Obsah (5)

§ 171§ 2§ 175§ 173§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-16-16882 Tsiviilasi O. K. kohustustest vabastamise menetlus Menetlust

§ 171

ja kohustas O.K.t täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kohustas O. K.t kord aastas esitama kohtule aruande võlgniku /usaldusisiku ülesannete täitmise kohta. Aruanded (pangakonto väljavõtted) esitas O. K. 09.07.2018, 14.01.2019 ja 10.12.

1. 14.01.2019.a. selgitas O. K. aruandes, et aastatel 2017-2019 ei töötanud, enne seda oli arvel Töötukassas. Töötukassa kaudu pakutavad töökohad ei sobinud kuna asusid elukohast kaugel. Väljamakseid võlausaldajatele ei teostanud vahendite puudumise tõttu. Ainus sissetulek oli toimetulekutoetus, kuid võlgniku ülalpidamisel on 3 väikest last (alla 4 aastat vanad). 13.12.2020.a. saatis kohus võlgnikule aruande nõude. Aruannet ei esitatud. Kohus määras ärakuulamise 06.04.2020.a., kuid võlgnik kohale ei ilmunud. Aruannet ei esitatud ka 2021.a
2. Kohus kuulas enne kohustustest vabastamise / vabastamata jätmise otsustamist ära O. K.. O. K. kinnitas ärakuulamisel, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel ta ühtegi ülekannet võlausaldajatele teinud ei ole. Väidetavalt ütles pankrotihaldur talle, et mitte kellelegi ei ole vaja maksta. O. K. tegeles nö usaldusisiku kohustustega, võlgnik ise seda eriti ei mõistnud. Elukaaslane ütles, et üldse midagi maksta ei ole vaja. Kohustustest vabastamise menetluse vältel võlgnik ei töötanud, sai sotsiaalabi. Võlgnikul on töövõime olemas, töövõime piiratud ei ole. Võlgnikul on neli last, naisel oli raske toime tulla, ta palus O. K.lt abi ja sellepärast viimane ei töötanudki. Ei töötanud ka mitteametlikult.
3. oktoobril 2022 läks alles tööle. Niipalju kui võlgnik teadis, ei olnud vaja tal midagi maksta.
4. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) märkis, et O. K. pankrotimenetluses jäi rahuldamata Eesti Vabariigi nõue Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu kogusummas 3183,65 eurot, millest 373,86 eurot on kustutatud aegumise tõttu enne pankrotimenetluse lõppemist. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel vähendanud nõuet 28.05.2017 summas 61 eurot ja 22.02.2018 summas 8,36 eurot (s.o 2,47%). Tasumata nõude jääk on 2740,43 eurot. Täiendavalt kohustustest vabastamise menetluse kestel nõudeid juurde tekkinud ei ole. Maksukohustuslaste registri andmetel on võlgnikule deklareeritud väljamakse perioodi 09.2017 eest summas 43 eurot KKT OIL OÜ poolt ning perioodi 05.2022 eest AS Pensionikeskus poolt summas 1122 eurot. Rohkem väljamakseid kohustustest vabastamise menetluse kestel deklareeritud ei ole. Võlausaldaja jätab O. K. kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise kohtu otsustada Võlausaldaja Bigbank AS teavitas, et tarbijakrediidilepingust nr 0700938/46ST tulenev nõue võlgniku vastu on 30.06.2022 loovutatud Aktiva Finants OÜ-le. Aktiva Finants OÜ omapoolset seisukohta O. K. kohustustest vabastamise /vabastamata jätmise kohta ei esitanud. Teised võlausaldajad omapoolset seisukohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Alates 01.07.
5. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

1. aasta
2. juunini.
3. 2
4. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 2 2. lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist.

§ 2

2. lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 5 1 võib kohus menetlust pikendada kuni 7 aastani menetluse algatamisest. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 6.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Usaldusisiku ja võlgniku kohustused on sätestatud vastavalt

§ 172ja § 173.

Võlgnik pole kohustustest vabastamise menetluse kestel töötanud, 12.12.2022.a. ärakuulamisel kinnitas võlgnik, et tema töövõime piiratud ei ole. Seega võimaldas tema tervislik seisund töötada. O. K. selgitus, et ta ei töötanud, kuna peres kasvab neli väikest last ning elukaaslane palus abi, ei ole tõsiseltvõetav. Ka laste ülalpidamiseks tuleb vanemal elatist teenida. Pigem viitavad O. K. selgitused sellele, et võlgniku eesmärk oligi kohustustest vabastamise menetluse vältel mitte töötada, sest töötasu puudumisel pole millestki ka võlausaldajatele makseid teha. O. K. märkis ka seda, et töötukassa poolt pakutud tööd ei sobinud, kuna asusid piirkonnast eemal. Olukorras, kus ülalpidamisel on väikesed lapsed ning tuleb täita võlgniku kohustusi enda kohustustest vabastamise menetluses, jätta kasutamata pakutavad töövõimalused kuna asukoht on ebamugav vms, on vastutustundetu. Sellega on kohtu hinnangul võlgnik rikkunud

§ 173sätestatut ning teinud seda süüliselt.

Ei ole välistatud, et võlgnik siiski töötas mitteametlikult, ka sel juhul on ta rikkunud tahtlikult võlgniku kohustusi hoidudes sel viisil kõrvale oma kohustuste täitmisest ning sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Väide, et keegi talle ütles, et midagi maksta ei tule, ei ole eluliselt usutav, lisaks on vastutav oma kohustuste täitmise eest võlgnik ise, mitte keegi teine. O. K. ei ole 5 aasta vältel teinud võlgnik ainsatki arvestatavat makset (välja arvatud Eesti Vabariigile (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) tasutud 69,36 eurot. Võlgnikul puudub 5 aasta vältel sissetulek töötasu näol, kuigi isik on töövõimeline. Seega on O. K. rikkunud

§ 173

lg 1 ja 2 kohustusi ega ole ilmutanud vähimatki huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes. Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis ei võimalda võlgnevusi tasuda. 3 Kohus on seisukohal, et O. K. on süüliselt jätnud oma

§ 173

sätestatud võlgniku kohustused täitmata, võlgnikul puudub vastutustunne oma kohustuste täitmise ja huvi võlausaldajate nõuete rahuldamise suhtes, mistõttu ei ole kohustustest vabastamise menetluse kaudu uue võimaluse (majandusliku alguse) andmine põhjendatud. Võlgnik ei ole tegelenud tulutoova tegevusega, ega selgitanud mida on teinud selle saamiseks /leidmiseks. 7. Kohus keeldub

§ 175lg 2 p 2 alusel O.

K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud teadaanded (

§ 175lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4