1-13-4292/172

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. detsember 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-13-4292 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu G.M, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 22.01.2013 ja lõpp 22.01.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 13.12.2017, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871 ja KrMS § 4261, 432, 384, 387 RESOLUTSIOON Jätta G.M-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist kohaldatava karistusjärgse käitumiskon trolli materjalid läbi vaatamata. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, G.M-ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 29.11.2017 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M-i suhtes karistus järgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 1 2 G.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 22.01.
3. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla kinnipeetav G.M-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. toetab Kohtuistung Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 13.12.2017 kell 11.00 ning selleks ajaks tuli G.M toimetada vangla videoruumi. Kohtuistungi toimumise alguseks kell 11.00 ei olnud G.M-i toimetatud vangla videoruumi. Kohus ootas süüdimõistetu istungile toimetamist, kuid kella 11.30-ks ei olnud G.M-i vangla videoruumi kohtuistungile toimetatud. Kohus katkestas istungi ning prokurör lahkus. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. 1 Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS § -s 87 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 1 G.M-i puhul on KarS § 87 lg 1 kohaldamise formaalsetest eeldustest täidetud järgmised eeldused: G.M kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi mõistetud liitkaristust 5 aastat vangistust . Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 22.01.2018, seega kannab kinnipeetav ära mõi stetud karistuse täies ulatuses. G.M-i on ka enne käesoleva karistuse aluseks olnud kuriteo toimepanemist karistatud samuti tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega (Viru Maakohtu 02.02.2012 otsus kriminaalasjas 1-12-1079). Vanglast saabunud materjalide kohaselt puudub süüdimõistetul aga vabanemisjärgne elukoht. Seega ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kõik formaalsed eeldused siiski täidetud. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Riigikohus on lahendis 3-1-1-45-16 (30.05.2016) asunud seisukohale, et elukoha puudumisel ei ole võimalik isiku suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole võimalik kohustada süüdimõistetut endale eluk ohta otsima. Täiendavalt selgitab kolleegium, et 2 3 Käesoleval juhul ei ole riik (vangla sotsiaaltöötaja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetule elukohta leidnud ega seda välja selgitanud, seega puudus vanglal alus G.M-i suhtes kohaldatava karistusjärgse käitumiskontrolli materjalide kohtusse saatmiseks, kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks ja oluline eeldus on täitmata. 1 Kas G.M vastaks tema kohta esitatud andmete järgi KarS § 87 lg 1 p 3 nõuetele ei oma enam tähtsust, kuna karistusjärgse käitumis kontrolli rakendamiseks peavad olema täidetud kõik kriteeriumid, kuid käesoleval juhul on üks täitmata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus G.M-i suhtes pärast vangistuse ärakandmist kohaldatava karistusjärgse käitumiskontrolli materjalid läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3