Obsah (15)

§ 113§ 263§ 118§ 63§ 199§ 65§ 68§ 73§ 121§ 114§ 64§ 74§ 31§ 115§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 10.01.2022 Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-21-1131 (20230100912) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kal

) §-de 114 lg 1 p 4, 121 lg 2 p 3 järgi, Ilja Gaidalenko süüdistuses

§ 113

lg 1 järgi ja Maxim Vasilievi süüdistuses

§ 263

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Roman Gluhovtšenko isikukood 38804200391, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, ei tööta, elukoht enne vahistamist xxx, viibimiskoht Tallinna Vanglas. Varem kriminaalkorras karistatud: - Harju Maakohtu 24.03.2014 otsuse alusel

§ 113

järgi vangistusega 7 aastat ja 6 kuud ning

§ 118

lg 1 p 1 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 63lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 7 aastat ja 6 kuud vangistust.

Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2014 otsuse alusel tühistati Harju Maakohtu otsus osaliselt,

§ 118

lg 1 p 1 järgi ning Roman Gluhovtšenko mõisteti süüdi

§-de 113, 119 lg 1 järgi ja teda karistati 1 liitkaristusega 7 aastat ja 3 kuud vangistust. Viru Maakohtu 25.07.2018 määruse alusel vabastati Roman Gluhovtšenko tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni talle mõistetud karistusaja lõpuni, so kuni 27.11.

1. Tõkend vahistamine (tagaselja) 01.09.
2. Süüdistatav peeti kinni 01.09.2020 koostatud Euroopa vahistamismääruse alusel 24.10.
3. Harju Maakohus jättis pärast isiku loovutamist Eesti Vabariigile 28.10.2020 toimunud küsitlemise tulemusel vahi alla. Kaitsja Arina Liskmann-Getsu Süüdistatav Ilja Gaidalenko isikukood 38602180245, xxx kodakondsusega, emakeel xxx keel, xxx, töökoht enne vahistamist X OÜ xxx, elukoht enne vahistamist xxx, viibimiskoht Tallinna vanglas. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 03.07.2015 otsuse alusel

§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 järgi vangistusega 9 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvat 6 kuu pikkust vangistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 27.11.2007 otsuse alusel mõistetud, kuid ärakandmata karistuse 9 kuu pikkuse vangistuse võrra. Lõplikust liitkaristusest 1 aasta ja 3 kuu pikkusest vangistusest arvestati

§ 68

lg 1 alusel maha eelvangistus 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta, 2 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Tõkend vahistamine alates 01.09.2020, süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 31.08.

1. Kaitsja Margo Normann Süüdistatav Maxim Vasiliev isikukood 39001130238, xxx kodanik, emakeel xxx keel, elukoht xxx, xxx, ei tööta. Varem kriminaalkorras karistamata. 2 Tõkend elukohast lahkumise keeld, süüdistatav peeti kahtlustatavana kinni 25.08.2020 ja ta oli vahistatud 27.08.2020 – 11.02.
2. Kaitsja Jelena Benevolenskaja Kannatanud A. M., A. V., J. V. ja M. V. Kannatanute A. V.i, J. V.i Dmitri Školjar ja M. V.i lepinguline esindaja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 , § 306, § 309, § 311-313, § 317, § 175 lg 1 p 4, 5, § 180 lg 1, 3 kohus o t s u s t a s:
3. Süüdi tunnistada Maxim Vasiliev

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

2. Lugeda

§ 68

lg 1 alusel Maxim Vasilievi eelvangistus ajavahemikul 25.08.202011-02.2021 (5 kuud ja 17 päeva) karistusaja hulka. Maxim Vasilievil tuleb seega kanda 6 (kuue) kuu ja 13 (kolmeteistkümne) päeva pikkune vangistus. 3. Jätta Maxim Vasilievile mõistetud ja kandmisele kuuluv vangistus

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata juhul kui Maxim Vasiliev ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.

1. Maxim Vasilievi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Süüdi tunnistada Ilja Gaidalenko

§ 263lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

6. Lugeda

§ 68

lg 1 alusel Ilja Gaidalenko eelvangistus karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust Ilja Gaidalenko kinnipidamisest alates 31.08.

2. Ilja Gaidalenko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.
3. Süüdi tunnistada Roman Gluhovtšenko

§ 121lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud.

9. Süüdi tunnistada Roman Gluhovtšenko

§ 114lg 1 p 4 järgi ja karistada teda vangistusega 14 (neliteist) aastat.

10. Suurendada

§ 64

lg 1 alusel Roman Gluhovtšenkole mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista talle liitkaristuseks 15 (viieteistkümne) aasta pikkune vangistus. 11. Suurendada

§ 65

lg 2 alusel Roman Gluhovtšenkole käesoleva kohtuotsuse 3 alusel mõistetud 15 (viieteistkümne) aasta pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 24.03.2014 otsuse alusel mõistetud karistuse kandmata osa, 2 (kahe) aasta, 3 (kolme) kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Roman Gluhovtšenkole lõplikuks liitkaristuseks 17 (seitsmeteistkümne) aasta, 3 (kolme) kuu ja 16 (kuueteistkümne) päeva pikkune vangistus. 12. Lugeda

§ 68

lg 1 alusel Roman Gluhovtšenko eelvangistus karistusaja hulka ning arvestada karistuse kandmise algust Roman Gluhovtšenko kinnipidamisest alates 24.10.

2. Jätta Roman Gluhovtšenko suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel.
3. Jätta kannatanute A. V.i ja M. V.i nõue kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Maxim Vasilievi ja Ilja Gaidalenko suhtes rahuldamata.
4. Jätta kannatanute A. V.i ja M. V.i nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Maxim Vasilievi ja Ilja Gaidalenko suhtes rahuldamata.
5. Jätta kannatanu J. V.i nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Maxim Vasilievi ja Ilja Gaidalenko suhtes rahuldamata.
6. Rahuldada kannatanute A. V.i ja M. V.i nõue kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Roman Gluhovtšenko vastu. Mõista Roman Gluhovtšenkolt M. V.i ja A. V.i kasuks välja 2842,30 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanute näidatud arveldusarvele. Kanda Roman Gluhovtšenko kinnipidamisel ära võetud 200,12 eurot (asub PPA tagatiskontol) tsiviilhagi katteks kannatanute näidatud arveldusarvele.
7. Rahuldada osaliselt kannatanute A. V.i ja M. V.i nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Roman Gluhovtšenko vastu osaliselt. Mõista Roman Gluhovtšenkolt kannatanute kasuks välja mittevaralise kahju katteks 15 000,00 (viisteist tuhat) eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanute näidatud arveldusarvele.
8. Rahuldada kannatanute A. V.i ja M. V.i nõue välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt viivise arvestamiseks ja välja mõistmiseks. Välja mõista Roman Gluhovtšenkolt kohtuotsuse kuulutamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 2344,35 eurot ja mõista Roman Gluhovtšenkolt välja hüvitamata kahjusummalt kuni põhinõude rahuldamiseni viivis alates 11.01.2021 VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatud määras.
9. Rahuldada osaliselt kannatanu J. V.i nõue kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Roman Gluhovtšenko vastu osaliselt. Mõista Roman Gluhovtšenkolt kannatanu kasuks välja mittevaralise kahju katteks 3000,00 (kolm tuhat) eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu näidatud arveldusarvele.
10. Rahuldada kannatanu J. V.i nõue välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt viivise arvestamiseks ja välja mõistmiseks. Välja mõista Roman Gluhovtšenkolt kohtuotsuse kuulutamiseks sissenõutavaks muutunud viivis 228,82 eurot ja mõista Roman Gluhovtšenkolt välja hüvitamata kahjusummalt kuni põhinõude rahuldamiseni viivis alates 11.01.2021 VÕS §-des 113 lg 1 ja 94 lg 1 sätestatud määras. 4
11. Välja mõista süüdistatavalt Roman Gluhovtšenkolt sundraha 1635,00 eurot ja menetluskulu kokku 21 925,70 eurot (sh määratud kaitsja tasu 97,20 eurot, A. M.i isiku ekspertiisikulu 84,00 eurot, N. V.i surnu ekspertiisikulu 171,50 eurot, DNA ekspertiisikulu 9633,00 eurot, kohtupsühhiaatrilise- ning psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu 1140,00 eurot ja kannatanute lepingulise esindaja kulu 10 800,00 eurot).
12. Välja mõista süüdistatavalt Ilja Gaidalenkolt tuleb välja mõista sundraha 981,00 eurot ja menetluskulu kokku 2848,15 eurot (sh määratud kaitsja tasu 2762,40 ja N. V.i surnu ekspertiisikulu 85,75 eurot).
13. Välja mõista süüdistatavalt M. Vasilievilt tuleb välja mõista sundraha 981,00 eurot ja menetluskulu kokku 3812,95 eurot (sh määratud kaitsja tasu 3727,20 ja N. V.i surnu ekspertiisikulu 85,75 eurot).
14. Kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on makseinfo, mis edastatakse vahistatud süüdistatavatele kinnipidamisasutusse ning tehakse nähtavaks ka e-toimikus.
15. Kohtuotsuse jõustumisel kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 4 hävitada: - välgumihkli korpus (pakend nr 1) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; välgumihkli mehhanism (pakend nr 2) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; päevalilleseemne koored (pakendid 7, 8) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; põletatud tikk (pakendid nr 10, 11) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; sündmuskohalt võetud sigaretikonid (pakendid nr 12, 13, 14, 15) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; musta värvi ese (pakend nr 18) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; plasttops (pakend nr 24) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; kaks plasttopsi (pakend nr 25) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn plasttops (pakend nr 26) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i sõrmejäljekaart mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i sokid Puma, jalatsid Clan Q, aluspesu, lühikesed püksid (pakendid nr 1, 2, 3, 4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; N. V.i riietelt võetud proovid (pakendid nr 1.1-1.2, 2.1-2.4, 3.1, 4.2-4.4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6; N. V.i T-särk ja pusa (pakendid nr 3, 4) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; ümbrik kirjaga mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; J. V.i sõrmejäljekaart mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; A. M.i sinist värvi verine särk, sinist tooni teksapüksid, valget värvi sokid 2tk, tennised sinise-valge-halli kirjud (pakendid nr 1-4) mis asuvad Põhja Prefektuuri 5 - asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; proovid A. M.i riietelt (pakendid nr 1.3-1.5, 2.2-2.7, 3.1-3.2, 4.2, 4.4, 4.6, 4.8) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; turvapadi (pakend nr 5) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; puuteproovid D. Ä. sõidukist (pakendid nr 1-6) mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; sündmuskohajälgede kaart D. Ä autost (pakend nr 7) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; mobiiltelefoni korpuse osa (pakend nr 8) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn;
16. Kohtuotsuse jõustumisel kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda J. V.ile või tema poolt volitatud isikule: - pardakaamera mälukaart (pakend nr 16.2.1) mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; J. V.i kleit mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn;
17. Kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda kohtuotsuse jõustumisel M. Vasilievile või tema poolt volitatud isikule: - M. Vasilievi kell, mobiiltelefon Samsung mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn;
18. Kooskõlas KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel edastada R. Gluhovtšenko kinnipidamisasutusele kohtuotsuse jõustumisel tema isiklike asjade juurde lisamiseks: - R. Gluhovtšenko mobiiltelefon Huawei, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; R. Gluhovtšneko mobiiltelefon Samsung nahast kaante vahel mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; R. Gluhovtšenko sim-kaart, valgest metallist kett ja rist, pipragaasiballoon, mis asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn; R. Gluhovtšenko liigendnuga mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Edasikaebamise kord: Apellatsioon tuleb esitada Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Esitatud süüdistus: Maxim Vasilievit süüdistatakse selles, et tema 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas 6 Läänemere tee x asuva baari x lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis Maxim Vasiliev kooskõlastatult tegutsedes koos Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenkoga grupis tahtlikult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda, tekitades N. V.ile füüsilist valu ja mitteeluohtlikud tervisekahjustused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Eelkirjeldatud tegevus häiris oluliselt ka kõrvaliste isikute, sh tunnistaja A. K., õigusrahu ja turvatunnet. Maxim Vasiliev teadis, et käte ja jalgadega teist inimest valimatult pähe ja kehasse pekstes võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi ja valu ning ta pidas nende saabumist võimalikuks. Oma tahtliku tegevusega pani Maxim Vasiliev toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ilja Gaidalenkot süüdistatakse selles, et tema 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuva baari x lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Nimelt peksis Ilja Gaidalenko kooskõlastatult tegutsedes koos Roman Gluhovtšenko ja Maxim Vasilieviga grupis tahtlikult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Samuti jätkas Ilja Gaidalenko grupis koos Roman Gluhovtšenkoga kannatanu peksmist käte ja jalgadega pea, keha ja jäsemete piirkonda ka siis, kui Roman Gluhovtšenko lõi peksmise ajal Ilja Gaidalenko heakskiidul kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste ja surma tekitamise eesmärgil N. V.i vähemalt viiel korral noaga keha ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis Ilja Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning Roman Gluhovtšenko lõi noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid Roman Gluhovtšenko, Ilja Gaidalenko ja Maxim Vasiliev tahtlikult N. V.ile järgmised vigastused: värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma üla- ja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu 7 piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol ninahuulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües N. V.ile järgmised vigastused: - pehmetesse kudedesse ulatuvad torke-lõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel N. V. suri haiglas xxx kell 09.30. Ilja Gaidalenko teadis, et käte ja jalgadega teist inimest pähe ja kehasse pekstes ning noaga teist inimest kehatüvesse pussitades võib kannatanule põhjustada mistahes raskusega tervisekahjustusi, s.h surma, ning ta pidas ka surma saabumist võimalikuks. Oma tahtliku tegevusega pani Ilja Gaidalenko toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Roman Gluhovtšenkot süüdistatakse selles, et tema lõi 22.08.2020 kella 07.45 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuvas baaris x tahtlikult üks kord käega J. V.i näo piirkonda, põhjustades J. V.ile füüsilist valu ja vasaku silma alla hematoomi. Roman Gluhovtšenko teadis, et J. V.i näkku lüües põhjustab ta J. V.ile valu ja tervisekahjustuse ning ta möönis nende tagajärgede saabumist. Samuti süüdistatakse Roman Gluhovtšenkot selles, et tema olles varem, s.o 22.08.2020 kella 07.45 ajal, toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuva elumaja juures lõi tahtlikult A. M.i vastu jalgu, mille tagajärjel A. M. kukkus pikali maha ning tundis füüsilist valu ja põlvedele tekkisid marrastused. Roman Gluhovtšenko üritas noaga lüüa pikali olevat A. M.i, kuid kannatanul õnnestus lööke pareerida ning püsti tõusta, misjärel lõi Roman Gluhovtšenko valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil A. M.i üks kord noaga kõhtu, põhjustades A. M.ile mitteeluohtliku torkelõikehaava keskkõhu piirkonda, mille paranemine kestab vähem kui neli nädalat. Oma tegevusega pani Roman Gluhovtšenko tahtlikult toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Roman Gluhovtšenkot selles, et tema, olles

§ 113

järgi Harju Maakohtu 24.03.2014 otsusega karistatud teise inimese tapmise eest, 22.08.2020 kella 08.20 ajal Tallinnas Läänemere tee x asuva baari x lähedal, kus viibisid kõrvalised isikud, s.o avalikus kohas KorS § 54 mõttes, rikkus KorS § 55 lg 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. 8 Nimelt peksis Roman Gluhovtšenko kooskõlastatult tegutsedes koos Ilja Gaidalenko ja Maxim Vasilieviga grupis tahtlikult N. V.i käte ja jalgadega valimatult pea, keha ja jäsemete piirkonda. Samuti lõi Roman Gluhovtšenko kooskõlastatult koos Ilja Gaidalenkoga grupis tegutsedes kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda ning peksmise ajal lõi Roman Gluhovtšenko Ilja Gaidalenko heakskiidul võimalikult raskete tervisekahjustuste ja ka surma tekitamise eesmärgil N. V.i vähemalt viiel korral noaga kehatüve ja jäsemete piirkonda. Sealhulgas hoidis Ilja Gaidalenko juba maas olevat noahaavadega kannatanut paigal ning Roman Gluhovtšenko lõi noahaavadega verist kannatanut veel jalaga pea piirkonda. Peksmisega tekitasid Roman Gluhovtšenko, Ilja Gaidalenko ja Maxim Vasiliev tahtlikult N. V.ile järgmised vigastused: - värske nahakriimustus vasakul küünarvarrel, pindmine põrutushaav vasakul pool sarna piirkonnas, värsked nahaalused verevalumid vasaku silma ülaja alalaul ning vasakul pool sarna piirkonnas, vasakul pool alahuulel ja alalõual, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, parema labakäe selgmisel pinnal, vasaku labakäe pihkmisel pinnal I kämblaluu piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal ning vasakul säärel; verevalumid vasaku silma sidekestal, vasakul pool üla- ja alahuule limaskestal, kõõlustanul vasakul pool kukla ja oimu piirkonnas ning vasakus oimulihases, värsked nahamarrastused vasakul pool näol nina-huulevoldi piirkonnas, mõlema küünarliigese sirutuspinnal, mõlemal põlvel ja vasakul säärel. Lisaks tekitasid Roman Gluhovtšenko ja Ilja Gaidalenko tahtlikult peksmise käigus kannatanut noaga lüües N. V.ile järgmised vigastused: 16 - pehmetesse kudedesse ulatuvad torkelõikehaavad vasakul pool keskkõhul ja vasakul reiel, lõikehaav parema käe III sõrme lähimise lüli ja lähimise lüli ning kämblaluu vahelise liigese sirutuspinnal koos sirutajakõõluse vigastusega; - torke-lõikehaav vasaku kaenlaaugu piirkonnas koos kaenlaarteri vigastusega, kopsukelmeõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere külgpinnal koos rinnakelme vigastustega VII ja VIII roidevahemikus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja mille tüsistusena tekkis äge verekaotus välisest verejooksust, traumaatiline šokk ja vasakpoolne õhkrind, mille tagajärjel N. V. suri haiglas xxx kell 09.30. Oma tegevusega pani Roman Gluhovtšenko toime teise inimese tahtliku tapmise, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o

§ 114lg 1 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi: Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagi kannatanud J. V. (N. V.i abikaasa), A. V. ja M. V. (N. V.i vanemad). Tsiviilhagis on esitatud järgmised nõuded: 1) tapetu abikaasa J. V. taotleb VÕS §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju 50 000,00 euro või alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistliku summa välja mõistmist; 2) tapetu vanemad A. V. ja M. V. taotlevad VÕS §-de 134 lg 3, 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt mittevaralise kahju 50 000,00 euro või alternatiivselt VÕS § 134 lg 2 ja 5 järgi kohtu äranägemisel mõistliku summa välja mõistmist; 3) tapetu vanemad A. V. ja M. V. taotlevad VÕS §-de 1043, 1045 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 9 solidaarselt R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt varalise kahju 2842,30 euro välja mõistmist; 4) hagejad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamise nõuetelt kooskõlas TSMS § 367 alusel viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kindla summana alates tsiviilhagi esitamisest 28.01.2021 kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina mittevaralise kahju hüvitamise nõudest kuni mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohase täitmiseni; 5) menetluskulude hagejate kanda jätmist. Hagiavalduse järgi pidid tapetu vanemad A. V. ja M. V. korraldama poja matused. Varaline kahju kokku 2842,30 eurot hõlmab endas matusebüroo teenuseid ja peielaua maksumust. Hagejad tõendavad varalist kahju vastavate arvetega. Hagiavalduse kohaselt tekkis N. V.i abikaasal J. V.il mittevaraline kahju. Abikaasa surm oli ootamatu, alaealine laps jäi isata. J. V. nägi oma abikaasa peksmist, noaga löömist pealt, ta nägi kuidas abikaasa lebas vereloigus ja suri. Raskelt vigastatud lähedase inimese surmaeelsete kannatuste nägemine põhjustas J. V.ile vahetuid ja isiklikke üleelamisi ja tõid kaasa hingelise valu. J. V. suunati psühholoogilisele nõustamisele. N. V.i vanematel tekkis kuriteo tagajärjel poja kaotamise tõttu hingeline trauma kogu eluks, moraalse kahju hüvitamiseks nõutud summa võimaldab kannatanutel mingilgi määral ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi ja korvata kuriteoga kaasnenud õiglustunde riivet. Hagejatel on tugev stress, elukvaliteeti mõjutavad unehäired ja hirmutunne. N. V.i vanemad on tapetu lähedased VÕS § 134 lg 3 tähenduses. Hagiavalduses märgitu järgi on ajakirjanduses peksmise, surma tekitamise, süüdistatavate tagaotsimise jms asjaolude pidev kajastamine toonud hagejatele kaasa veelgi suuremad kannatused. Pärast iga artiklit elavad lähedased N. V.i kaotust veelkord sügavalt üle, meenutades detailides tolle päeva asjaolusid. Viidatud üleelamised on viinud hageja nii kaugele, et neil on tekkinud vajadus psühholoogilise abi järele. Kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga paluvad hagejad mittevaralise kahju nõuetelt arvestada ja välja mõista ka viivised kuni nõuete kohase täitmiseni. Prokuröri seisukoht: R. Gluhovtšenkole ette heidetud J. V.i ja A. M.i kehaline väärkohtlemine on prokuröri hinnangul tõendatud. J. V.i osas märkis prokurör, et kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatavad (sh R. Guluhvtšenko) ja kannatanu viibisid süüdistuses märgitud ajal Läänemere tee x Tallinnas asuvas baaris x. Nimetatud asjaolu kinnitavad kannatanu, süüdistatav ja kohtus üle kuulatud tunnistajad (A. J., A. K., S. K.). Loetletud isikulised tõendiallikad kinnitasid samuti seda, et R. Gluhovtšenko lõi J. V.i. Seda, et J. V.i baaris löödi, rääkis ka J. V.i baarist minema sõidutanud A. M.. Prokurör märkis, et J. V.i ütlustega on tõendatud, et ta tundis R. Gluhovtšenko löögi tagajärjel valu. Baaris viibinud tunnistajad A. J. ja G. A. selgitasid, et kannatanu kaotas pärast lööki tasakaalu, järelikult oli R. Gluhovtšenko löök tugev. Kannatanu isiku läbivaatusel 22.08.2020 kell 19.15 tuvastati J. V.i näol, parema silma sisemises silmanurgas tumelilla hematoom. Silma all oleva tervisekahjustuse olemasolu kajastati ka hilisemas J. V.i epikriisis. Prokuröri hinnangul pani R. Gluhovtšenko teo toime otsese tahtlusega. 10 A.M.i puudutavas osas nentis prokurör, et kannatanu on kirjeldanud oma ütlustes seda, kuidas ta sattus 22.08.2020 varahommikul koos N. V.iga baari X juurde kus olid süüdistatavad. A. M. kirjeldas N. V.i ja süüdistatavate vahelist konflikti ning seda, et R. Gluhovtšenko ründas teda noaga. Kohtus uuriti N. V.i auto BMW pardakaamera salvestist ning sellelt nähtub, kuidas R. Gluhovtšenko jookseb nuga käes A. M.i poole. Kannatanu taga ajamist, noaga löömist ja vereplekki särgil nägi pealt tunnistaja M. K., kes helistas häirekeskusesse. Sündmust nägi osaliselt pealt ka tunnistaja A. A.. Sündmuskoha hilisemal vaatlusel leiti A. M.i, A. A.i ja M. K. kirjeldatud kohast verekahtlasi määrdumisi. Kannatanule kutsuti kiirabi ning haiglas ja hiljem ekspertiisi käigus tuvastati A. M.il kõhu piirkonnas noahaav, mis ei olnud eluohtlik. Prokuröri hinnangul pani R. Gluhovtšenko teo toime kavatsetult. J. V.i ja A. M.i kehaline väärkohtlemine on prokuröri arvates õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 3 järgi: enne A.

M.i noaga löömist lõi R. Gluhovtšenko umbes tund aega tagasi J. V.i käega näkku ning järelikult on õiguslikus mõttes tegemist faktilise korduvusega, mis on

§ 121lg 2 p 3 rakendamise eelduseks.

R. Gluhovtšenkole, I. Gaidalenkole ja M. Vasilievile ette heidetud kuritegude puhul leidis prokurör, et vaidlus puudub (ja on tõendatud) järgmised faktilised asjaolud: 1) N. V.i suhtes pandi kuritegu/kuriteod toime 22.08.2020 kella 08.20 ajal; 2) N. V.i suhtes pandi kuritegu/kuriteod toime avalikus kohas KorS § 54 mõttes; 3) N. V. suri; 4) N. V.il tuvastatud surmavad vigastused tekitati noaga, lisaks tuvastati tal rusikate ja jalgadega tekitatud kehavigastusi. Prokuröri hinnangul on vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) teo toimepanemise viis; 2) toimepanijad; 3) toimepanijate teopanused. Prokurör märkis, et kriminaalasjas on tõendatud ja puudub vaidlus selles, et kõik kolm süüdistatavat lõid N. V.i. Samuti on tõendatud fakt, et nuga oli R. Gluhovtšenko käes. Prokurör nentis, et N. V.i puudutavas episoodis võib sündmused tinglikult jagada kaheks. Esmalt on BMW pardakaamera videost näha, kuidas N. V. jõuab koos J. V.iga ja baari juurde teed näidanud taksojuht A. M.iga baari X juurde. Tapetu jookseb autost välja süüdistatavate poole, ründab neid, tekib kaklus, R. Gluhovtšenko silmab eemal seisvat A. M.i ning liigub nuga välja võttes viimase poole. N. V.i ja ülejäänud süüdistatavate vaheline kaklus jätkub, kuid see rahuneb peagi maha ning mehed hakkavad rääkima. Prokuröri hinnangul on video nö esimesel osal näha, kuidas kõik kolm süüdistatavat löövad koos N. V.i, üksteise tegevust heaks kiites. Prokurör nentis, et süüdistatavad panid teo toime grupis, samuti häiriti kõrvaliste inimeste turvatunnet ja rahu. Kakluse nö teine osa algab siis, kui BMW pardakaamera videost näha, kuidas seltskonna juurde jookseb R. Gluhovtšenko. Süüdistatav liigub kaassüüdistatavate vahelt läbi otse N. V.i juurde ja teeb käega löögiliigutuse N. V.i pea suunas. Seejärel vehivad kõik kätega ja liiguvad pardakaamera kaadrist välja ning sel põhjusel kirjeldavad edasisi sündmusi isikulised 11 tõendiallikad. Prokurör leidis eelkõige kannatanu J. V.i, ning tunnistaja A. A.i ütlustele tuginedes, et kakluse teises pooles olid aktiivsemad ja agressiivsemad I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko. Süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlused selle kohta, mis kakluse teises pooles toimus, prokuröri hinnangul usaldusväärsed ei ole. Pärast seda, kui J. V. on auto rooli läinud ja sõidab sündmuskohast mööda, on N. V.i juures näha R. Gluhovtšenkot ja I. Gaidalenkot, kriminaalasjas on tõendatud, et mõlema süüdistatava käed olid verised. Prokurör märkis, et I. Gaidalenko lõi N. V.i kakluse teises pooles samal ajal, kui R. Gluhovtšenko jagas N. V.ile noahoope. I. Gaidalenko ei takistanud R. Gluhovtšenko tegevust, kuigi ta oleks õppinud poksijana saanud seda teha. Samuti ei ole I. Gaidalenko käitumine ei ajaliselt ega ruumiliselt kuidagi R. Gluhovtšenko omast eristatav. Järelikult kiitis I. Gaidalenko R. Gluhovtšenko tegevuse heaks. Näiteks M. Vasiliev hoiab kätega peast kinni ning selles on järeldatav, et tema noalööke heaks ei kiitnud. I. Gaidalenko ei distantseerinud ennast erinevalt M. Vasilievist. Prokurör leidis, et kaastäideviimise poolt räägib ka asjaolu, et kõik vigastused N. V.ile tekitati süüdistatavate poolt väga lühikese ajavahemiku jooksul ja ühes kohas. Samuti näitab kaastäideviimist prokuröri arvates fakt, et pärast N. V.i peksmist ja noaga löömist tegutseb I. Gaidalenko N. V.i juures. I. Gaidalenko enda ütlustega on tõendatud, et süüdistatav selgitas N. V.ile seda, et kõik toimus viimase abikaasa tõttu. I. Gaidalenko nägi järelikult oma teopanust osana kogu sündmusest ning töötles surevat N. V.i psühholoogiliselt. Samuti väärib prokuröri hinnangul märkimist see, kuidas süüdistatavad sündmuskohalt lahkusid: R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko läksid ära koos, kuid M. Vasiliev lahkus eraldi. Vaatamata sellele, et I. Gaidalenko löögid ei põhjustanud N. V.i surma, ei ole tema käitumist võimalik vaadelda R. Gluhovtšenko käitumisest lahus olevana ja sel põhjusel on prokuröri arvates tegemist kaastäideviimisega. M. Vasilievi tegevus on prokuröri hinnangul süüdistuses õigesti kvalifitseeritud

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatav lõi koos I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenkoga N. V.i. Süüdistatav ise möönis, et nende tegevus oli teisi inimesi häiriv. Arvestades seda, et M. Vasiliev lõi N. V.i korduvalt mõne minuti jooksul pea ja keha piirkonda, sh siis kui N. V. oli pikali maas, on prokuröri hinnangul ilmne, et M. Vasilievil oli tahtlus tekitada N. V.ile valu ja kehavigastusi. R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tegevus on prokuröri arvates samuti süüdistuses õigesti kvalifitseeritud. R. Gluhovtšenko on varem karistatud tapmise eest, seega tuleb tema tegevus kvalifitseerida

§ 114lg 1 p 4 järgi.

I. Gaidalenko pani toime

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör märkis, et R. Gluhovtšenko puhul on tõendatud, et ta otsis taskust nuga juba kakluse alguses ning andis oma prillid tunnistaja A. K.i kätte. R. Gluhovtšenko soovis nuga ilmselgelt kasutada N. V.i vastu juba kakluse alguses, kuid tema tähelepanu köitis A. M.. R. Gluhovtšenko kasutuses olnud nuga oli avatav nupuga, noa tera pikkus oli 85mm, laius 25mm ja käepideme pikkus 115mm. Järelikult oli noa tera piisava pikkusega selleks, et küündida löögi korral inimese siseorganiteni. N. V.i oli noaga löödud korduvalt, tapetul tuvastati kokku 4 torke-lõikehaava, millest 2 olid eluohtlikud. I. Gaidalenko on peaaegu 30 aastat tegelenud poksimisega, ta kasutas N. V.i löömiseks käsi ja jalgu, löögid olid korduvad ja tugevad. I. Gaidalenko löögid olid suunatud N. V.i pea ja keha piirkonda, kohtupraktikas on selliseid lööke peetud raskeid tagajärgi põhjustavateks ja isegi eluohtlikuks. N. V.ile noaga, käte ja jalgadega jagatud löögid äratasid tunnistaja A. K., seda et ühel hetkel muutus rünne nii intensiivseks, et ta pidi autosse minema, märkis ka J. V.. Sihitud, konkreetsed ja tugevad löögid N. V.i pihta kinnitavad prokuröri arvates mõlema süüdistatava tapmistahtlust. 12 Viimast kinnitab ka mõlema süüdistatava teojärgne käitumine: nad lahkusid sündmuskohalt, puhastasid käed ja vahetasid riided ning läksid pakku. N. V.i seisundit nähes süüdistatavad kiirabi ei kutsunud, kuigi nad pidid oma varasema kogemuse pinnalt teadma, mis tagajärg võib saabuda siis, kui inimest noaga lüüa. Sündmuskohalt ära minnes väljus edasiste sündmuste ahel I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko kontrolli alt ning seega ei olnud neil võimalik edasisi sündmusi enam kuidagi kontrollida ega loota, et tagajärg ei saabuks. Prokurör nentis, et R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko pidid aru saama põhjuslikust seosest teo ja tagajärje vahel: süüdistatavad lõid N. V.i korduvalt käte, jalgade ja terariistaga. N. V.il oli suur verekaotus ja süüdistatavad said seega väga hästi aru, milline tagajärg tõenäoliselt saabub. Kohtus ei tuvastatud selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks väita, et teise inimese noaga löömine rindkere ja kõhu piirkonda ei too kaasa tema surma. N. V.i surm ei olnud noaga löömise ebatüüpiline tagajärg. M. Vasilievi karistamisel tuleb prokuröri arvates silmas pidada seda, et kuigi ta lõi N. V.i korduvalt, tegi tema N. V.i pihta kõige vähem lööke. Samas olid löögid suunatud N. V.i pähe ja kehasse, samuti lõi M. Vasiliev N. V.i siis, kui viimane lamas maas. Süü suuruse puhul tuleb prokuröri hinnangul arvestada ka seda, et M. Vasiliev üritas N. V.iga rääkida ning sündmuste lõppfaasis oli ta ehmunud, kuid abi ta N. V.ile ei kutsunud. M. Vasilievi karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, kuid raskendavaks teo toimepanemine grupis koos R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenkoga. M. Vasilievil ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi, tegu oli pigem ajendatud ümbritsevatest sündmustest ja sõprade käitumisest. I.Gaidalenko puhul leidis prokurör, et tema süü suurust hinnates tuleb arvestada seda kuhu olid löögid suunatud (pea- ja kehapiirkonda), löökide intensiivsust ja sündmuse kestust (palju tugevaid lööke lühikese ajavahemiku jooksul) ja tagajärge (inimese surm). Teojärgselt I. Gaidalenko sõimas surevat N. V.i ja ei kutsunud talle abi. I. Gaidalenko lahkus sündmuskohalt kuriteo jälgi kõrvaldama. I. Gaidalenko karistust raskendavaks asjaoluks on prokuröri hinnangul kuriteo toime panemine grupis, kergendavaid asjaolusid prokuröri arvates ei esine. R. Gluhovtšenko süü J. V.i ja A. M.i puudutavates episoodides on prokuröri hinnangul suur. Mõlemat kannatanut lõi süüdistatav eluohtlikku piirkonda (J. V.i näkku, A. M.i noaga kõhtu). J. V.i puhul oli teo tagajärg üpris kerge, kuid A. M. vajas noalöögi tõttu operatsiooni. Mõlemast kannatanust oli süüdistataval pärast tegu ükskõik. Karistust kergendavaks asjaoluks on J. V.i episoodis teo tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei ole. R. Gluhovtšenko süüd N. V.i puudutavas episoodis hinnates on prokuröri arvates oluline ründe intensiivsus: süüdistatav lõi N. V.i korduvalt käte, jalgade ja noaga väga lühikese ajavahemiku vältel sh siis, kui N. V. oli pikali. Samuti lõi R. Gluhovtšenko N. V.i jalaga pähe siis, kui N. V. oli juba vereloigus. R. Gluhovtšenko oli kogu sündmusteahela keskne figuur ning temale on omistatavad kõik N. V.ile põhjustatud tagajärjed. Pärast tegu R. Gluhovtšenko N. V.ile abi ei kutsunud ja läks minema, kuriteo jälgi kõrvaldama ning pakku. R. Gluhovtšenko karistust kergendavateks asjaoludeks on süü osaline tunnistamine, tsiviilhagide osaline õigeks võtmine ja N. V.i vanemate ees vabandamine. Karistust raskendavaks asjaoluks on teo toimepanemine grupis. Kokkuvõtvalt taotles prokurör: 1) M. Vasilievi süüdi tunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud; 13 2)

§ 68lg 1 alusel M.

Vasilievi 5 kuu ja 17 päeva pikkuse eelvangistuse (25.08.202011.02.2021) karistusaja hulka arvestamist ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 13 päeva pikkuse vangistuse lugemist; 3)

§ 74lg 1 ja 3 alusel M.

Vasilievile mõistetava ja kandmisele kuuluva 1 aasta ja 13 päeva pikkuse vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata jätmist, juhul kui M. Vasiliev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu; 4) I. Gaidalenko süüdi tunnistamist

§ 113

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 aastat ja 3 kuud; 5)

§ 68lg 1 alusel I.

Gaidalenko eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ja karistuse kandmise alguse lugemist alates I. Gaidalenko kahtlustatavana kinni pidamisest 31.08.2020; 6) R. Gluhovtšenko süüdi tunnistamist

§ 121lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat; 7) R.

Gluhovtšenko süüdi tunnistamist

§ 114

lg 1 p 4 järgi ja tema karistamist 14 aasta pikkuse vangistusega; 8)

§ 64lg 1 alusel R.

Gluhovtšenkole mõistetud üksikkaristustest raskema suurendamist ning R. Gluhovtšenkole 15 aasta pikkuse liitkaristuse mõistmist; 9)

§ 65lg 2 alusel R.

Gluhovtšenkole mõistetud 15 aasta pikkuse liitkaristuse suurendamist eelmise, Harju Maakohtu 24.03.2014 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata karistuse – 2 aasta, 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning R. Gluhovtšenkole lõplikuks liitkaristuseks 17 aasta, 3 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistuse mõistmist; 10)

§ 68lg 1 alusel R.

Gluhovtšenko eelvangistuse karistusaja hulka arvestamist ja karistuse kandmise alguse lugemist alates R. Gluhovtšenko kinni pidamisest Läti Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel 24.10.2020. 11) R. Gluhovtšenkolt, I. Gaidalenkolt ja M. Vasilievilt surnu (N. V.) kohtuarstliku ekspertiisi kulu (343,00 eurot) ja kannatanute J. V.i, A. V.i ja M. V.i esindaja õigusabikulude välja mõistmist; 12) R. Gluhovtšenkolt isiku (J. V.) kohtuarstliku ekspertiisi kulu (84,00 eurot), kohtupsühhiaatrilise ja –psühholoogilise kompleksekspertiisi kulu, DNA-ekspertiisi kulu ja kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu välja mõistmist. Kohtuvaidluses esitas prokurör mh ka ettepaneku selle kohta, kuidas toimida kriminaalasja juurde võetud asitõenditega (vt prokuröri teesid). Kannatanute J. V.i, A. V.i ja M. V.i lepingulise esindaja seisukoht: Kannatanute esindaja jäi esitatud nõuete juurde ja märkis kohtuvaidluses, et süüdistatavad ei vaielnud vastu matusekuludele ja nende suurusele. Kannatanute esindaja oli seisukohal, et süüdistatavate süü surma tahtlikus tekitamises on tõendatud, samuti leidis kinnitust J. V.i löömine. Mittevaralise kahju suuruse osas märkis esindaja, et selle tõendamine ei ole võimalik. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid ja nendest tulenevalt määrata vastav rahasumma. N. V.i lähedased on tema abikaasa ja vanemad. Viimaste puhul on erandlikuks asjaoluks see, et nad pidid matma oma poja ja see on vastuolus loodusseadustega. Vanemate psüühikat mõjutab lapse surm oluliselt, vanem jääb otsima kestvalt põhjuseid miks elu läks selliselt ja kuidas elu oleks siis, kui kõike seda ei oleks juhtunud. Kannatanud lootsid haiglasse minnes näha oma poega elusana, kuid said teada, et poeg on surnud. N. V.i ema pidi pöörduma psühholoogi vastuvõtule. J. V. nägi pealt, kuidas tema abikaasat peksti, noaga löödi ja kuidas mees suri. Süüdistatavate väited on kohatud selles, et kogu sündmusteahela käivitas J. V., kes on ise oma abikaasa surmas süüdi. 14 Kannatanute esindja märkis, et kohtud lähtuvad mittevaralise kahju hüvitisi kindlaks määrates Riigikohtu 2020 aastal avaldatud analüüsi. Viimastel aastatel on sarnastel juhtudel välja mõistetud hüvitisi vahemikus 5000-20 000 eurot. Samas kätkeb analüüsis märgitud summade aluseks võtmine ohtu, et kohtud jäävad nendesse summadesse kinni ning aastate pärast uut analüüsi tehes mingit edasiminekut ei ole. Kokkuvõtvalt leidis kannatanute esindaja, et hagi tuleb rahuldada, N. V.i vanemate kasuks tuleb välja mõista vanemate kantud matusekulud ning N. V.i abikaasa kasuks tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot ning N. V.i vanemate kasuks tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot. Kannatanutel tekkinud menetluskulud palus esindaja jätta süüdistatavate kanda. Süüdistatava R. Gluhovtšenko ja tema kaitsja seisukoht: Süüdistatav tunnistas, et ta andis J. V.ile baaris X kõrvakiilu pärast seda, kui naine teda solvas. N. V.i süüdistatav oma sõnul tappa ei tahtnud – süüdistatav märkis, et ta ei mäleta sündmusest mitte midagi, vabandas tapetu vanemate ees, võttis õigeks hagi varalise kahju nõudes ning möönis, et on A. V.ile ja M. V.ile põhjustanud hingevalu, mis kaasnes poja kaotusega. A. M.i noaga löömist R. Gluhovtšenko ei mäletanud. Kaitsja nõustus prokuröriga selles, et väga paljude asjaolude üle vaidlus puudub. R. Gluhovtšenko süüdistuses, mis puudutab N. V.i tapmist, ei ole kaitsja arvates kliendi tegevus õigesti kvalifitseeritud, kuigi vaidlust selle üle ei ole, et N. V. suri R. Gluhovtšenko antud noalöögi tagajärjel. Kaitsja märkis, et BMW videosalvestisega on tõendatud, et baari X juures toimunud kakluse algatajaks ja esmaseks ründajaks oli N. V., kes saabus baari juurde koos J. V.i ja A. M.iga. Vaidlus selles, et nn „ohvri“ J. V.i käitumine oli pehmelt öeldes ideaalist kaugel. J. V. provotseeris esimese konflikti baaris (R. Gluhovtšenkole esitatud süüdistus mis puudutas J. V.i löömist), valmistas oma abikaasa moraalselt ette jõuliseks kakluseks ning tegi kõik endast oleneva – kas meelega või kogemata – et baaris toimunud intsident jätkuks hiljem tänaval. BMW pardakaamera salvestiselt on kuulda, kuidas J. V. ütleb N. V.ile, et „N., ma ei taha, et sa neid ära tapaks“. Selline kõnepruuk lähedase inimesega ei ole kohane. J. V.i puhul ei tasu unustada seda, et tegemist oli 4 lapse emaga, kelle soov lõbusalt aega veeta päädis 4-5 baari külastamisega ja isegi varahommikul ei soovinud ta minna koju oma laste juurde, kellest noorim – 4-kuune – jäeti üksi koju. Kaitsja hinnangul tuleb kohtul vastata küsimusele mis toimus N. V.i ja süüdistatavate vahel – kas tegemist oli tapmisega, provotseeritud tapmisega, kaklusega või kehavigastuste tekitamisega, mis õnnetul kombel päädis surmaga? Kas tegemist oligi kaklusega, mis lõppes ründaja surmaga? Viimasele küsimusele vastaks kaitsja jaatavalt järgmistel põhjustel: - ekspert on tuvastanud N. V.il kehavigastusi, mis viitavad sellele, et ta osales aktiivselt kakluses; R. Gluhovtšenko on kohtule kinnitanud, et ta ei soovinud N. V.i tappa; eelnevalt oli R. Gluhovtšenko osavõtul toimunud kaks konflikti: esimene baaris x ja teine baaris X J. V.iga. Need konfliktid ei jätkunud tänaval, need ei lõppenud draamaga, mõlemal korral oli kliendi käitumine tasakaalustatud ja kontrollitud; 15 - - - viimane konflikt, kus ründajaks oli N. V., tuli R. Gluhovtšenko ja teiste süüdistatavate jaoks väga ootamatult ning oli järsk. R. Gluhovtšenko vaates oli väga šokeeriv, kui suur, tugev noormees sõna lausumata lööb tema spordis tugevat sõpra (I. Gaidalenkot) keda ei ole lihtne nö välja lülitada. N. V. oli R. Gluhovtšenkost kehamassi poolest ca 2 korda suurem. Lisaks nägi R. Gluhovtšenko veel ühte kaukaaslase välimusega meest ning J. V.i, kes lõputult karjus, provotseeris, üritas lüüa kätega ja küünistada. R. Gluhovtšenko tajus olukorda enda ja I. Gaidalenko jaoks väga ohtlikuna ja pidi reageerima – üks kaaslastest oli juba maas. R. Gluhovtšenkol tekkis hirm oma elu ja tervise pärast – arvestades J. V.i eelnevaid, baaris öeldud ähvardusi. Eeltooduga on selgitatav R. Gluhovtšenko agressioon; R. Gluhovtšenko tegutses eelnevat arvestades enda arvates hädakaitseseisundis. Nt on videosalvestisel näha, et A. M. hoiab käsi selja taga – see võib kõrvalise isiku jaoks tähendada, et tal on käes nuga ning ta plaanib seda hakata kasutama; A. M. juurest naastes olid kõik eeldused täidetud, et R. Gluhovtšenko arvaks, et ta tegutseb hädakaitseseisundis: N. V.i eelnev rünne, J. V.i eelnevad solvangud ja ähvardused. Videolt on näha, kuidas I. Gaidalenko ja N. V. seisavad vastamisi, liigutusi tegemata, kuid J. V. jookseb ringi ning püüab haarata ning lüüa M. Vasilievit ja I. Gaidalenkot. R. Gluhovtšenko pidas ekslikult õigusvastast rünnet jätkuvaks ning tema tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 31järgi.

R. Gluhovtšenko vastutab järelikult

§ 31

lg 1 teise lause alusel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest ning tema tegevus tuleb kvalifitseerida

§de 118 lg 1 p 7, 1191 järgi. Olukorras kus kohus kaitsja loogikat ei jaga, tuleb kohtul alternatiivselt hinnata, kas R. Gluhovtšenko tegevus vastab

§ 115

koosseisule – kriminaalasjas on tõendatud provokatsioon ning see, et rünne oli ootamatu. Kaitsja leidis, et klient on andnud usaldusväärseid ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta sündmustest mitte midagi. Mälulüngad on selgitatavad tugeva hirmutunde ja selle tagajärjel tekkinud kõrge adrenaliinitasemega, alkohoolse intoksikatsiooniga (mida kinnitab eksperdi arvamus) ja R. Gluhovtšenko poolt tarvitatud ravimitega. Kohtule esitati tõendid ravimite kohta, mis on R. Gluhovtšenkole välja kirjutatud ning need võisid koosmõjus alkoholiga suurendada hingelist erutust. Tunnistaja M. K. ja kaasüüdistatavad kinnitavad seda, et klient oli imelikus seisundis. Kaitsja märkis, et kooskõlas

§ 57

lg 2 on kohtul võimalik arvestada karistuse mõistmisel teisi, seaduses loetlemata asjaolusid. R. Gluhovtšenko puhul tuleks arvestada kannatanu provotseerivat käitumist, kliendi organismi reaktsiooni ravimitele koos alkoholiga jne. Episoodis, kus kannatanuks on A. M., märkis kaitsja, et tegemist oli samuti eksimusega õigustavas asjaolus. Lisaks tuleb kohtul silmas pidada seda, et A. M.i kehavigastused ei olnud rasked.

§ 31

lg 1 kohaldamisel tuleb silmas pidada, et

§ 121subjektiivne teokoosseis eeldab tahtlust, järelikult tuleb R.

Gluhovtšenko õigeks mõista. Episoodis, kus kannatanuks on J. V., oli kaitsja seisukohal, et J. V.i kehavigastus ei ole tõendatud. Fotol kujutatud vigastus võis tekkida BMW turvapadja avanemisel, kui kannatanu sõitis autoga vastu seina. Tunnistaja A. J., baari omanik oli erinevalt teistest isikulistest tõendiallikatest kaine. A. J. selgitas, et kannatanu käitus provotseerivalt ja väljakutsuvalt, tunnistaja sõnul mingit löömist ei olnud – R. Gluhovtšenko piirdus J. V.i tõukamisega. Tunnistajad ja A. M. ei näinud J. V.il neid vigastusi, millest räägib süüdistus. Tõukamine ei ole samastatav löögiga ja kohtupraktikas ei loeta teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamist (sh tõukamist)

§ 121järgi karistatavaks.

16 Kokkuvõtvalt taotles kaitsja R. Gluhovtšenko tegevuse ümber kvalifitseerimist N. V.i episoodis

§ 31

lg 1 alusel

§-de 118 lg 1 p 7, 1191 järgi ning episoodides mis puudutasid A. M.i ja J. V.i, tuleks R. Gluhovtšenko kaitsja hinnangul õigeks mõista. Karistuse määramisel palus kaitsja arvestada lisaks karistust kergendavatele asjaoludele sellega, et R. Gluhovtšenkol on kaks alaealist last, klient töötas enne vahistamist ja töökohast iseloomustati teda positiivselt. Kinnipidamisel ei osutanud R. Gluhovtšenko vastupanu ja andis kohtueelses menetluses tõeseid ütlusi. J. V.i esitatud mittevaralise kahju nõude palus kaitsja jätta rahuldamata – J. V. üritab ennast näidata kannatanuna olukorras kus ta oli konflikti peategelane ja provotseerija. Kui mõtteliselt eemaldada J. V. tolle päeva sündmustest, ei oleks tragöödiat toimunudki. Hagi esitamine sellises olukorras on moraalitu, ebakorrektne ja –õiglane. J. V.i vanemate esitatud tsiviilhagi on osaliselt põhjendatud. Kaitsja märkis, et varalise kahju nõue vaidluse all ei ole ning see tuleb rahuldada. Mittevaralise kahju puhul leidis kaitsja, et N. V.i vanemate puhul ei esine summa suurust õigustavaid erandlikke asjaolusid. Lisaks tuleb kohtul arvestada seda, et N. V.i ema sai kindlustusandjalt poja surma puhul 17 000 eurot. Süüdistatava I. Gaidalenko ja tema kaitsja seisukoht: I.Gaidalenko ei tunnistanud ennast talle esitatud süüdistuses süüdi märkides, et tema N. V.i surma ei põhjustanud. Ta ei näinud R. Gluhovtšenko käes nuga ning seega ei vastuta tema kaassüüdistatava käitumise eest kaastäideviijana. Tsiviilhagile vaidles süüdistatav vastu ja oli seisukohal, et kuivõrd ta ei ole N. V.i tapnud, siis ei ole hagi tema vastu põhjendatud. Kaitsja oli seisukohal, et I. Gaidalenkole esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kaitsja jagas baari X juures toimunud intsidendi sarnaselt prokuröriga mõtteliselt kahte ossa ja nentis, et sündmuse esimeses ja teises pooles puuduvad igasugused kindlad tõendid selle kohta, et I. Gaidalenko oleks N. V.i jalaga löönud. Samuti on BMW pardakaamera videosalvestisest näha, et I. Gaidalenko ja M. Vasiliev ei andnud R. Gluhovtšenko tegevusele mittemingisugust heakskiitu. Kaitsja hinnangul tabas R. Gluhovtšenkot äkiline märatsushoog ning viimane jooksis lihtsalt noaga amokki. Kaitsja rõhutas, et sündmused baari X juures ei olnud ajendatud tema kliendist. Intsident sai alguse J. V.ist, N. V.ist ning vähesel määral ka A. M.ist. J. V. meelitas N. V.i baari juurde ning A. M. osutas abi. Viidatud käitumisaktide kõrvaldamisel jäänuks traagiline sündmus olemata. Kaitsja hinnangul nähtub BMW pardakaamera videost fakt, et rünnet baari X juures alustas N. V.. Samuti tõendab videosalvestis kaitsja arvates seda, et N. V.ile andis R. Gluhovtšenko esimese, surmava löögi kell 08.22.

1. Erinevalt prokurörist ei pidanud kaitsja kannatanu J. V.i ja tunnistaja A. A.i ütlusi usaldusväärseteks järgmistel põhjustel: - - J. V.ile meenus alles kohtus prokuröri jaoks äärmiselt oluline fakt, et ta nägi kakluse käigus noa kasutamist. Olukorras kus isikuline tõendiallikas ei räägi kohtueelses menetluses mitte midagi noa kasutamisest on ilmne, et see teadmine on hilisem - kannatanu on tutvunud kriminaalasja materjalidega; J. V. oli tarvitanud märkimisväärselt alkoholi – kohtus tuvastati, et öö jooksul jõi kannatanu vähemalt 11 kokteili, 1 shoti ja A. M.ilt hangitud viina, mille kogus ei ole teada. BMW pardakaamera salvestisel on näha, et kannatanul on tõsised tasakaaluhäired; 17 - - - - J. V. andis kohtus segaseid ja vastuolulisi ütlusi, need ei ole kooskõlas BMW pardakaamera salvestisega. J. V. nägi ühte, mäletab teist ja tal on selgelt valikuline mälu; A. A.i ütlused olid segased, aegruumiliselt sidumata ning seega on põhjendatud kahtlus, et tunnistaja esitas asjaolusid, mida ta näha ei saanud. Nii näiteks ei saanud kakluse esimese osa toimumiskoht olla tunnistaja vaateväljas ees seisvate lehtpuude ja vaataja kauguse tõttu; A. A.i ütlused on vastuolus BMW pardakaamera videoga. Nii näiteks räägib tunnistaja sellest, kuidas vahetult enne R. Gluhovtšenko naasmist seltskonna juurde toimub seal kaklus, kuid pardakaamera video kinnitab seda, et kaklus oli sellel hetkel maha rahunenud. Samuti selgitas tunnistaja, et kaklust alustasid uuesti M. Vasiliev ja I. Gaidalenko, kuid videosalvestiselt on näha, et nad seda ei teinud; A. A.i jutt on kohati oletuslik, esmase kakluse koha ja A. A.i vaatevälja vaheline kaugus on ca 63m ning tunnistaja jälgis sündmusi ca 20m kõrguselt (s.o kortermaja 7-ndalt korruselt). Kaitsja hinnangul ei võimaldanud viidatud distants ja vaatenurk tunnistajal adekvaatselt hinnata isikute liigutuste sisu ja nende eesmärki – tunnistaja ignoreeris mistahes muid liigutusi kui löögid; A. A.i mälu on valikuline, tunnistaja muutus ütluste andmisel arrogantseks ning see on omane valetajatele. Tunnistaja A. K. on kinnitanud, et I. Gaidalenko üritas R. Gluhovtšenkot õlgadest kinni hoida ning tunnistaja ütlused on kooskõlas BMW pardakaamera videoga: I. Gaidalenko ei olnud agressiivne. Tunnistaja A. G. julges erinevalt A. A.ist väita, et ta puude tõttu kõike ei näinud ning sarnaselt I. Gaidalenkoga ei kinnita tunnistaja ühtegi kliendile süüks arvatud tegevust. Samuti on A. G. filminud, kuidas R. Guhovtšenko lahkub N. V.i juurest käed võidukalt üles tõstetud. Kaitsja oli seisukohal, et mitte ükski tõend ei viita sellele, et I. Gaidalenko nägi R. Gluhovtšenko käes nuga või pidi seda nägema. Nuga oli tumedat värvi ning see omakorda takistab selle märkamist. Vere märkamine ei ole tõendiks selle kohta, et vältimatult saadakse aru noa kasutamisest. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et I. Gaidalenko ei löönud kakluse esimeses pooles N. V.i kordagi jalaga, samuti ei löönud ta N. V.i M. Vasilieviga ühiselt ja kooskõlastatult. N. V. lõi I. Gaidalenko kaks korda knockdowni, kliendil olid peapõrutusele viitavad hematoomid näha veel kinnipidamiselgi. Kuivõrd N. V. lõi I. Gaidalenkot pähe, siis sai ilmselt mõjutatud tasakaalukeskus ning sellises seisus inimene ei ole ümbritseva suhtes tähelepanelik. Kaitsja märkis, et I. Gaidalenkot ei saa käsitleda kaastäideviijana. Viimase puhul eeldatakse iga täideviija olulist panust süüteo toimepanemisel, kuid I. Gaidalenko puhul saab rääkida selle panuse täielikust puudumisest. BMW pardakaamera video ei käsitle mingilgi määral momente, mis viitaks I. Gaidalenko poolt vägivalla kasutamisele, veelgi vähem R. Gluhovtšenko tegevuse heakskiitmisele. Seda, et R. Gluhovtšenko noa kasutamisele mittemingisugust heakskiitu ei vajanud, näitab A. M.iga juhtunu. R. Gluhovtšenko käitumine oli kontrollimatu ning ta sooritas noahoobid sõltumata kellegi heakskiidust. Kaitsja taotles I. Gaidalenko täielikku õigeks mõistmist: BMW pardakaamera video tõendab seda, et I. Gaidalenko reageeris üksnes N. V.i õigusvastasele ründele. Kaitsja hinnangul ei ole I. Gaidalenkole ette heidetud teod tõendatud ning kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 alusel tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks põhjusel, et I. 18 Gaidalenko on viibinud alusetult vahi all. Süüdistatava M. Vasilievi ja tema kaitsja seisukoht: M. Vasiliev tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi ja kahetses. Tsiviilhagile vaidles süüdistatav vastu märkides, et tema ei põhjustanud N. V.i surma. M. Vasilievi kaitsja leidis, et tema kliendile esitatud süüdistus on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja nentis, et tema kaitsealuse ütlused on usaldusväärsed ning riimuvad asjas kõige olulisema tõendiga – BMW pardakaamera salvestisega. M. Vasiliev lõi N. V.i, kuid on seda kahetsenud. Klient oli see, kes üritas aktiivselt baari X juures tekkinud ärevat olukorda maha rahustada. See õnnestus korraks, kuid konflikt puhkes uuesti ning selles M. Vasiliev ei osalenud. M. Vasilievi karistamisel palus kaitsja arvestada seda, et ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Prokuröri taotletud karistus oli kaitsja arvates kohane ning sellega nõustus ka M. Vasiliev. Kannatanute esitatud hagile vaidles kaitsja vastu. Kaitsja märkis, et hagis esitatud nõuded on seotud N. V.i surmaga, kuid seda tema klient ei põhjustanud. Menetluskulude osas oli kaitsja seisukohal, et tema kliendilt ei saa välja mõista DNA ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi kulusid. Välja mõistmisele kuuluvad menetluskulud palus kaitsja ajatada maksimaalseks võimalikuks ajaks: momendil M. Vasiliev ei tööta ning see on seotud tema tervisliku seisundiga. Kohtu seisukoht: I Kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt lõi R. Gluhovtšenko 22.08.2020 varahommikul Läänemere tee x asuvas baaris X J. V.ile käega näkku. J. V. sõitis seejärel baarist koos teda oodanud taksojuhi A. M.iga koju, kus rääkis löögist oma abikaasale N. V.ile. J. V.i abikaasa palus A. M.il ees sõita ja teed näidata ning läks koos naisega ja taksojuhiga baari X juurde. Baari juures olid R. Gluhovtšenko, I. Gaidalenko ja M. Vasiliev. Puhkes ümbritsevaid inimesi häiriv kaklus ja selle käigus lõid kõik kolm süüdistatavat N. V.i valimatult erinevatesse kehapiirkondadesse. Seltskonnast korraks eemaldunud R. Gluhovtšenko läks ja lõi noaga koos J. V.iga ja N. V.iga baari juurde tulnud A. M.i ning lõi seltskonna juurde naastes noaga vähemalt viis korda N. V.i. R. Gluhovtšenko tegevuse kiitis heaks I. Gaidalenko, viimane jätkas N. V.i peksmist ajal, mil R. Gluhovtšenko N. V.i noaga lõi. M. Vasiliev süüdistuse järgi R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko tegevust heaks ei kiitnud ning jäi kõrvalseisjaks. Kriminaalasjas puudub vaidlus ning on tõendatud, et nii süüdistatavad kui kannatanu J. V. olid 22.08.2020 varahommikul baaris X oma õhtut lõpetamas. Arvestades eeltoodut on ilmne ning samuti ka tõendatud, et keegi neist ei olnud süüdistuses kirjeldatud sündmusteahela käivitumise hetkel (s.o J. V.i löömine R. Gluhovtšenko poolt) enam kaine. Süüdistatavad M. Vasiliev (kd I tlk 154 pöördel-164 pöördel), I. Gaidalenko (kd I tlk 164 pöördel-169 pöördel ja 172 pöördel-183), R. Gluhovtšenko (kd I tlk 189 pöördel-198) ja tunnistaja A. K. (kd I tlk 126 pöördel-130 pöördel) andsid riimuvaid ütlusi selle kohta, et 19 seltskond kogunes 21.08.2020 õhtul kella 22.00 paiku esmalt Maardus, baaris x. Süüdistatav M. Vasiliev väitis, et tema, tunnistaja V. L. ning R. Gluhovtšenko tarvitasid enne baari minekut kolme peale ca 1g kokaiini. R. Gluhovtšenko seda väidet ei kinnitanud ning V. L.lt keegi menetlusosalistest selle fakti kohta aru ei pärinud. R. Gluhovtšenko vastus narkootikumide tarvitamise kohta oli kategooriliselt eitav, kuid süüdistatava ütlused selle fakti kohta kohtu jaoks usaldusväärsed ei ole. Kohus ei näe ühtegi mõistlikku põhjust miks peaks M. Vasiliev sellise detaili välja mõtlema. R. Gluhovtšenko vältis hooti hoolikalt kõike mis võiks teda vähegi halvemas valguses näidata (vt näiteks süüdistatava vastus kaitsjale esmasküsitluses, et baaris X veetsid nad aega rahulikult ja lõbusalt, kuigi see tegelikult nii ei olnud – ka seal toimus kaklus). Arvestades seda, et R. Gluhovtšenko positsioon on varasemate tegude ja sellest tuleneva kvalifikatsiooni ning kehtiva karistuse tõttu ilmselgelt tunduvalt kehvem kui kaassüüdistatavatel, on selline käitumine inimlikult mõistetav. Antud juhul loeb kohus M. Vasilievi ütlused õigeks selles, et nii tema kui R. Gluhovtšenko olid sel õhtul tarvitanud lisaks alkoholile kokaiini. Baaris X joodud alkoholikoguste kohta andsid kõik erinevaid ütlusi. Kohtu hinnangul on see arusaadav: sellisel lõõgastushetkel kuhu on segatud ka alkohol, keegi reeglina ei enda ega teiste pitse kokku ei löö ega loe. Fakt on see, et kõik süüdistatavad olid baarist lahkudes alkoholi tarvitanud. Xs toimus ka esimene konflikt: R. Gluhovtšenkol tekkis füüsilist laadi arusaamatus Maardu noorpoksijatega (vt I. Gaidalenko ütlused). Kaklus lahutati ning süüdistatavate ja nendega samas seltskonnas viibinud tunnistaja A. K.i sõnul tellisid nad takso, et sõita edasi Lasnamäel asuvasse baari X. Selle kohta, mis kellast seltskond Xi jõudis, ütlused lahknevad. Baari X administraator A. J. selgitas, et süüdistatavad jõudsid baari 2-3 paiku öösel. Sama kinnitas süüdistatavatega Xst Xi tulnud tunnistaja A. K. – tunnistaja nentis, et nad jõudsid Lasnamäel asuvasse baari hilja, nii 2-3 paiku öösel. Süüdistatavad seevastu ütlesid, et nad lahkusid Xst 4-5 paiku hommikul ja Lasnamäele jõudsid kell 5 või pool 6 (M. Vasiliev), X pandi kinni ca kell 5 hommikul ning seejärel läksid nad taksoga Xi (I. Gaidalenko), Xs olid nad kella 4-5-ni kuni see kinni pandi ja praktiliselt kohe tuli takso (R. Gluhovtšenko). Tunnistaja V. L. oli üldse veendunud, et ta jõi sel õhtul koos süüdistatavatega baaris X, Xs olemisest tunnistaja sõnagi ei rääkinud. Kohus nendib, et tunnistaja A. J. (kd I tlk 71 pöördel-75 pöördel) oli baaris tööl ja eelduslikult kaine, tema ütlused selle kohta, mis kell seltskond Xi jõudis, riimuvad süüdistatavatega koos olnud tunnistaja A. K.i ütlustega. Kohus ei välista, et kõik süüdistatavad olid siiski veidi enam joobes, kui nad üritasid väita – mittemingisugusest selgest ajatajust nende puhul baari X jõudmisel rääkida enam ei saa. Sama võib öelda kannatanu J. V.i kohta. J. V. (kd I tlk 88 pöördel-99 pöördel) selgitas, et ta sai 21.08.2020 kell 18.00 sõbrannadega Tallinna kesklinnas kokku. Nad suitsetasid hotellis vesipiipu ja läksid edasi baari x, kus nad võtsid veel paar kokteili. Seejärel lahkus sõbrannadest üks koju ning tema läks teisega kaubanduskeskuses T1 asuvasse diskoteeki, kus nad olid kuni meelelahutusasutuse sulgemiseni, s.o kella 05.00-ni. Ta üritas äpi kaudu taksot tellida, kuid see ebaõnnestus. Parklas seisis mingisugune auto, milles istus ca 35-aastane mees, kes osutas taksoteenust. See mees oli kannatanu A. M. (kd I tlk 131-138 pöördel). Kannatanu A. M. selgitas, et ta oli ööl vastu 22.08.2020 tööl: T1-s on ööklubi ja ta ootas koos paarimehega kliente korrusel, kus inimesed klubist väljuvad. Kella 01.00 paiku tuli tema juurde neiu mustas (J. V.) kes soovis minna Lasnamäele ning küsis mis see maksma läheb. Järelikult kannatanu J. V.i ja A. M.i ütlused lahknevad selle kohta, mis kella paiku J. V. taksot otsis. A. M. oli auto roolis tööl ja seega kaine ning kohtu hinnangul oli tema erinevalt alkoholi tarvitanud kannatanust võimeline aega õigesti määratlema. Kannatanu J. V. selgitas, et ta läks taksoga 20 Lasnamäele, Läänemere tee x asuvasse baari X (diskoteek-baar X asub Läänemere tee x kohtu märkus). A. M.i ütluste kohaselt istus J. V. T1-s taksosse ja koos J. V.iga oli kaks noormeest, nemad istusid taha. Esmalt sõitsid nad Kivimurru tanklasse kus poisid väljusid, kannatanu ostis omale mahla. Seejärel soovis neiu minna Läänemere tee x asuvasse X baari. Enne väljumist maksis J. V. talle sõidu eest ning andis ka lisaks raha öeldes, et A. M. talle tunni aja pärast järgi tuleks. J. V.i sõnul on vahel seal kandis keeruline taksot saada ning kindlustamaks endale kojusõidu tegi ta taksojuhile ettemaksu. A. M.i ütluste kohaselt meenutas paarimees talle varahommikul J. V.i palvet ning ta läks X baari juurde tagasi kella 06.00-06.15 paiku. Baar oli kinni ning ta otsustas kontrollida Läänemere tee x asuvat X baari. Ta läks sinna ja nägi tantsupõrandal J. V.i. Kannatanu selgitas, et ta oli tõepoolest umbes tunnikese X baaris, kuid läks sealt edasi kohe X baari kõrval asuvasse baari X. Kohtu hinnangul on tõendatud, et 22.08.2020 kella 06.00 paiku olid baaris X seega nii süüdistatavad kui kannatanu J. V.. Samuti on tõendatud, et kõik eelpoolnimetatud olid alkoholijoobes. Seda kui palju keegi jõi ja kuidas konkreetse inimese organism tarvitatud kogusele reageerib, ei ole mõistetavalt võimalik kindlaks teha. Nii süüdistatavad kui kannatanu ei eita, et nad olid joobes, kuid kõik väitsid riimuvalt, et joove ei olnud märkimisväärne. Arvestades seda, et kellaaegadega eksisid võrdselt nii kannatanu kui süüdistatavad on selge, et teatud raskusi vähemalt kellaaja tajumisega oli kõigil. Kaitsjate hinnangul tuleb J. V.i ütluste usaldusväärsusel paratamatult arvestada sellega, et kannatanu oli purjus. I.Gaidalenko kaitsja M. Normann üritas kohtus kokku rehkendada, kui palju J. V. jõi. Kaitsja väitel jõi J. V. vähemalt 11 kokteili, 1 shoti ja taksojuht A. M.ilt ostetud viina mille kogust ei ole võimalik kindlaks teha. Seda, et ta taksojuhilt viina ostis, kannatanu ka kinnitas. Kohus nendib, et esmapilgul on kogus tõepoolest üüratu, kuid siin tuleb arvestada seda, et kogus jaguneb pikema aja peale: kannatanu kohtus 21.08.2020 oma sõbrannadega kell 18.00 õhtul ning koos abikaasaga baari X juurde jõudis kannatanu 22.08.2020 kell 08.
2. Teiseks on J. V.i võime taluda alkoholi ilmselgelt keskmisest kõrgem ning olulisi mälulünki sellest ööst J. V.il ei ole: kannatanu ütlused sündmuste üldise käigu kohta riimuvad teiste (ja tõenäoliselt temast kainemate või kainete) inimeste ütlustega, BMW pardakaamera videost on näha, et J. V. on küll ilmselgete joobetunnustega, kuid suudab abikaasaga suhelda, ei võitle püsti seistes gravitatsiooniga vaid seisab omal jalul. Kannatanu ütluste usaldusväärsusele annab kohus seega hinnangu jooksvalt, tõendite analüüsi käigus. Kriminaalasjas viidati süüdistatavate ja kaitsjate poolt läbivalt sellele, et J. V.i käitumine – külastada hommikuni 4-5 erinevat baari, tarvitada ohtralt alkoholi - ei olnud 4 lapse emale ja värskele abielunaisele kohane. Kohtu hinnangul viitas kannatanute esindaja õigesti sellele, et süüdistatavatel M. Vasilievil, I. Gaidalenkol ja R. Gluhovtšenkol olid samuti kodus alaealised lapsed ja elukaaslased. Kahtlemata võib diskuteerida teemal kas õhtust hommikuni mööda baare käimine ja alkoholi tarvitamine on ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud ja enamikule harjumuspärane viis lõõgastuda, kuid olukorras kus sellise valiku tegid nii süüdistatavad kui kannatanu, ei ole kohtu hinnangul paslik rääkida sellest, mida võib endale lubada üks sugupool ja mida teine kindlasti mingisuguste kivistunud arusaamade järgi ei tohi. Kannatanu J. V. selgitas, et ta ei olnud raseduse ja seejärel väikese lapse tõttu ammu nö väljas käinud ning kannatanu soov saada kodust mõneks ajaks eemale on mõistetav. See, et kannatanu otsustas oma nappi perekondlikest kohustustest vaba aega sisustada nii nagu ta kohtus uuritud tõenditest nähtuvalt sisustas, ei ole kohtu arvates kannatanule ette heidetav sedavõrd rängalt nagu see kohtusaalis korduvalt kõlas. Kriminaalasjas on süüdistatavate, kannatanu ja baaris viibinud tunnistajate ütlustega tõendatud, 21 et ühel hetkel hakkasid kannatanu ja süüdistatavate seltskond baaris X omavahel suhtlema. X baari administraator, tunnistaja A. J. (kd I tlk 71 pöördel-75 pöördel) selgitas, et J. V. hakkas esmalt suhtlema selle tüdrukuga, kellega süüdistatavad koos tulid (tunnistaja A. K.). Viimase sõnul küsis ta J. V.ilt kas too on üksi ja pärast oli kannatanu juba nende lauas. Tunnistaja A. K. märkis, et alguses kannatanu ei soovinud nendega liituda, kuid I. Gaidalenko muudkui kutsus. Tunnistaja nentis, et ta tegi ühel hetkel I. Gaidalenkole isegi märkuse selle kohta, et kui kannatanu ei soovi nendega liituda, siis ta seda järelikult ei tahagi. Seda, et J. V. suhtles alguses I. Gaidalenkoga ja pärast oli juba nende lauas, pani tähele ka süüdistatav M. Vasiliev. I. Gaidalenko ütluste kohaselt tantsis J. V. alguses koos N. (A. K.) ja siis tuli juba nende lauda. J. V.i baari otsima tulnud A. M. märkis, et ta nägi baari sisenedes J. V.i, kannatanu tuli tema juurde, ütles, et lähme, andis talle jaki ning käekoti, kuid läks baarileti juurde. A. M. selgitas, et tema juurde tuli I. Gaidalenko ja tahtis J. V.i asju ära võtta öeldes, et nad tunnevad J. V.i ja võivad neiu pärast ise ära viia. Ta ei tahtnud asju ära anda, kuid I. Gaidalenkoga liitusid R. Gluhovtšenko ja M. Vasiliev. R. Gluhovtšenko võttis tal käest kinni ning I. Gaidalenko võttis J. V.i asjad. Ta läks ja ütles seda J. V.ile ning väljus seejärel baarist, istus taksosse, pani taksomeetri käima ja jäi ootama. I. Gaidalenko selgitas, et J. V. proovis baari sisenenud taksojuhti kallistada ja tantsima viia, taksojuht oli sellest ilmselgelt šokis. Ta ütles taksojuhile, et neiu ei taha kusagile minna sinuga, anna asjad ära – J. V. palus tal asjad enda kätte võtta öeldes, et see must mees tahab teda kusagile viia. Taksojuht hoidis asju kramplikult käes, kuid andis need ikkagi ära. Kohtu hinnangul on A. M.i ütlused usaldusväärsed. Taksojuht ei rääkinud mitte midagi sellest, et J. V. üritas teda tantsupõrandale vedada – see on fakt, mis oleks kohtu arvates kannatanule hästi meelde jäänud. Samuti ei nähtu I. Gaidalenko ütlustest asjaolu, millele viitas A. M. – I. Gaidalenko ei olnud üksi, kui ta kannatanult J. V.i asjad oma kätte võttis. Järelikult olid süüdistatavad (eelkõige I. Gaidalenko) vähemalt teatud hetkel huvitatud sellest, et J. V. jääks koos nendega baari X. Mingil hetkel väljusid A. M.i sõnul baarist I. Gaidalenko kelle käes olid kannatanu asjad ja J. V. ning jalutasid veidi eemale. Ta nägi, kuidas J. V. rebis ennast I. Gaidalenkost lahti ja võttis oma asjad. I. Gaidalenko jalutas tema auto juurde ja palus tal see ära viia, et on juba ära tüüdanud. I. Gaidalenko läks seejärel tagasi baari. J. V. möödus samuti tema autost ja ta ütles kannatanule, et taksomeeter tiksub. Kannatanu lubas varsti tagasi olla ja läks samuti baari. A. M. nentis, et ca 30-40 minuti pärast jooksis kannatanu kätt suu ees hoides baarist välja. Ta nägi naise ülemise huule peal punast värvi laike, see ei olnud suure jooksuga veri, kuid midagi oli laiali määritud. Vastuseks R. Gluhovtšenko kaitsjale märkis A. M., et ta ei näinud näol vigastusi, J. V.i ülemisel huulel oli juba ära pühitud veri. Seejärel tuli J. V. juhiakna juurde, ütles, et teda löödi. Ta küsis kes seda tegi ja J. V. vastas, et ei tea, ta tuli põrandal ärkvele. Ta palus kannatanul minna ja võtta baarist oma asjad. Naine tegi seda ja nad hakkasid kannatanu juhiste järgi Kose tee poole sõitma. Kriminaalasjas on kohtu hinnangul tõendatud, et J. V.i löödi ja seda tegi R. Gluhovtšenko. Isikuliste tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et esmalt tekkis J. V.il tüli I. Gaidalenkoga, tüli käigus viskasid mõlemad üksteise suunas jooke. Seejärel läks konfliktist kuulnud R. Gluhovtšenko J. V.iga rääkima, tekkis tüli, mille käigus üritas J. V. R. Gluhovtšenkot lüüa. R. Gluhovtšenko tühjendas J. V.i suunas oma joogiklaasi, viimane solvas R. Gluhovtšenkot ning seejärel süüdistatav lõi kannatanut. J. V.i mäletamist mööda algas tal ühel hetkel I. Gaidalenkoga tüli. Ta soovis siis süüdistatavate lauast lahkuda, kuid I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko ei lubanud tal seda teha ning ta valas kokteili I. Gaidalenko peale. Osa sellest tabas R. Gluhovtšenkot. 22 Süüdistatav I. Gaidalenko andis ütlusi selle kohta, et J. V. jäi pidevalt magama, ärgates tassis ta kokteile nende lauast minema ja istus joogiga teise lauda. Talle see ei meeldinud ning ta tegi J. V.ile märkuse. I. Gaidalenko selgitas, et J. V. solvas teda enne, kui naine talle kokteili näkku viskas. Klaasi sisu tabas nii teda, kui kõrval istunud V. L.t. Ta võttis oma klaasi ja viskas selle sisu J. V.ile näkku, kuid jook – viski koolaga - lendas naise rinna ja õla piirkonda. J. V. hakkas ropendama ja sõimlema. V. L. ütles, et ta läheb koju riideid vahetama ja lahkus baarist. R. Gluhovtšenko oli sellel ajal koos A. K.iga õues suitsetamas. Süüdistatav M. Vasiliev andis ütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas J. V. viskas I. Gaidalenkole viskit näkku. Lauas olid sel hetkel tema, I. Gaidalenko, A. K., J. V. ja V. L.. M. Vasiliev nentis, et enne joogi viskamist oli I. Gaidalenko ja J. V.i vahel sõnavahetus, kuid mis teemal, seda ta ei kuulnud. Pärast joogi viskamist hakkas J. V. karjuma ja I. Gaidalenkot solvama. M. Vasilievi sõnul oli I. Gaidalenko esmalt rahulik, kuid siis valas I. Gaidalenko oma joogi J. V.ile pähe. Kannatanu J. V.i ja I. Gaidalenko ütlused on seega riimuvad osas, millest tüli alguse sai: kannatanu sõnul ei lubatud tal lauast lahkuda, I. Gaidalenko kinnitas, et talle käis närvidele see, kuidas J. V. võttis pidevalt nende lauast jooke ja läks siis teise lauda. Kannatanu ilmselgelt ei mäleta (tõenäoliselt tarvitatud alkoholi tõttu) detailselt seda, kes esmase tüli ajal lauas istusid. Edasiste sündmuste kohta selgitas J. V., et mehed (kannatanu mäletamist mööda I. Gaidalenko ja R. Gluhovtšenko) tõusid, et ennast puhtaks raputada ja siis õnnestus tal laua tagant ära minna, kuid tüli jätkus. Ta hakkas R. Gluhovtšenko peale karjuma, sest viimane valas tema peale viskit ning silm kipitas. Kannatanu möönis, et ta solvas R. Gluhovtšenkot ning seejärel tundis ta valu nina ja silma piirkonnas – R. Gluhovtšenko lõi teda rusikaga näkku. Järgnevat ta juba ei mäleta – ta kukkus, mingi noormees aitas tal tõusta, ta võttis oma asjad ja läks takso peale. Teda aidanud noormees ütles, et ta peaks koju minema, kuid ta sai sellest juba ise ka aru. Ta oli šokis ja pea käis ringi. Kannatanu püsti aidanud tunnistaja G. A. (kd I tlk 80-82 pöördel) selgitas, et ta suhtles alguses baaris X J. V.iga, kuid pärast kutsusid süüdistatavad naise oma lauda. Ta pani tähele, et kannatanu ja süüdistatavad suhtlevad omavahel, kuid pärast tekkis neil mingi konflikt, mille käigus tüdruk kas tõukamisest või muidu kukkus ja ta aitas J. V.i püsti ning soovitas viimasel koju minna. Tunnistaja selgitas, et ta ei märganud kas J. V.i löödi või tõugati, sest ta oli purjus. Baaris viibinud tunnistaja S. K. (kd I tlk 75 pöördel-78) andis ütlusi selle kohta, et ta oli ööl vastu 22.08.2020 baaris X. Ta märkas seal süüdistatavaid ja kannatanut – alguses olid nad eraldi, kuid pärast koos, ühes lauas. Ühel hetkel algas tunnistaja mäletamist mööda konflikt, mille käigus lõi R. Gluhovtšenko J. V.i rusikaga näkku. Naine veidi taganes, ta ei mäleta, mis edasi sai, kuid siis sekkus baari omanik A. (A. J.) ja konflikt lahutati. Tunnistaja A. J. (kd I tlk 71 pöördel-75 pöördel) nentis, et ta märkas ühel hetkel, kuidas ühes lauas istunud J. V.i ja R. Gluhovtšenko vahel midagi toimub. J. V. üritas R. Gluhovtšenkoni ulatada, ei saanud ja viskas oma klaasi sisu R. Gluhovtšenkole näkku. A. J.i meelest tulid R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko kusagilt väljast, siis oli mingi rüselus ja seejärel viskas R. Gluhovtšenko oma joogi J. V.ile näkku ja käega kas lükkas või tõukas või andis J. V.ile kõrvakiilu. Naine hakkas selle peale karjuma ning M. Vasiliev ja I. Gaidalenko tirisid J. V.i ja R. Gluhovtšenko laiali. J. V. kukkus R. Gluhovtšenko tõukamisest diivanile istukile. Ta üritas olukorda rahustada, sest teab, et J. V. on pidurdamatu. M. Vasiliev selgitas talle, et J. V. tuli kutsumise peale nende lauda ja hakkas pujäänitsema. Tunnistaja selgitas, et ta palus J. V.il lahkuda, naine ütles talle, et takso ootab väljas. Ta läks välja küsima, kas takso ootab J. V.i, 23 taksojuht vastas jaatavalt. Pärast ta läks välja ja nägi, et J. V. rääkis juhiga, istus autosse ja lahkus. Tunnistaja märkis, et J. V.i nägu oli märg, tema midagi muud kannatanu juures ei märganud. Tunnistajad, baaris aega veetnud S. K. ja G. A. nägid üksnes seda, kuidas R. Gluhovtšenko kannatanut lõi/tõukas ning baari administraator tunnistaja A. J. nägi üksnes R. Gluhovtšenko ja J. V.i vahelist konflikti. Kohtu jaoks on siinkohal tunnistajate ütlusi hinnates oluline see, et kannatanu mäletas esmast tüli I. Gaidalenkoga – sellest sündmusest tunnistajad S. K., G. A. ja A. J. ei räägi ja järelikult esmane, I. Gaidalenko ja J. V.i vaheline konflikt nende tähelepanu ei pälvinud. R. Gluhovtšenko selgitas, et ta suitsetas õues koos A. K.iga, kui baarist väljus pahane V. L., kelle sõnul valas see I. Gaidalenkole joogi näkku, osa sellest sattus tema peale ja ta läheb nüüd koju. Ta sisenes baari, nägi J. V.i üksi istumas. Ta läks J. V.i juurde ja palus naisel koju minna, sest abikaasa ootab. J. V. küsis kas ta üldse teab, kes ta abikaasa on. Ta vastas, et ei huvita ning J. V. hakkas karjuma, ropendama ja sõimama ning üritas teda lahtise käega näkku lüüa. Kannatanu ei ulatanud temani – ta tõmbus tahapoole. Siis ta võttis laualt joogi, viskas J. V.ile näkku ning nad samaaegselt tõusid koos lauast. J. V. karjus talle, et nüüd sind pederasti mu mees tapab, pani klaasi lauale ja üritas teda lüüa lahtise käega. Ta peatas oma vasaku käega J. V.i käe, andis paremaga kõrvakiilu ning ütles J. V.ile kao siit minema, lollakas. Vastuseks prokurörile ja kannatanu esindajale märkis R. Gluhovtšenko, et ta võis pärast lööki kannatanule öelda veel debiilik ja seda, et viimase käitumine on hullem kui loomal ning kannatanu võiks baarist minema kerida. R. Gluhovtšenko sõnul sai ta kohe peale J. V.i löömist ka ise löögi vastu pead ja siis ta nägi, kuidas talle lähenevad M. Vasiliev ja veel kaks meest. Viimased ütlesid, et läheme välja ja räägime. Ta nägi samuti seda, kuidas M. Vasiliev rahustas baarmani. Sarnaselt R. Gluhovtšenkoga kirjeldavad sündmuste edasist käiku tema kaassüüdistatavad. M. Vasiliev ütles, et mingil hetkel tuli laua juurde R. Gluhovtšenko ja lõi J. V.i näkku. Löögi tagajärjel J. V. kas kükitas või maandus. Enne seda, kui R. Gluhovtšenko J. V.i lõi, saatis naine R. Gluhovtšenko pikalt ja solvas. Seejärel tuli juba baari omanik golfikepiga olukorda rahustama. I. Gaidalenko nägi, kuidas R. Gluhovtšenko tuli baari ja proovis J. V.iga suhelda – ta sai aru, et Romanile öeldi, mis toimus. J. V. üritas R. Gluhovtšenkot joogiga visata. I. Gaidalenko ei eitanud, et R. Gluhovtšenko lõi J. V.i, kuid ta ei mäletanud las lahtise käega või teisiti, kuid löök oli. Seejärel sekkusid baari administraator ja M. Vasiliev ning konflikt lahutati – nii J. V. kui R. Gluhovtšenko olid agressiivsed. J. V.i ja R. Gluhovtšenko ütlused langevad kokku selle kohta, et kannatanu solvas enne lööki süüdistatavat. J. V. möönis, et ta nimetas R. Gluhovtšenkot halvustavalt peale seda, kui mees valas tema peale jooki. Kannatanu selgitas, et ta ütles R. Gluhovtšenkole tõepoolest pederast, kuid ta ei mõelnud sellega midagi halba. Kohtu hinnangul on ilmselt õiged süüdistatavate ütlused ka selle kohta, et J. V. pujäänitses, ropendas, sõimas ja solvas. Kannatanu J. V.i keelepruuk nähtub ka BMW pardakaamera salvestiselt ning tuleb nentida, et roppsõnu kasutab J. V. võrdlemisi ohtralt, sidesõnade asemel. Kohus ei ole ülemäära optimistlik, arvamaks, et suheldes R. Gluhovtšenkoga kasutas kannatanu viisakusväljendeid, öeldes tänan ja palun ning teietas süüdistatavat. Seega pole alust kahelda süüdistatavate ütlustes, sest neid kinnitab kaudselt ka tunnistaja A. J.. Viimane nentis, et varasemalt (enne N. V.iga abiellumist) oli J. V. baari X püsiklient, kellega alati kaasnesid teatavat laadi sekeldused, kui naine oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja märkis, et J. V.i sugune naine sai piisavalt tähelepanu, aeg-ajalt ta tüdines sellest ning tarvitatud alkoholiga kaasnesid 24 alati skandaalid, mis võisid viia klaaside lõhkumiseni. Baaris X toimunud konflikti otsustas A. J. lahendada nii, et kannatanu saadeti koju ning süüdistatavatel lubati baaris edasi olla. Järelikult oli kannatanu baari administraatori jaoks sellel hetkel suurem tüli- ja potentsiaalsete konfliktide allikas kui süüdistatavad. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas R. Gluhovtšenko lõi või tõukas kannatanut ning millised vigastused süüdistatav kannatanule tekitas. Lisaks tuleb kohtu hinnangul vastata küsimusele kas R. Gluhovtšenkol oli põhjust ja õigust sündmuste käiku tervikuna ja kannatanu enda käitumist vaadates J. V.i lüüa. Kohtu hinnangul on tõendatud, et R. Gluhovtšenko lõi kannatanut. Löögist näo piirkonda rääkisid R. Gluhovtšenko kaassüüdistatavad ning kohtul puudub alus nende ütlustes kahelda – arvestades kannatanu eelnevat käitumist peaksid just nemad sõbra teopanust vähendama, kuid nad ei ole seda teinud. Tõsi – I. Gaidalenko üritas kohtus R. Gluhovtšenko panust vähendada, viidates sellele, et oli kohtueelses menetluses ütlusi andes šokis, kuid I. Gaidalenko kinnitas lõpuks, et löök oli (kd I tlk 169). Lööki nägi ka tunnistaja S. K., seda et süüdistatav võis kannatanut lüüa/tõugata/anda kõrvakiilu, nentisid üksnes A. J. ja G. A.. Viimane selgitas ütlusi andes, et oli purjus ja tegelikult väga midagi ei mäleta. Märkimist väärib, et süüdistatava I. Gaidalenko sõnul oli R. Gluhovtšenko pärast J. V.i löömist agressiivne, s.o süüdistatav oli eelduslikult juba vihane varem ning see kummutab igasugused kahtlused tõukamisest või kõrvakiilust seda enam, et just lööki nägi pealt mitu inimest. Kannatanu J. V. selgitas, et R. Gluhovtšenko löök põhjustas talle valu ja ta kaotas tasakaalu. Seda, et kannatanu kukkus, märkisid ka sündmust pealt näinud inimesed. Prokurör väitiski isikuliste tõendiallikate ütlustele toetudes, et järelikult oli R. Gluhovtšenko löök piisavalt jõuline. Kohus nendib, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi, J. V.il olid jalas kõrge kontsaga kingad (vt nt BMW pardakaamera salvestis), süüdistatava löök oli tõenäoliselt ootamatu (vt mh ka BMW pardakaamera salvestus kus kannatanu räägib juhtunust oma abikaasale – kd II tlk 80) ning eelnimetatud teguritest kogumis juba piisab, et inimene kaotab tasakaalu ka vähemintensiivsema löögi tõttu. Samas puudub alus kahelda kannatanu ütlustes valu kohta: kannatanu A. M. selgitas, et J. V.i näol olid punased laigud ning naine hoidis kätt näo ees. A. M.i ütlustega on tõendatud, et ta pakkus J. V.ile taksos näo puhastamiseks niiskeid salvrätte. Arvestades eeltoodut jätab kohus tähelepanuta R. Gluhovtšenko kaitsja väite, et BMW pardakaamera salvestisel ei ole siis, kui J. V. kodu (Sinimäe 3 korrusmaja juures) taksost väljub näha, et kannatanu nägu on terve (kd II tlk 63 asuv salvestis). A. M.i ütlustega on tõendatud, et selleks hetkeks oli J. V. näo peal olnud määrdumise ära puhastanud. Olukorras kus kannatanu tunneb pärast lööki teravat valu, komistab seejärel ning teine inimene märkab pärast kannatanu näos punakat määrdumist ei ole alust väita, et löök oli keskmisest nõrgem. Süüdistuse järgi tekitas R. Gluhovtšenko kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – silma alla hematoomi. Kohus on eelnevas lõigus juba lugenud tõendatuks selle, et kannatanu tundis R. Gluhovtšenko löögist füüsilist valu. J. V.i isiku läbivaatuse protokolli järgi (kd IV tlk 1-12) tuvastati kannatanu näol, parema silma all sisemises silmanurgas tumelillakas hematoom (vt ka pildid tlk 3-5). Kohtule esitati kannatanu epikriis (kd IV tlk 13-17) mille järgi on vasaku silma aluse hematoomi tekepõhjusena märgitud sõiduki turvapadi. Kriminaalasjas puudub vaidlus ja on tõendatud, et 22.08.2020 sündmuste edasises käigus sõitis J. V. sõiduautoga BMW vastu seina nii, et õnnetuse järgselt avanesid auto turvapadjad (vt siinkohal ka BMW vaatlusprotokoll kd IV tlk 63-89, fotod nr 2223tlk 75-76). Kohus nendib, et turvapadi avaneb avarii korral väga suure kiirusega ning 25 vältimaks juhil ja/või juhi kõrvalistujal võimalikke tervisekahjustusi peavad istmed olema reguleeritud õigesse asendisse ja juht/kõrvalistuja peab sealjuures paiknema avanevast turvapadjast teatud kindlal kaugusel. Vastasel juhul võivad turvapadja ootamatu avanemisega kaasneda autos viibivatele inimestele tervisekahjustused. Antud juhul tuvastatigi kannatanul epikriisi kohaselt mh ka ninaluude murd vasakul, mida süüdistus R. Gluhovtšenko löögi tagajärjena ei käsitle. Kohus märgib, et BMW-ga sõites oli J. V.i tähelepanu kannatanu ütluste järgi sellel, mis toimus abikaasaga (vt kannatanu ütlused selle kohta, et ta üritas peeglist vaadata, mis toimub), BMW juhikohalt vaadates jäi hilisemate sündmuste epitsenter vasakule, eelduslikult sinnapoole kannatanu pilk ja pea olid suunatud ning kohus ei välista, et kannatanu oli turvapadja avanemisel sellele liiga lähedal. Seda, et vasakpoolne silmaalune hematoom võib olla turvapadja avanemise tagajärg on märgitud kannatanu meditsiinilisel läbivaatusel ning kokkuvõtvalt ei ole kannatanu vasaku silma all väljendunud hematoomi kohtu hinnangul võimalik R. Gluhovtšenko löögiga üheselt seostada. Kriminaalasjas on kohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et R. Gluhovtšenko läks ärritunud kannatanuga rääkima lihtsalt põhjusel: ta soovis kannatanule öelda, et viimasel on aeg pidu lõpetada ja koju minna. Kohus nendib, et kannatanu eelnev käitumine baaris – joogi loopimine I. Gaidalenko suunas, viimase sõimamine ja solvamine – andis selliseks vestluseks kindlasti alust. Kohtu hinnangul oli kannatanu valmis pidutsemist jätkama olukorras kus ilmselgelt tema seisund seda enam ei võimaldanud. Tunnistaja A. J.gi iseloomustas kannatanut kui pidurdamatult. Kohus leiab, et aeg-ajalt tulebki sellises situatsioonis liigselt hoogu sattunud inimestele teatud hetkel meenutada seda, et peol on algus ja lõpp, kusagil on kodu ja perekond. Kohus ei näe, et R. Gluhovtšenko oleks kannatanut manitsema minnes midagi valesti teinud. Kriminaalasjas luges kohus tõendatuks asjaolu, et kannatanu hakkas R. Gluhovtšenkoga ülbitsema, küsima kas viimane teab, kes ta mees on, üritas süüdistatava suunas kätega vehkida. Süüdistatav viskas kannatanu suunas joogi ja see ei ole süüdistatavale kirjeldatud situatsioonis ette heidetav. Seejärel ütles J. V. süüdistatavale pederast. Jättes kõrvale selle, et vene keeles on sõna pederast märksa halvakõlalisem kui eesti keeles, tuleb tunnistada, et kinnipidamisasutuses viibinud süüdistatavale võis sõna olla eriti solvav. Kannatanu käitumine R. Gluhovtšenko suhtes oli igal juhul vastuolus ühiskonnas kehtivate normidega ning kohtu hinnangul ei pea inimene lõputult taluma ja kannatama teisest indiviidist lähtuvaid solvanguid. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et sellisel juhul on adressaadil siiski õigus reageerida, teatud juhtudel võib see reaktsioon olla ka füüsilist laadi ning isegi kui solvangutele vastatakse ühekordse löögiga ei ole see alati karistatav. Käesoleval juhul vastas R. Gluhovtšenko kannatanu sõimamisele ja solvamisele isikuliste tõendiallikate sõnul ühe löögiga. Paraku ei olnud löök kohtu hinnangul proportsionaalne. Esiteks oli see liialt jõuline. Teiseks oli kannatanu siiski naisterahvas ja süüdistatavast nõrgem. Kolmandaks on tõendatud, et R. Gluhovtšenko lõi J. V.i näkku. Kannatanu tundis löögi tagajärjel teravat valu, ta kukkus ning A. M.i sõnul olid kannatanu näos vahetult pärast baarist väljumist punased laigud - juba ära pühitud vereplekid ülemisel huulel. Olukorras kus leidnuks tõendamist, et R. Gluhovtšenko andis kannatanule tõepoolest üksnes va kõrvakiilu nagu süüdistatav ise väitis, oleks kohtul tõenäoliselt alust asuda seisukohale, et R. Gluhovtšenko tegevus ei vasta

§ 121lg 1 tunnustele.

Käesoleval juhul on prokurör kohtu hinnangul R. Gluhovtšenko tegevuse õigesti kvalifitseerinud

§ 121lg 1 järgi.

Norm näeb ette vastutuse teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise eest. Süüdistatav pani kohtu hinnangul teo toime otsese tahtlusega: kannatanut jõuga näo piirkonda lüües pidi süüdistatav aru saama, et selline tegevus põhjustab J. V.ile valu. II. 26 Kriminaalasjas ei ole vaidlust ja on tõendatud, et pärast intsidenti baaris X lahkus J. V. meelelahutusasutusest taksojuht A. M.iga ning süüdistatavad jäid baari kus nad tarvitasid edasi alkoholi (vt siinkohal nt M. Vasilievi ütlused). J. V.i ütlustega on tõendatud, et ta ei läinud baarist X otse koju, esialgu sõitsid nad taksojuhiga kusagile mere poole. A. M. selgitas, et pärast seda, kui J. V. baari juures taksosse istus, hakkasid nad Kose tee poole sõitma, sest J. V. ütles, et ta soovib veidi ringi sõita, Pirita suunas. Ta küsis kannatanult miks viimane koju ei taha minna ning J. V. vastas, et kodus on äkilise iseloomuga mees ja ta ei taha mehele midagi rääkida. Remargi korras märgib kohus, et A. M.ile öeldu läheb mõnevõrra vastuollu J. V.i poolt kohtus väidetuga, mille kohaselt oli tema abikaasa rahulik ning teda endast välja viia ei olnud võimalik. Arvestades N. V.i edasist käitumist ja taksojuhi sõnu selle kohta, et J. V.i abikaasa oli tema hinnangul siiski üpris vihane, on kohus seisukohal, et teatud eelduste täitumisel läheb endast välja ka tasakaalukas inimene. A. M. selgitas, et ta ütles selle peale J. V.ile, et kui abikaasa on selline, siis ei tasu talle sellest löömisest üldse rääkida. A. M.i sõnul helises J. V.il korduvalt telefon, helistajateks olid J. V.i abikaasa ja ema. Ta teab seda sellepärast, et J. V. ei vastanud kõnedele, ta soovitas naisel kõned vastu võtta, kuid J. V. ütles, et mees ja ema helistavad ning ta ei hakka nendega hetkel rääkima. Nad sõitsid mööda Kose teed Pirita suunas ja pöörasid Randvere teel hotelli Ecoland juurest Lasnamäe poole kus ta palus J. V.ilt viimase kodust aadressi, et naine koju viia. J. V. ütles, et sõidame Lasnamäe poole ja ta võtab sealt uue takso. Mingil hetkel J. V. siiski vastas telefonikõnele ning pärast seda kõnet nimetas naine talle aadressi – xxx ja palus ruttu sinna sõita. Naine ütles telefonivestluses, et teda löödi, ta tuleb kohe koju ja räägib seal kõik. A. M. selgitas, et ühel hetkel oli kannatanu telefon tema käes ja ta vahetas samuti N. V.iga paar sõna, mees oli vihane ja ei uskunud, et ta on taksojuht. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et kõne, millest A. M. rääkis, toimus kannatanu J. V.i ja tema abikaasa N. V.i vahel. J. V. kinnitas, et talle helistasid taksosõidu ajal ema ja abikaasa. Emal oli koeraga mingisugune probleem ja abikaasa soovis teada, millal ta koju tuleb. Ta vastas mehele, et oleks juba varem koju tulnud, kuid teda löödi, ninast jookseb verd ja ta sõidab koju. Kannatanu möönis, et võib-olla palus ta juba telefonivestluses mehel probleem lahendada. Kohtu hinnangul on ilmselge, et N. V. oli 22.08.2020 hommikul oma abikaasa peale juba enne viimase löömisest teada saades pahane: tema naine, väikese lapse (6-kuune) ema läks eelmisel õhtul sõbrannadega välja, ei olnud hommikul kodus ning ei vastanud kõnedele. A. M.i ütlus, et mees oli vihane ja ei uskunud, et ta on taksojuht, viitab selgelt N. V.i poolsele armukadedusele. Kohus ei tea, miks J. V. baarist otse koju ei soovinud minna, kuid üheks põhjuseks võis kohtu arvates olla eesootav sõnavahetus abikaasaga. A. M.i sõnul ütles J. V. telefonis mehele, et oleks varem koju tulnud, kuid teda löödi. Kohus nendib, et kavatsust varem koju minna J. V.il tegelikult ei olnud ning tõenäoliselt üritas kannatanu oma pikale veninud õhtut tema vastu suunatud vägivallaaktiga mõnevõrra õigustada: kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanu ei läinud baarist minema vabatahtlikult, A. J. suunas J. V.i baarist minema, samuti soovitas seda kannatanule tunnistaja G. A.. Kohus leiab, et keskendumine suhtluses abikaasaga hoopis R. Gluhovtšenko löögile aitas kannatanul nihutada edasi abikaasaga probleemi selgitamist – kus ja kellega ta terve õhtu, öö ja varahommiku aega veetis ning jõi – ehk vältida potentsiaalset peretüli. Kohtu hinnangul on seega tõendatud, et N. V.i tuju 22.08.2020 hommikul ei olnud juba enne seda, kui ta sai teada naise löömisest, abikaasa käitumise pärast tõenäoliselt kõige parem, pigem oli N. V. keskmisest tigedam. 27 Kohtus vaadati N. V.i kasutuses olnud sõiduauto BMW pardakaamera videot (kd III tlk 63, videosalvestise vaatlusprotokoll koos tõlkega kd III tlk 65-87). Pardakaamera videolt on näha, et kell 07.11 seisab kortermaja ees N. V. (seljas tumepunane kapuutsiga dressipluus ja jalas lühikesed püksid), mees suitsetab võrdlemisi närviliselt sigaretti. Kell 07.14 jõuab maja ette kollase taksoplafooniga sõiduautio Opel r/n XXX, mis kuulub A. M.ile. N. V. kõnnib takso juurde, avab juhi kõrvalistuja poolse ukse ja kummardub allapoole. Videolt on näha, et A. M. vestleb N. V.iga (taksojuht pöörab ennast N. V.i poole ja liigutab vestluse käigus käsi). Videosalvestiselt on hiljem (kell 07.16) näha, et juhi kõrvalistmelt väljub J. V.. N. V. võtab taksost kaks pudelit, ühes pudelis on selge, värvitu vedelik ja teises kollakasoranž vedelik. N. V. ja J. V. liiguvad BMW poole ja istuvad autosse. J. V.i käes on plasttops, milles on 1/3 jagu kollakasoranži vedelikku. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et seal oli üksnes mahl. Kannatanu J. V. selgitas, et kui nad taksoga kodu juurde jõudsid, seisis mees juba all ja suitsetas. N. V. tuli takso juurde ja avas ukse. Ta ütles mehele, et ei tea täpselt kes teda lõi, sest ta on šokis. Seejärel vestles N. V. taksojuhiga, viimane ütles, et ei tea samuti, kes ja miks naist lõi, kuid ta võib näidata. A. M.i sõnul nägi ta xxx kortermaja juurde jõudes maja juures seismas noormeest, kes tuli kohe takso juurde ning viis tüdruku välja. Noormees oli A. M.i hinnangul ärritunud – see väljendus N. V.i käitumises ja jutus. N. V. küsis kas ta rääkis temaga eelnevalt telefonis ja ta vastas jaatavalt. Tüdruk näitas tema poole ja ütles, et tema räägib kõik ära. Ta rääkis N. V.ile, et ta istus baari ees autos ja lööki ei näinud. N. V. tahtis, et ta näitaks lööjaid ja ta küsis mehelt, milleks seda vaja on, pealegi saab naine ju ka näidata, kuid N. V. ütles, et J. V. on purjus ja palus temal seda teha. Kriminaalasjas on A. M.i ütlustega ja BMW pardakaamera salvestisega tõendatud, et taksojuht soostus N. V.ile baari juurde teed näitama: kell 07.16 alustavad mõlemad autod sõitmist xxx maja eest baari X suunas. A. M. selgitas, et N. V. ja J. V. rääkisid enne BMW-sse istumist midagi kõrgendatud toonil, ta sai aru, et mees palub naisel koju laste juurde minna, kuid J. V. istus ikkagi BMW-sse. Kohus nendib, et olukorras kus A. M. oli nõus N. V.ile näitama kus ja võib-olla ka kelle käest J. V. löögi näkku sai, oli J. V.i kaasa minek kohtu arvates täiesti tarbetu. Arvestades J. V.i meelestatust baaris ja monoloogi sõidu ajal on kohus seisukohal, et naine tahtis olla tingimata juures kui teo toimepanijad saavad tundma seda, mida ta neile lubas – tema mees tuleb ja klaarib selle asja ära. Väga lihtsustatult soovis J. V. kätte maksta ja selles oma silmaga veenduda. Kohtu hinnangul käitusid N. V. ja J. V. valesti: sellises olukorras tuleb inimese vigastused esmalt fikseerida ja seejärel teha avaldus politseisse. Kohus märgib, et kuigi J. V. ei osanud nimetada seda, kes teda lõi, oli baaris X terve hulk tunnistajaid ning R. Gluhovtšenko ja temaga kaasas olnud isikud oleksid olnud hiljem tuvastatavad. A. M.i ütlustega on tõendatud, et J. V. rääkis oma abikaasa äkilisusest, seda teades võinuks J. V. eeldada, et abikaasa soovib minna baari olukorda lahendama. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et abikaasa emotsioonide maandamise J. V. hoopis õhutas oma meest – J. V. möönis, et ta võis juba telefonis paluda abikaasal olukord lahendada. Kohus on juba varasemalt märkinud seda, et lisaks kättemaksuhimule aitas fookuse suunamine baaris saadud löögile vähemalt esialgu vältida peretüli teemal kannatanu käitumine. Olukorras kus kannatanu ise esitles taksojuhile oma meest keevaverelisena on alusetu eeldada, et mittemingisugust tüli kannatanu pikaleveninud lõbutsemisele ei oleks järgnenud. BMW pardakaamera salvestisele on ajavahemikul 07.16-07.20 talletatud N. V.i ja J. V.i omavaheline vestlus, põhiliseks rääkijaks on naine (vestluse tõlge kd III tlk 84-85). Mees ütleb kannatanule ainult seda, et anname kere peale ja kogu lugu. N. V.i sõnad näitavad jällegi väga selgelt, et ta läks naise eest kätte maksma – N. V.il ei olnud kavatsust minna kohale, tuvastada naist löönud isik/isikud, helistada politseisse ja süüdistatavaid politsei saabumiseni kinni pidada 28 – viimase asjaolu jaatamisel võiks analüüsida, kas N. V.i tegevus on KrMS § 217 lg 4 valguses õiguspärane, kuid seda ta kindlasti ei olnud. Naastes V.ide vestluse juurde märgib kohus, et kokkuvõtvalt räägib kannatanu mehele seda, kuidas tema veetis baaris aega, kedagi ei häirinud, teda löödi ei tea mille eest ning sellest, kuidas ta lubas helistada oma mehele, viimane tuleb ja tümitab ning mis kõige olulisem – J. V. räägib N. V.ile, kuidas ta tahtis baaris juhtunu pärast Ž. helistada, et too kohale sõidaks ja sellele inimesele tappa annaks. Kohtus täpsustas J. V., et Ž. on tema endine abikaasa, kellega ta oli 8 aastat koos. Sarnaselt R. Gluhovtšenko kaitsjaga tekib kohtul küsimus, et mis jutt see üldse on? Sisuliselt J. V. manipuleerib oma abikaasaga, pidades monoloogi, laskmata mehel midagi rääkida. Naine ütleb oma värskele abikaasale, et ta sai baaris mittemillegi eest pasunasse (mis on ilmselge vale), räägib sellest, kuidas ta usub oma mehesse kui probleemi lahendajasse, ütleb, et lubas juba baaris avalikult, et mees tuleb ja paneb lööja paika (s.o kõditab mehe eneseusku ja seab talle teatavad omapoolsed ootused), rõhutab, et N. V. neid ära ei tapaks (s.o soovib, et lahendamine oleks seotud vägivallaga – n.ö silm-silma vastu) ja viitab sellele, et esmalt mõtles ta abi paluda oma endiselt abikaasalt (s.o tekitab mehes alateadlikult tunde, et ta peab seega olema vähemalt sama hea selle probleemi lahendamisel, kui naise eksabikaasa). Kohus nõustub kaitsjatega selles, et sõidu ajal baari X küttis J. V. oma meest üles ja õhutas selgelt vägivallale. Selline käitumine jääb kohtule sügavalt arusaamatuks: juhul, kui abikaasa vihastab ja soovib minna asju klaarima, on mõistlik meest tagasi hoida, rahustada ning kui mees soovib tingimata minna koha peale probleemi lahendama, siis tuleks abikaasat veenda, et probleeme saab lahendada ka verbaalselt. Lõppude-lõpuks on alati võimalik ka politseisse helistada, kui meest ei õnnestu vaatamata kõigele tagasi hoida. Mitte midagi sellist kättemaksuhimuline kannatanu ei teinud, J. V. sooviski, et tema mees lahendaks tekkinud olukorra vägivallaga ja tegi endast kõik oleneva, et see nii juhtuks. Arvestades N. V.i poolt öeldut (anname kere peale ja kogu lugu) ning J. V.i monoloogi sisu ei ole kohtul alust eeldada, et kannatanu meelestatus eelnevalt, Sinimäe 3 maja juures taksos mehega rääkides olnuks teistsugune. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et N. V. läks baari X naise eest kätte maksma. Tegemist ei olnud potentsiaalsete kahtlustatavate kinnipidamisega või sellise rünnakuga, mis olnuks N. V.i vahetu reaktsioon R. Gluhovtšenko varasemale õigusvastasele käitumisele. Lihtlabane omakohus ei ole kohtu hinnangul mingilgi moel õigustatud või põhjendatud. Sõiduauto BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et N. V. ja J. V. jõuavad Läänemere tee x Tallinnas asuva baari X juurde 22.08.2020 kell 07.

1. Pardakaamera salvestisel on näha baari ees nelja inimest: kolm meest ja üks naine. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles ning on süüdistatavate, kannatanute ja tunnistaja A. K.i ütlustega, et need neli inimest olid R. Gluhovtšenko (veidi üle põlve ulatuvates teksapükstes ja tumedas T-särgis), I. Gaidalenko (üleni mustas), M. Vasiliev (teksades ja halli värvi T-särgis) ning tunnistaja A. K. (ainuke naisterahvas seltskonnas). I. Gaidalenkol on käes plasttops joogiga. Süüdistatav täpsustas kohtus, et tal oli tõepoolest klaas käes – kas keegi andis talle selle või oli tal see kaasas, seda ta ei mäleta. Seltskond jääb parklasse sõitnud autosid vaatama ning seejärel hakkavad nad seisatanud autode poole liikuma ja jagunevad esmalt kaheks: BMW-st vaadates jäävad esialgu R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko kahekesi vasakule, A. K. ja M. Vasiliev. Sõiduauto BMW pardakaamera salvestisel on talletatud N. V.i ja J. V.i vaheline vestlus: N. V. küsib naiselt, kas ei ole nemad? Naine vastab, et tema arvates mitte. Seda, et ta nii N. V.ile ütles, kinnitas kannatanu ka kohtus. J. V. selgitas, et N. V. väljus autost ja pani ukse kinni, edasi ta ei kuulnud kas abikaasa midagi taksojuhile ütles või küsis. Kannatanu A. M.i ütlustega on tõendatud, et kui nad V.idega baari juurde jõudsid, olid süüdistatavad. N. V. küsis temalt kas süüdistatavad on need ja ta näitas vastuseks I. Gaidalenko poole – ta eeldas, et I. Gaidalenko 29 lõi J. V.i, sest ta nägi süüdistatavat ja kannatanut baaris ning selle lähedal koos jalutamas. Kannatanu A. M.i ütluste kohaselt karjus N. V. äkki kas sina lõid mu naist, tegi I. Gaidalenko suunas paar kiiret sammu ning siis süüdistatav ja N. V. lõid üksteist. Tunnistaja A. K.ile kakluse algusest kohtust suurt midagi ei meenunud. Tunnistaja märkis, et ta nägi baari juurde sõitvaid autosid ning J. V. vehkis I. Gaidalenko poole ja karjus, et viimane ahistas teda. Seeejärel algas kaklus. Tunnistajale meenus, et R. Gluhovtšenko palus tal prille hoida, mingil hetkel ta korjas maast sinna pudenenud asju ning seejärel käskis I. Gaidalenko tal baari sisse minna (viimane toimus kakluse n.ö teises pooles). Kohus nendib, et tunnistaja kehva mälu on tingitud kas õhtu ja öö jooksul tarvitatud alkoholist või sõbrasuhetest I. Gaidalenkoga, kuid tema ütlusi ei ole valdavalt asja lahendamisel võimalik kasutada. Süüdistatav M. Vasiliev selgitas, et nad olid tulnud baarist välja, vist suitsetama, kui nad nägid, et nende suunas sõidavad BMW ja takso. Autod peatusid, BMW-st väljus punases kapuutsiga dressipluusis noormees ja liikus äkiliselt nende poole. Noormees hõikas kes solvas minu abikaasat ja siis nad hakkasid mehele vastu minema. M. Vasiliev möönis, et kuna autos oli näha J. V.i, siis nad said aru, milles on asi. Süüdistatava I. Gaidalenko ütluste kohaselt ootasid nad baari juures taksot, kui parklasse tuli kaks autot – takso ja teine auto. Sõidukid parkisid kõrvuti ja nendest väljusid inimesed. J. V. vehkis kätega ja näitas tema suunas. N. V. tuli kiiresti tema juurde, ta hakkas eemalduma, kuid N. V. lõi teda vastu pead. Löök tabas, silme eest läks pimedaks ja ta kuulis ainult müra ja karjeid. R. Gluhovtšenko mäletas seda, et ta nägi autost väljuvat N. V.i, kes kohe lõi I. Gaidalenkot sõnagi lausumata, I. Gaidalenko kukkus ning siis ta mäletab, kuidas J. V. tahtis küüntega I. Gaidalenkot krabada. Ta üritas lüüa, tundis teravat valu selja piirkonnas ja rohkem ta midagi ei mäleta. Süüdistatav selgitas, et pärast N. V.i autost väljumist hakkasid auto teised uksed ka avanema, teisest autost hakkas ka keegi väljuma. Pardakaamera salvestisel (vt ka salvestise vaatlusprotokoll kd III tlk 65-87) algab kakluse n.ö esimene pool kell 07.21, kui N. V. väljub autost ja läheb kiiresti kätega vehkides I. Gaidalenko juurde, teeb kätega löögiliigutusi süüdistatava suunas, üks löök tabab I. Gaidalenkot pähe (videosalvestisel kell 07:21:12), süüdistatav kaotab tasakaalu. Kannatanu A. M.i ütlustega on tõendatud põhjus, miks N. V. valis seltskonnast ründeks välja just I. Gaidalenko – N. V. kujutas ette, et süüdistatav oli mees, kes baaris tema naist lõi. Kui võrrelda BMW pardakaamera salvestist sündmuse juures viibinud ja selles osalenud isikuliste tõendiallikate ütlustega, on selge, et intsidendi algust mäletavad kõik – N. V. väljus autost ja ründas praktiliselt kohe I. Gaidalenkot. Selle kohta, mis toimus edasi, jäävad isikuliste tõendiallikate mälestused kesiseks. Tunnistaja A. K. rääkis kohtus üksnes seda, et kõik olid üksteise otsas hunnikus ja ei olnud võimalik aru saada, kes keda lõi. Tunnistaja A. K.i ütlusi ei ole seega võimalik sündmuste edasise käigu rekonstrueerimaks kasutada. Sama kehtib süüdistatava R. Gluhovtšenko kohta: kohus on juba eelpool peatunud sellel, et süüdistatav suutis meenutada üksnes seda, kuidas I. Gaidalenko löögist kukkus ning seejärel lõi J. V. I. Gaidalenkole küüned näkku. Kohus märgib etteruttavalt, et BMW pardakaamera 30 salvestise järgi oli R. Gluhovtšenkol endal rüselus ühel hetkel autost väljunud kannatanuga, kuid I. Gaidalenko kukkumise ja J. V.i autost väljumise vahele jäi siiski rida sündmusi, mis R. Gluhovtšenkole ei meenu. Kohus ei nõustu R. Gluhovtšenko kaitsjaga selles, et süüdistatav oli mingis erilises seisundis ning tema mälukaotus oli tingitud ravimist tingitud ärevusest, šokist mis kaasnes ootamatu ründega ja alkoholist. Kohtu hinnangul oli ilmselt tegemist tavapärase alkoholi liigtarvitamisega kaasneva mälulüngaga. Esiteks on tõendatud, et R. Gluhovtšenko oli tarvitanud terve õhtu, öö ja ilmselt ka varahommiku alkoholi. Teiseks on tõendatud, et enne Maardus asuvasse baari X minekut tarvitas R. Gluhovtšenko koos M. Vasilievi ja tunnistaja V. L.ga kolme peale 1g kokaiini. Kolmandaks esitas kaitsja kohtule kliendile välja kirjutatud ravimi ramipril actavise infolehe, mida R. Gluhovtšenko tarvitas (kd I tlk ). Infolehe kohaselt võib ravim koostoimes alkoholiga põhjustada uimasust ja pearinglust, ravimi võimalike kõrvaltoimetena on välja toodud ärevus, tavalisest närvilisem tunne või rahutus. Kohus nendib, et ravimi manustamise ajal alkoholi tarvitamine on risk, mille inimene võtab teadlikult, kaitsja esitatud Haigekassa vastusest (kd I tlk) nähtub, et ramipril kirjutati R. Gluhovtšenkole esmakordselt välja juba 10.08.2020, teist korda on ravim välja kirjutatud 22.08.
2. Ravimi võimalikud kõrvaltoimed ilmnevad siiski päris kiiresti pärast selle manustama hakkamist ning järelikult pidi R. Gluhovtšenko enne sündmusi olema teadlik sellest, kuidas ramipril võib tema käitumist (kui üldse) mõjutada. Kohus soostub kokkuvõtvalt 04.07.2021 kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 7/10 (kd I tlk ) toodud eksperdi arvamusega selles, et R. Gluhovtšenko oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis (ekspertide arvamuse p-d 2, 3 ja 8) ning viimasega kaasnevad üpris sageli mälulüngad. R. Gluhovtšenko selgitustest nähtubki, et ühel hetkel oli tal veel pilt ees – ta suutis sündmusi enda jaoks jäädvustada, siis hakkas kaduma taju ümbritseva suhtes ja sellega koos ka mälu (peale I. Gaidalenko esmakordset löömist N. V.i poolt lõi J. V. küüned I. Gaidalenko näkku – sellist süüdistatava kirjeldatud sündmust ei toimunud) ja seejärel ei mäleta süüdistatav mitte midagi ning esimene mälupilt on see, kui I. Gaidalenko teda õlgadest raputab ja küsib Romaha, mis sinuga juhtus. Kannatanu J. V.i ütlused on kohtu hinnangul osaliselt usaldusväärsed. Kannatanule meenub küll sündmuse üldine käik, kuid detaile J. V. täpselt ei mäleta – kannatanu ütlused lahknevad teatud aspektides sellega, mis on näha pardakaamera videolt, samuti on selge, et J. V. hindas situatsiooni valesti. Samuti ei ole kohtul alust kahelda I. Gaidalenko ja M. Vasilievi ütlustes selle kohta, et kakluse rahunemisel jätkas J. V. õiendamist, provotseerimist ja löömist – kõik need tegevused on talletatud videosalvestisele. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et J. V.i ütluste puhul tuleb paratamatult arvestada seda, et kannatanu oli purjus: BMW pardakaamera videosalvestisega on mh tõendatud fakt, et kannatanu jätkas teel baari X ja baari juures tõenäoliselt kaasas olnud kokteili manustamist (vt edaspidi pardakaamera salvestisel hetk, kui J. V. väljub sõidukist ja asetab pooliku plasttopsi sõiduki kapotile). Kannatanu A. M.i ütlused on usaldusväärsed, kuid äärmiselt väheinformatiivsed: taksojuht keskendus oma ütlustes sellele, mis temaga toimus ning see on inimlikult mõistetav. Süüdistatavate M. Vasilievi ja I. Gaidalenko ütlused on kohtu hinnangul valdavalt usaldusväärsed, sest need on sündmuste üldise käigu osas pardakaamera salvestiselt nähtuvaga kokkulangevad. I. Gaidalenko ütluste puhul tuleb arvestada seda, millele süüdistatav ise viitas – mõningate detailide kohta laekus talle teave alles videosalvestist vaadates. Kokkuvõtvalt nõustub kohus menetlusosalistega selles, et kõige adekvaatsem tõend kakluse n.ö esimese poole kohta on sõiduauto BMW pardakaamera salvestis. Videolt on näha kõikide 31 kohalviibijate tegevused sekundi murdosa täpsusega. Süüdistatavate ja kannatanu J. V.i puhul tuleb arvestada seda, et nad olid kõik tarvitanud õhtul, öösel ja varahommikul alkoholi, kannatanu A. M. oli küll kaine, kuid kõik isikulised tõendiallikad olid olnud öö otsa magamata. Lisaks tuleb ütluste puhul arvestada seda, et kõik olid vahenduva eduga sündmuste keerises ja ajaliselt väga napi intsidendi (kakluse n.ö esimene pool on talletatud BMW pardakaamera salvestisele ajavahemikus 07:21:14 – 07:22:41) jääb ohtralt erinevaid käitumisakte – on ilmselge, et mitte ükski inimene ei suuda sellises olukorras adekvaatselt haarata ja täpselt taasesitada isegi iseenda, rääkimata teiste inimeste käitumist. BMW pardakaamera salvestiselt on näha, kuidas pärast N. V.i sõidukist väljumist ja sammumist I. Gaidalenko poole liigub varem A. K.i juures olnud M. Vasiliev I. Gaidalenko selja taha (07:21:13), R. Gluhovtšenko on veidi varem võtnud endal prillid peast (07:21:12), läheb A. K.i suunas, annab oma prillid talle (07:21:14) ning üritab tüdrukut väljasirutatud kätega rüselusest eemal hoida. Kohtus rõhutas R. Gluhovtšenko, et ta pidi minema komandeeringusse, prillid olid talle eluliselt puuduliku silmanägemise tõttu vajalikud ning need said kannatada juba Maardus, baaris X toimunud intsidendis. Prillide peast võtmine ja A. K.ile andmine tähendas R. Gluhovtšenko jaoks seega seda, et tema on kakluseks valmis, kuid ta ei soovi selle käigus oma prille katki teha. Mittemingisugust viidet võimalikule šokile kohus R. Gluhovtšenko käitumises ei tähelda. Kohus märgib, et sündmust osaliselt mittemäletava süüdistatava tegevus on siinkohal mööndusteta läbi mõeldud ja eesmärgipärane. Samal ajal, kui R. Gluhovtšenko annab A. K.ile oma prillid, lööb N. V. I. Gaidalenkot pea piirkonda, haarab süüdistatavast kahe käega kinni ning paiskab ta pikali (07:21:14). I. Gaidalenko kukub selili maha. Pardakaamera salvestiselt nähtuv riimub süüdistatava M. Vasilievi ütlusega selle kohta, et N. V. lõi I. Gaidalenkot esimesena ja I. Gaidalenko kukkus. Süüdistatav I. Gaidalenko ütlused on samuti tõesed: süüdistatav rääkis, et N. V. astus tema juurde ja lõi vastu oimukohta. Löök oli tugev, ta kukkus. Ta kuulis ainult N. V.i ütlemas noh, mis on. Ta ei mäleta, mitu korda N. V. teda lõi, videost ta vaatas, et vist neli korda. I. Gaidalenko selgitas, et tal lõi silme eest mustaks. Taksojuht A. M. selgitas, et N. V. tegi I. Gaidalenko poole paar kiiremat sammu ja siis nad lõid üksteist. Videolt on näha fakt, et I. Gaidalenko üritab N. V.ile vastata, kuid tal ei tule see eriti hästi välja. Järgnevalt on BMW pardakaamera salvestiselt näha, kuidas N. V. astub pärast I. Gaidalenko maha paiskamist jalaga süüdistatava keha peale (07:21:15). Siis, kui N. V. on astunud jalaga I. Gaidalenko poole, tõukab M. Vasiliev N. V.i (07:21:15) ja viimane kukub samuti selili maha, I. Gaidalenkole otsa (07:21:16). Süüdistatava M. Vasiliev kirjelduse kohaselt ta nägi, kuidas N. V. jooksis pikali oleva I. Gaidalenko juurde ja tõstis jala, et maas lebavat I. Gaidalenkot lüüa ning ta lükkas N. V.i eemale. Kohus ei nõustu M. Vasilieviga selles, et N. V. üksnes üritas I. Gaidalenko peale jalaga astuda. Videolt on näha, kuidas N. V. vajutab oma jala süüdistatava keha piirkonda ning I. Gaidalenko reageerib selle peale kogu oma keha krõnksu tõmbamisega. Edasi selgitas süüdistatav M. Vasiliev, et pärast seda, kui ta oli N. V.i tõuganud, viimane kukkus. Seejärel lõi ta N. V.i ühe korra jalaga keha piirkonda. Nende juurde jooksis R. Gluhovtšenko ja lõi samuti N. V.i jalaga. Süüdistatava ütlused riimuvad BMW pardakaamera salvestisega - ajal, mil N. V. on selili maas, liigub N. V.i poole M. Vasiliev (07:21:16), N. V. hakkab maast tõusma M. Vasilievi poole (07:21:16), kuid samal ajal lööb N. V.i kõrvale liikunud R. Gluhovtšenko talle esimest korda jalaga pea piirkonda, löök tabab N. V.i pähe (samuti 07:21:16), märkimist väärib, et R. Gluhovtšenko hakkas löögiks hoogu võtma siis, kui N. V. oli juba maha kukkunud. Löögijõud on tugev, sest N. V.i keha liigub inertsist edasi. N. V. pöörab ennast külili, R. Gluhovtšenko poole. Praktiliselt samal ajal lööb jalaga N. V.i 32 viimase külje/selja piirkonda M. Vasiliev (07:21:17), kuna N. V. on samal ajal liikumises suundub löök n.ö kaenla alla, pigem ülespoole (videosalvestise vaatlusprotokollis on kohtu hinnangul vääralt märgitud, et M. Vasilievi löök oli suunatud N. V.i pähe). Süüdistatava ütlused kehapiirkonda suunatud löögist on seega tõesed. Esile tõstmist väärib samas asjaolu, et M. Vasiliev lööb N. V.i ajal, mil mees on tema poole seljaga. Pärast M. Vasilievi lööki ilmub pardakaamera salvestisele A. M. (07:21:17, mees teksades ja helesinises T-särgis) ning M. Vasiliev pöörab oma tähelepanu A. M.ile (07:21:18). A. M. selgitas, et pärast seda, kui I. Gaidalenko ja N. V. hakkasid kaklema, tulid nende juurde ülejäänud kolm inimest. Kui nad kõik pundis olid, siis ta hüppas autost välja. Ta läks ümber auto, võttis M. Vasilievil käest kinni ja ütles, et ära sekku, las klaarivad oma suhteid. M. Vasiliev jäi nagu seisma. Videosalvestiselt ongi näha, et M. Vasilievil tekib pärast taksojuhi kaamerasse ilmumist A. M.iga silmside. R. Gluhovtšenko lööb samal ajal teist korda N. V.i jalaga, löögiks jällegi kehaga hoogu võttes (hoovõtt alates 07:21:17, löök 07:21:18). Süüdistatava löök on suunatud N. V.i pea piirkonda. I. Gaidalenko hakkab ennast püsti ajama (alates 07:21:17) ja ta haarab põlvili olles N. V.il õlgadest (07:21:18) ja hoiab N. V.i kinni. I. Gaidalenko märkis, et ta nägi alles video pealt, et ta tõusis peale esimest kukkumist püsti, kuid ta ei mäleta seda, järelikult pidi see olema refleks. Kui ta ennast püsti ajas, siis N. V. ründas teda uuesti. Kohus ei välista, et I. Gaidalenko räägib tõtt: süüdistatav sai löögi vastu pead ja kukkus, samuti on selge, et I. Gaidalenkogi oli õhtust hommikuni alkoholi tarvitanud. Kõik see koostoimes võis kaasa tuua ajutise mälulünga. Samas ei mäleta I. Gaidalenko üht väga olulist detaili: BMW pardakaamera salvestisel on näha, kuidas N. V. hakkab ennast püsti ajama, kuid I. Gaidalenko lööb samal ajal N. V.i käega kõhtu (07:21:18), N. V. haarab I. Gaidalenkol põlvedest (07:21:19). R. Gluhovtšenko lööb kummargil asendis olevat N. V.i kolmandat korda jalaga (hoovõtt 07:21:18, löök 07:21:19), löök on suunatud mehe peapiirkonda. Samal ajal, kui N. V.i jalgadega lüüakse, karjub J. V.: kuule, N., N., rahune maha! N., kas kuuled mind! N. V. tõuseb püsti (07:21:20) ja lükkab samuti püsti tõusnud I. Gaidalenko eemale. Süüdistatav M. Vasiliev mäletas samuti, et N. V. hakkas pärast püsti tõusmist uuesti teda ja I. Gaidalenkot ründama – asjaolu, et vahetult juures viibib süüdistatav käsitles rünnakut mh ka enda vastu suunatud ohuna, ei ole kohtu hinnangul märk sellest, et M. Vasiliev valetab. R. Gluhovtšenko takistab I. Gaidalenkol kukkumast, hoides teda parema käega veidi eemal ja vehib vasaku käega N. V.i suunas. N. V. vehib mõlema käega R. Gluhovtšenko ja I. Gaidalenko poole (07:20:20-07:20:21). Seejärel mehed n.ö hargnevad ja pardakaamera kaadrisse ilmub autost väljunud J. V., kes asetab oma pooliku joogi auto kapoti peale (07:21:21). Samal ajal on R. Gluhovtšenko pööranud oma tähelepanu A. M.ile, ülejäänud süüdistatavad hoiavad N. V.iga pisut distantsi, N. V. on ähvardavalt poksijaasendis ning läheneb M. Vasilievile. Viimane taganeb (07:21:22). Seni kaklust turvaliselt BMW-st jälginud J. V. selgitas, et ta nägi autos olles, kuidas abikaasa lõi esmalt I. Gaidalenkot, siis hakkas kaklus. Nad paiskasid abikaasat ja ta tormas autost välja mehele appi. Seal olid M. Vasiliev, I. Gaidalenko ja kusagil R. Gluhovtšenko. A. K. eemaldus, ta ei tea, kuhu, kuid tunnistajat enam seal ei olnud. Ta sekkus kaklusesse, üritas N. V.i ära tõugata. Tol hetkel, kui kaklus algas, siis hakkas ta kõrvakiile jagama, haarama ja laiali ajama. Ta üritas haarata I. Gaidalenkot. Kakluse ajal teda tõugati, ta eemaldus ja läks jälle lähemale, sest abikaasa peksmist jätkati. Kõik olid nende vastu agressiivselt meelestatud. Ta ei mäleta, kas I. Gaidalenko kukkus kakluse ajal. I. Gaidalenkot lõi ta sellepärast, et süüdistatav sattus 33 talle kuidagi ette ja süüdistatavad koos paiskasid abikaasat. Teda hoidis kinni A. M., kuid tal õnnestus taksojuht mingil hetkel eemale lükata. Kui võrrelda J. V.i ütlusi BMW pardakaamera salvestisega on selge, et kannatanu ei mäleta sündmuse detaile kuigivõrd täpselt. Pardakaamera videot vaadates on selge, et J. V. meenutab sündmusi, mis leidsid aset vahetult pärast seda, kui ta autost väljus – kannatanu räägib sellest, kuidas ta andis praktiliselt kohe kaklusesse omapoolse panuse, kuid teda takistas A. M.. Videolt on näha, et I. Gaidalenkoga autost välja tormanud J. V. maid jagama ei hakka. BMW pardakaamera salvestisega on tõendatud, et J. V. jookseb joonelt hoopis A. M.iga tõtt vahtiva R. Gluhovtšenko, mitte I. Gaidalenko juurde (07:21:22), hakkab süüdistatavaga rüselema ja lööb R. Gluhovtšenkot (07:21:23). Neist taga on N. V. pisut I. Gaidalenkost ja M. Vasilievist eemaldunud, kuid N. V. jookseb kätega vehkides M. Vasilievi poole ning vehib käega, seejärel rusikaga viimase näo suunas (07:21:24), M. Vasiliev taganeb ning N. V. pöörab oma tähelepanu I. Gaidalenkole, jookseb tema poole kätega vehkides (07:21:24). N. V. ja I. Gaidalenko hakkavad omavahel rüselema (07:21:24-07:21:26). Samal ajal on A. M. liikunud R. Gluhovtšenko ja J. V.i poole (07:21:25), J. V. tahab R. Gluhovtšenkot lüüa, taksojuht üritab J. V.i käest haarata ja mehest eemale tõmmata. J. V. lööb oma käega A. M.i käe eemale (07:21:27), taksojuht proovib J. V.i kinni hoida (07:21:28). Nende selja taga on N. V. I. Gaidalenkot käega pähe löönud (07:21:26) ja süüdistatava löögist maha paisanud (07:21:27). M. Vasiliev kinnitas, et ühel hetkel paiskas N. V. uuesti I. Gaidalenko maha ja hakkas teda rusikatega ründama. Vahepeal J. V.i, R. Gluhovtšenkot ja A. M.i vaatama jäänud M. Vasiliev heidab pilgu I. Gaidalenko ja N. V.i suunas (07:21:25) ja tormab seejärel N. V.i poole (alates 07:21:26) ja lööb teda käega näo piirkonda (07:21:27-07:21:28). N. V. lööb M. Vasilievi pea piirkonda (07:21:28). M. Vasiliev eemaldub, I. Gaidalenko hakkab ennast püsti ajama (07:21:28). Paralleelsete sündmuste kohta on videolt näha, kuidas A. M. hoiab samal ajal J. V.i jõuga kinni (07:21:28). R. Gluhovtšenko liigub N. V.i, I. Gaidalenko ja M. Vasilievi suunas (alates 07:21:28). I. Gaidalenko on ennast püsti ajanud, hoiab N. V.iga distantsi. R. Gluhovtšenko on veel veidi eemal, M. Vasiliev hoiab N. V.iga distantsi, N. V. on nö kaitseasendis. J. V. üritab ennast A. M.ist lahti rebida (07:21:29-07:21:30). Süüdistatav I. Gaidalenko liigub N. V.i poole, taksojuhi haardest vabanenud J. V. ja taksojuht lähevad samuti sinna poole, kus on N. V. ja süüdistatavad. I. Gaidalenko on jäänud seisma ning hoiab käsi nii nagu ta seletaks midagi, R. Gluhovtšenko ja M. Vasiliev on eemal (07:21:32). Kannatanu J. V. selgitas, et mingil hetkel ta tõukas nad eemale ja kaklus lõppes. Abikaasa oli kogu aeg tema selja taga, ta üritas meest selja taga hoida. Kohtu hinnangul ei ole J. V.i ütlused õiged. Kannatanu küll üritas meest oma selja taga hoida, kuid kakluse rahunemisse J. V. kohtu hinnangul oma panust ei anna, pigem vastupidi. Videolt on näha, kuidas N. V. on seljaga seina poole ja talle lähenenud süüdistatavad tema vastas, viimastest mitte keegi ei ole ei ründe- ega kaitseasendis (07:21:34), J. V. jookseb oma mehe ette (07:21:35) ja tõenäoliselt sõimab sinna jäänud I. Gaidalenkot ning M. Vasilievit – kannatanu J. V. osutab väljasirutatud käega M. Vasilievi poole ja tema suu liigub (07:21:36). Seejärel tekib uuesti rüselus N. V.i ja I. Gaidalenko vahel, N. V. teeb esimese sammu ja esimesena tõusevad I. Gaidalenko pea suunas N. V.i mõlemad käed (07:21:37). M. Vasiliev selgitas, et ta taganes, palus N. V.il rahuneda ja tegi ettepaneku rääkida. Mingil hetkel N. V. rahunes, kuulas teda, kuid siis jooksis nende sekka J. V. ja provotseeris. Kannatanu A.M.i ütlustega on tõendatud, et R. Gluhovtšenko oli kaklusest paremal pool, tõukas 34 J. V.i ja tuli tema suunas, et sina taksojuht kuhu sina oma nina topid. Pardakaamera salvestiselt on näha, kuidas R. Gluhovtšenko hakkab kell 07:21:35 liikuma veidi eemal seisva A. M.i suunas ning teeb käega kutsuvat liigutust (07:21:37). A. M. hakkab selg ees taganema (samuti 07:21:37), R. Gluhovtšenko järgneb nüüd veidi kiiremini temast suurema hooga taganevale A. M.ile (07:21:38). Viimane üritab R. Gluhovtšenkole selga keerata – liigutuste järgi selleks, et oleks parem eemalduda, kuid komistab ja kukub (07:21:38). Kell 07:21:39 on pardakaamera videost selgelt näha, et varem kaameras A. M.i taha varju jäänud R. Gluhovtšenko paremas käes on nuga. R. Gluhovtšenko teeb ennast püsti ajava A. M.i poole kiiremaid samme ja lööb kannatanut jalaga tuharapiirkonda (07:21:40). Peale jalalööki on R. Gluhovtšenko käes näha uuesti nuga (07:21:40), R. Gluhovtšenko rehmab parema käega suunas, kuhu kadus (kaadrist välja) A. M. ning liigub kiiresti samas suunas (07: