014 kell 15.00 Jõgevamaal Torma vallas XX külas asuvas XX laudast äravõetud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. OÜ kasutuses oleva ratastraktori Belarus MTZ 820 koos tõstukiga Agromasz koguväärtusega 20 814 eurot. Nimetatud traktori koos tõstukiga andis 10.09.2015 O.L üle oma koduterritooriumilt Järvamaa, Imavere vald, X küla, X talu põllu pealt metsa servast. Samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, aitas peita ja hoidis
7. aasta augusti lõpus Järvamaal Imavere vallas Laimetsa külas temale kuuluval XX talu territooriumil talle teadvalt kuritegelikul teel saadud vara, s.o M.M. ja A.M. poolt ajavahemikul 26.08.2014 kell 16.00 – 27.08.2014 kell 08.00 Tartumaalt Haaslava vallast Uniküla külas asuvast FIE P.O. kuuluvast Sepa tallist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võetud ratastraktorit MTZ Belarus 1025, reg nr XX väärtusega 20 000 eurot, koos esilaaduriga „Tenias“ ning selle külge kinnitatud silopallihaaratsitega väärtusega 690 eurot. Sellega pani O.L toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Maakohtu otsus
8. märtsi 2018 otsusega tunnistas Tartu Maakohus O.L süüdi KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja karistas teda rahalise karistusega 265 päevamäära, päevamäära suurus 16,72 eurot, rahalise karistuse summa 4430,80 eurot. Tunnistades O.L süüdi talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises olid maakohtu argumendid järgmised. Traktor Belarus MTZ 820 omandamine O.L poolt Esmalt leidis maakohus, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud M. M ja A. M poolt ajavahemikul 2.-
9. august 2014 Jõgeval Torma vallas XX külas XX laudast tarktori Belarus MTZ 820 vargus. Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonikorras ka vaidlustatud. O.L süü traktori Belarus MTZ 820, kui teadvalt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, luges maakohus tuvastatuks asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt vaadeldi
10. septembril 2015 O.L kodu territooriumil ratastraktorit MTZ 820, millel küljes registreerimisnumber XXX. Samuti M. M ütlustega selle kohta, et temal koos A. M tekkis mõte varastada XX laudas asunud traktor Belarus MTZ
11. Neil polnud aga kohta, kus varastatud traktorit hoida. Ta läks O.L juurde rääkima, kas ei oleks võimalik traktorit tema juurde tuua. O.L nõustus. Juttu oli veel sellest, kas O.L ei tea kedagi, kes sooviks traktori ära osta. O.L ei teadnud, kuid väitis, et võib-olla ostab ise ära. M. M väidete kohaselt ta ei mäleta, kas nad ütlesid O.L-ile , et traktor on varastatud. Mingeid dokumente neil traktori kohta ei olnud. Ühel ööl nad varastasidki traktori XX laudast ära ja viisid selle O.L õuele. O.L ise öösel majast välja ei tulnud ja nad jätsid traktori koos treileriga tema maja juurde. Järgmisel päeval läksid nad tagasi. Mõned päevad hiljem maksis O.L neile traktori eest 6000 eurot, mis oli umbes poolt traktori tavahinnast. Tunnistaja ütluste kohaselt oli enne teise traktori viimist O.L elukohta O.L-iga juttu, et esimene traktor on varastatud. 2 O.L oma süüd eitavad ütlused luges maakohus, vastuolude tõttu süüdistatava kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel, ebausaldusväärseteks. Maakohus leidis, et O.L omandas traktori selle eest 6000 eurot makstes. O.L omandas traktori teadlikult ja tahtlikult, läbimõeldult - traktorit käidi talle pakkumas, ta nõustus, et traktor tuuakse tema majapidamisse kohale ja mõned päevad hiljem ta maksis traktori toojatele raha. Selline faktiline olukord ehk omandamise objektiivsed tunnused näitavad läbimõeldud ja teadlikku tegutsemist omandamise osas. Toimepandud süüteo subjektiivsed tunnused teise koosseisulise asjaolu - vara süüteolise päritolu suhtes - tuvastas kohus toimepandud teo välise pildi ehk objektiivsete asjaolude alusel. O.L nõustus M. M ettepanekuga, et tema juurde tuuakse üks traktor. O.L ei küsinud põhjust, miks traktorit just tema juurde hoiule tuuakse, ei küsinud traktori dokumente ega omaniku järele. Sellise nõustumisega traktor enda juurde võtta, toetas süüdistatav M poolt kavandatavat eeltegu - traktori vargust S. OÜ laudast. M, minnes varastama traktorit XX laudast, teadsid, kuhu nad selle traktoriga liikuma hakkavad - O.L elukohta. Traktor viidi O.L talu õuele kohale öösel. Järgmisel päeval kui M uuesti süüdistatava juurde läksid, ei küsinud O.L traktori päritolu järele, ei küsinud dokumente. O.L nõustus, et võib-olla ostan traktori ise ära. O.L nõustus traktori omandama isikult (M. M), kelle kohta oli talle teada, et selle isiku tegevusala ei ole seotud traktorite müügiga. Teise isiku (A. M) kohta ei küsinud ega teadnud ta midagi. Mõne päeva pärast maksis O.L traktori eest võõra mehe kätte 6000 eurot, vormistamata traktori ostmise kohta müüjatega ühtki dokumenti, võtmata allkirja traktori üleandmise kohta ega raha maksmise kohta ja saamata traktori kohta ühtki dokumenti. Selline käitumine pikka aega vastutavatel ametikohtadel ja tehnikavahendite liikumisega kursis oleva isiku poolt tõendab, et O.L pidas võimalikuks, et traktoril puudub seaduslik saamislugu ja et traktor on süüteolist päritolu. Fakt, et O.L, vaatamata arusaamisele, et traktor võib olla süüteolist päritolu, maksis traktori eest raha ja ostis traktori ka ära, tõendab, et ta möönis võimalust, et temast saab sellega kuritegelikul teel saadud vara omandaja. Sellega O.L käitumine täitis kaudse tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse elemendi olemasolu nõuded. Maakohus leidis, et kuigi talul oli raamatupidamine, ei pidanud O.L vajalikuks, et traktori ostmine ja selleks sularaha välja andmine 6000 eurot, oleks dokumenteeritud. Samas oli O.L ostnud sarnase traktori äriühingult ning selle kohta vormistanud ka dokumendid. Seega oli talle ka teada kohane käitumisviis. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et traktori MTZ 820 omandamise puhul on O.L tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega selle traktori päritolu suhtes - ta on pidanud võimalikuks, et traktor on saadud süüteolisel teel ja ta on möönud, et omandab selliselt saadud vara. Traktor Belarus MTZ 1025 hoidmine O.L poolt Maakohus leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud M. M ja A. M poolt ajavahemikul 26.-
12. august 2014 Tartumaal Haaslava vallast Unikülast X. tallist traktori Belarus MTZ 1025 reg nr XX vargus. Nimetatud asjaolu ei ole apellatsioonikorras ka vaidlustatud. Maakohus luges tõendatuks, et 2014 augusti lõpus aitas O.L peita ja hoida oma talu territooriumil M. ja A. M poolt varastatud ratastraktorit Belarus MTZ
13. O.L süü luges maakohus tõendatuks tuginedes M. M ütlustele. 3 M.M. ütluste kohaselt varastasid nad koos A. M veel ühe traktori Belarus MTZ. Varastatud traktori panid nad furgooni ja viisid O.L elukohta. O.L-iga oli kokkulepitud, et neil on vaja veel ühte asja hoida kuni nad ostja leiavad. Furgoon koos traktoriga pandi hobusekopli kõrvale ja jäi sinna kuskil kuuks ajaks. M.M. ütluste kohaselt ta ei tea mis sellest varastatud traktorist edasi sai. O.L ei käinud peale, et traktor koos furgooniga tema maadelt minema viidaks. M.M. ütluste kohaselt ei tulnud talle pähegi, et O.L võiks neid välja anda, kuna ühe varastatud traktori ta juba ostis neilt endale. Enne teise traktori viimist nad rääkisid O.L-ile , et see eelmine traktor oli varastatud. Tekkis usaldus, et O.L ei rääkinud ka eelmist tegu välja. O.L-iga oli enne kokku lepitud, kuhu furgoon panna- hobustekopli äärde. Kohus leidis, et O.L oma süüd eitavad ütlused on ilmsete vastuoludega tema kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel antud ütluste vahel. Nii on O.L kohtuistungil kinnitanud et teist traktorit pole ta kunagi näinud ja nägi üksnes sinna tekkinud furgooni. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et O.L nägi nii furgooni kohaletoomist, teab, kes olid kohaletoojad ja kuidas toodi, käis vaatamas traktorit metsa ääres ja oskab seda kirjeldada. Kohus leidis, et O.L ütlused kohtuistungil, mille kohaselt toimusid sündmused tema talu territooriumil tema teadmata, osutab süüdistatava soovile ennast ebaseaduslikust ja süüteolisest käitumisest distantseerida ja vabaneda vastutusest ennast seejuures teadmatusega õigustades. Kohus asus seisukohale, et eluliselt on ebausutav ja ebamõistlik O.L versioon selle kohta, et ta ei pööranud tema territooriumile ilmunud furgoonile tähelepanu, ei teinud kindlaks, mis seal sees on ega kellele see kuulub. Silmapaistvalt suure ja hinnalise varaeseme tekkimine eravalduse territooriumile tekitab igas mõistlikult käituvas ausas taluomanikus küsimuse selle päritolu ja selle ilmumise põhjustest. Kohus luges tõendatuks, et furgooni toomine koos traktoriga toimus M.M. kirjeldatud viisil, O.L pealtnägemisel ja temalt eelnevalt nõusolekut saades. M arusaamine, et O.L ei anna neid välja, kuna ta on ostnud juba eelmise varastatud traktori, on tegelikkusega kooskõlas. O.L enda ütlused selle kohta, kuidas ta püüdis hoiule toodud traktorist mitte midagi teada, kinnitavad tema enda subjektiivset teadmist: mida vähem tean, seda parem. Selline subjektiivne hoiak osutab, et talle oli teada vara ebaseaduslik päritolu. APELLATSIOON Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava O.L kaitsja, kes palub maakohtu otsuse O.L süüditunnistamises KarS § 202 lg 2 p 2 järgi tühistada ning O.L õigeks mõista. Traktor Belarus MTZ 820 omandamise episoodis leiab kaitsja esmalt, et maakohus on meelevaldselt ja oletuslikult leidnud, nagu pidanuks O.L võimalikuks traktori süüteolist päritolu. Taolist maakohtu järeldust ei toeta aga kaitsja arvates kohtuistungil uuritud tõendid. Kaitsja arvates on maakohus M.M. ütlustest teinud valed järeldused. Nii ei ole kohus täpselt kajastanud M.M. ütlusi, mis kajastasid traktori hinda. Ka ei ole kaitsja arvates M.M. ütluste alusel võimalik asuda seisukohale, et enne teise traktori viimist O.L elukohta M rääkisid süüdistatavale, et esimene traktor oli varastatud. Apellatsiooni kohaselt on maakohus kohtuotsuses liigselt rõhutanud asjaolu, et O.L ei nõudnud M näha traktori dokumente. Kaitsja põhistab oma väidet asjaoluga, et traktori Belarus 4 MTZ näol on tegemist traktoriga mida Maanteeameti poolt ei registreerita, sest nimetatud marki traktorid ei vasta Euroliidus kehtestatud nõuetele. Kaitsja leiab, et maakohtu seisukoht, nagu oleksid O.L ütlused tal M.M. suhtes igasuguste kahtluste puudumise kohta ebausaldusväärsed, põhjendamatu. Kogukonnas kus M.M. ja O.L elasid, ei kahtlustatagi üksteist ja seda eriti siis kui isiku kohta ei ole varasemalt midagi negatiivset kuuldud. Seega oli O.L alus eelduseks, et müüjad, s.o M soovivad talle müüa nende poolt legaalselt omandatud traktorit. Kaitsja arvates on maakohus põhjendamatult O.L-ile etteheitnud, et viimane ei küsinud M traktori päritolu kohta dokumente, kuigi omandas traktori isikult, kes tehnika müügiga ei tegelenud. Samuti ei vormistanud ta ka pärast traktori eest raha maksmist mingit dokumenti. See et traktor osteti isikult kes põllumajandustehnika müügiga ei tegelenud, ei tähenda, et müüdav traktor oleks saadud ebaseaduslikul teel. Dokumente aga O.L ei saanudki küsida, sest ta oli teadlik, et taolisi traktoreid ei registreerita. Traktor Belarus MTZ 1025 hoidmise episoodis leiab kaitsja, et toetudes O.L süüditunnistamisel M.M. ütlustele on maakohus tõlgendanud neid ebaõigesti. Seejuures viitab kaitsja M.M. ütlustele, milles tunnistaja selgitab, miks nad viisid traktori Belarus MTZ 1025 taaskord O.L elukohta ning millest tekkis usaldus O.L vastu. Ka leiab kaitsja, et maakohus on teinud O.L ütlustest, et ta püüdis M võimalikult vähe küsida, ebaõige järelduse nagu kinnitaks O.L taoline subjektiivne hoiak tema teadmist vara ebaseadusliku päritolu kohta. Taoline järeldus oletuslik. Apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohus on jätnud J. E ja E. O.L ütlustes kajastatud olulised asjaolud tähelepanuta. Kokkuvõtvalt leiab apellant, et maakohus ei ole tegelikkuses tõsikindlalt tuvastanud kummagi käsitletava kuriteoepisoodi puhul KarS § 202 ettenähtud koosseisulisi tunnuseid, vaid on asendanud need oletustega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohtu istungil jäid O.L ja tema kaitsja apellatsiooni juurde selles toodud motiividel ja palusid selle rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. O.L süüdistus traktori Belarus MTZ 820 omandamises 5 Ringkonnakohus leiab, et maakohus on igati põhjendatult lugenud usaldusväärseks tunnistaja M.M. ütlused, sest need on igati loogilised ning eluliselt usutavad. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole M.M. ütluste usaldusväärsust seadnud kahtluse alla ka süüdistatav ega kaitsja, sest nimetatud menetlusosalised ei ole taotlenud kohtuistungil tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolli. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei olnud O.L ega tema kaitsjal M.M. le isegi mitte küsimusi. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega nagu oleks maakohus teinud M.M. ütlustest valed järeldused. Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonis on kaitsja vaidlustanud M.M. üksikuid, kontekstist väljarebitud ütlusi ning leidnud neile üksikutele väidetele tuginedes nagu oleks maakohus teinud nendest valed järeldused. Ringkonnakohus leiab, et kohus on hinnanud M.M. ütlusi tervikuna, kõrvutanud neid tõendamist leidnud sündmustega ning teinud nendest igati põhjendatud järeldused. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja etteheide nagu ei oleks maakohus täpselt kajastanud M.M. ütlusi traktori hinna kohta. Kohtuotsusest nähtuvalt on maakohus lugenud tõendatuks, et O.L maksis A. M traktori eest 6000 eurot. Taolise summa maksmist on kinnitanud ka O.L ise. Pealegi jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas traktori eest makstud hind mõjutab O.L süüküsimust. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga nagu ei olnuks maakohtul alust teha M.M. ütlustest järeldust, et M. ja A M rääkisid O.L-ile esimese traktori vargusest. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on M.M. prokuröri küsimusele vastates kinnitanud, et hiljem, pärast traktori Belarus MTZ 820 ostmist O.L poolt, oli neil süüdistatavaga juttu sellest, et nimetatud traktor oli varastatud. Tunnistaja on kinnitanud, et selline jutuajamine toimus O.L õuel. Prokuröri täpsustavale küsimusele, millal nimetatud jutuajamine toimus, on M.M. vastanud, et tema arvates ikka enne teise traktori viimist O.L elukohta. Tunnistaja on ühtlasi selgitanud, et kuivõrd O.L teadis esimese traktori vargusest kuid ei rääkinud seda eelmist tegu välja, siis suurendas see usaldust tema vastu ja nad viisid ka teise traktori O.L juurde. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud M.M. ütlustes puudub alus kahelda ning nendest saab teha tõsikindla järelduse, et enne teise traktori viimist oli juttu ka esimese traktori vargusest. Seejuures on tähelepanuväärne ja tuvastatud asjaoludega igati kooskõlas M.M. selgitused, miks nad üldse pöördusid teise traktori hoidmise osas O.L poole. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates teinud M.M. ütlustele tuginedes igati põhjendatud järelduse, et M. ja A. M rääkisid O.L-ile enne teise traktori viimist esimese traktori, s.o Belarus MTZ 820 vargusest. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja etteheitega nagu oleks maakohus liigselt rõhutanud O.L poolt traktori dokumentide mittenõudmist M. ja A. M. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus viidanud mitte ainult traktori tehniliste dokumentide mitteküsimisele O.L poolt, vaid pigem rõhutanud asjaolu, et omandades tema jaoks sisuliselt tundmatutelt isikutelt traktori, ei vormistanud süüdistatav selle kohta mitte mingisuguseid dokumente (n. ostu-müügi leping, dokument raha üle üleandmise vastuvõtmise kohta). 6 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ostis O.L ise varasemalt samasuguse traktori. Vaatamata sellele, kas nimetatud traktor registreeriti Maanteeametis või mitte, oli O.L siiski olemas ostu-müügi leping nimetatud traktori ostmise kohta ning nimelt taolisele lepingule tuginedes oli tal võimalik tõendada nimetatud traktori soetamise õiguspärasust. Ringkonnakohus leiab, et analüüsides O.L ütluste elulist usutavust, ongi maakohus viidanud nimelt sellele, et O.L ei küsinud M. ja A. M nende omandiõigust kinnitavaid dokumente. Samuti sellele, et makstes A. M, keda ta isegi ei tundnud, traktori eest 6000 eurot, ei vormistanud O.L ei raha üleandmise ega traktori vastuvõtmise kohta mingeidki dokumente (II kd tl 42 p). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega nagu maapiirkondades kujunevates kogukondades üksteist ei kahtlustatagi ning eeldatakse kogukonnaliikmete ausust. Ringkonnakohus möönab, et tegelikkuses see võibki nii olla ja seda eelkõige isikute vahel keda tuntakse lähemalt ja keda seetõttu ka usaldatakse. Arvestades kriminaalasjas tõendamist leidnud faktilisi asjaolusid, puudus O.L ringkonnakohtu arvates aga igasugune alus M. või A. M täielikuks usaldamiseks ja süüdistatava väide igasuguste kahtluste puudumise kohta traktori müüjate suhtes, on paljasõnaline. Ringkonnakohtu arvates ei ole O.L taolised väited eluliselt usutavad. O.L enese ütluste kohaselt ta M.M. t sisuliselt ei tundnud ja teadis teda vaid kui traktoristi, kes talvel lükkas lahti tema taluteed. Mingeid suhteid nende vahel ei olnud. A. M ei tundnud ta üldse. Vaatamata taolistele põgusatele kontaktidele pöördub M.M. O.L poole ning tahab teada, kas ta võib ühe asja O.L juurde hoiule tuua - ühe traktori. Ringkonnakohtu arvates tekitab juba taoline ootamatu pöördumine mõistlikus kõrvalseisjas kahtlusi. Samas tekitab taoline soov kahtlusi traktori omaniku suhtes. Miks peaks vara omanik talle kuuluva vara viima kellegi juurde hoiule. Taolisi kahtlusi süvendab veelgi asjaolu, et traktor tuuakse hoiule öösel, kusjuures mingeid selgitusi, miks nimelt öösel, tooja ei anna. M.M. ütluste kohaselt läksid nad O.L juurde tagasi järgmisel päeval ja siis oli ka juttu, kas O.L ei tea kes soovib traktorit osta. M.M. ütluste kohaselt O.L ei teadnud, kuid väitis, et võib-olla ostab ise traktori ära. Toimusid läbirääkimised mille käigus lepiti kokku hind ja O.L nõustuski traktorit ära ostma. Hind oli madalam keskmisest turuhinnast. M.M. ütluste kohaselt ta ei mäleta, kas O.L mingeid dokumente nendelt küsis, kuid mingeid dokumente neil talle esitada ka ei olnud. Ringkonnakohtu arvates ei olnud O.L olukorras, kus tema koju tuuakse öösel hoiule traktor, seejärel pakutakse seda talle müüa, kusjuures müügihind on madalam turuhinnast, mingitki mõistlikku põhjust arvata, et kas M. või A. M on traktori omanik. Seda enam, et M kui müüjad, toovad traktori O.L elukohta, teadmata, kas O.L ostab neilt traktori ära või mitte. Ringkonnakohtu arvates on mõistusepärane, et enne lepitakse vähemalt kokku ostumüügi tehingu kindlas toimumises. Omanikul (M. või A M) puudunuks ju igasugune vajadus neile kuuluva traktori igaks-juhuks O.L elukohta viimiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole objektiivse kõrvalseisja jaoks mõistusepärane ka see, et makstes talle täiesti tundmatule A. M traktori eest 6000 eurot, ei pea O.L vajalikuks koostada mingitki dokumenti raha üleandamise ja traktori enda valdusse saamise kohta ja seda kas või enese kindlustamiseks edasiste alusetute nõuete suhtes M. või A. M poolt. 7 Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et O.L omandades M traktori, pidas võimalikuks, et nimetatud traktor on varastatud, s.o tegemist on süüteo tulemusena saadud varaga. Ilmekalt viitavad O.L taolisele teadmisele tema ütlused milliste kohaselt püüdis ta M võimalikult vähe suhelda, sest pidas taolist käitumist enesele kasulikuks. Ringkonnakohtu arvates oleks O.L käitumine (vähem küsimusi), juhul kui ta tõepoolest pidanuks M. või A. M traktori omanikeks, ebaloogiline. O.L süüdistus traktori Belarus MTZ 1025 hoidmises Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, milles seatakse kahtluse alla M.M. ütlustele tuginevad maakohtu järeldused traktori Belarus MTZ 1025 hoidmise asjaolude kohta O.L poolt. M.M. on kohtuistungil prokuröri küsimustele vastates üheselt kinnitanud, et traktori Belarus MTZ 1025 viisid nad O.L elukohta, sest nende eelmisel kohtumisel oli sellest juttu. Seejuures on M.M. vaid väitnud, et ei mäleta selle jutuajamise täpset sisu (võib olla oli jälle nii, et meil on vaja ühte asja hoida, kuni ostja leiame). Ka on M.M. kohtuistungil loogiliselt ja eluliselt usutavalt selgitanud, miks nad ka teise traktori korral nimelt O.L poole pöördusid. Nii on M.M. selgitanud, et kuna neil ei olnud kohta, kus varastatud traktorit hoida, siis pöördusid nad O.L poole. O.L poole pöördusid nad aga eelkõige seepärast, et ta oli esimese traktori ostnud ja enne teise traktori viimist O.L elukohta oli juttu, et see on varastatud. Ometi O.L ei rääkinud seda eelmist (esimese traktori) lugu välja. Ringkonnakohtul ei teki mingeid kahtlusi M.M. taoliste ütluste usaldusväärsuses ning taolistest tunnistaja ütlustest saab teha, mida maakohus ka tegi, tõsikindla järelduse, et O.L pidas vähemalt võimalikuks, et ka traktor Belaurus MTZ 1025 on varastatud. Seega on kaitsja etteheide maakohtule, nagu teinuks ta M.M. ütlustest valed järeldused, alusetu. Väites apellatsioonis, nagu oleks maakohus jätnud J. E ja E. O.L ütlustes kajastatud olulised asjaolud tähelepanuta, ei viita kaitsja seejuures konkreetselt ühelegi taolisele asjaolule. Kaitsja üksnes tsiteerib apellatsioonis nimetatud tunnistajate ütlusi. Kuivõrd kaitsja ei viita ühelegi konkreetsele asjaolule, mida maakohus nimetatud tunnistajate ütlustes ei ole arvestanud, siis puudub ringkonnakohtul ka võimalus kaitsja taolisele etteheitele vastata. Ringkonnakohus peab vajalikuks üksnes märkida, et J. E ja E. O.L ütlustest nähtuvalt ei teadnud nad O.L ja M vahelistest kokkulepetest midagi ning mingit sisulist informatsiooni O.L tegevusele hinnangu andmiseks, neis ei sisaldu. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, erinevalt kaitsjast, et maakohus on tõsikindlalt tuvastanud KarS § 202 ettenähtud kuriteokoosseisu tunnused. Maakohus on tõsikindlalt tuvastanud, et traktorid Belarus MTZ 820 ja Belarus MTZ 1025 varastati M. ja A. M poolt, s.o tegemist oli kuriteo tulemusena saadud varaga. Tuvastatud on, et traktori Belarus MTZ 820 sai O.L enda valdusse, makstes selle eest A. M 6000 eurot, s.o nimetatud traktori O.L omandas. Ka on tuvastamist leidnud traktori Belarus MTZ 1025 hoidmine O.L poolt, s.o O.L hoidis M. ja A. M palvel oma elukohas viimaste poolt varastatud traktorit seda seejuures omandamata. 8 Kriminaalasjas tõendamist leidnud objektiivsetele asjaoludele tuginedes on tuvastamist leidnud seegi, et O.L pidas vähemalt võimalikuks, et mõlemad traktorid on varastatud, s.o tuvastamist on leidnud, et O.L tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Seega on kriminaalasjas tuvastamist leidnud kõik KarS § 202 ettenähtud koosseisulised asjaolud ning ringkonnakohtu arvates on maakohus O.L õigustatult süüditunnistanud ja karistanud KarS § 202 järgi. Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 9