← Eesti

1-21-6873/34

Obsah (17)§ 424§ 4181§ 4231§ 63§ 73§ 64§ 65§ 50§ 421§ 83§ 24§ 121§ 16§ 320§ 56§ 68§ 4

1-21-6873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 31. mai 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-21-6873 (21278001015) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi

§ 424

lg 2 ja

§ 4181

lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Hardi Türk, isikukood: 38612065712; elukoht: XXX; viibib vahistatuna XXX Vanglas (aadressil XXX linn); XXX kodanik; XXX; emakeel: XXX; XXX; tõkend: vahistamine alates 09.07.2021 karistusregistri andmetel kehtivaid kriminaalkaristusi 2 (viimati Tartu Maakohtu 22.09.2020. a otsusega nr 1-206701 karistatud

§ 4231

ja

§ 424

lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 5 kuu pikkuse vangistusega, millest

§ 73

lg 1, 3 alusel vabastati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga), kehtivaid väärteokaristusi 5, kehtivaid välisriigi karistusi 2 vandeadvokaat Rein Napa (määratud korras) Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 306 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Hardi Türk süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. 2. Hardi Türk süüdi tunnistada

§ 4181

lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 64

lg 1 alusel mõista

§ 424

lg 2 ja

§ 4181

lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust. 1-21-6873 4.

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõista Hardi Türkile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (2 aastat ja 11 kuud vangistust) Tartu Maakohtu 22.09.

  1. a kohtuotsusega nr 1-20-6701 mõistetud karistuse ära kandmata osa (4 kuud ja 27 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
  2. Karistusaja algust lugeda alates Hardi Türki vahistamisest, s.t alates 09.07.
  3. a.
  4. Hardi Türki suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta Hardi Türkilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks.

  1. Hardi Türkilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena: 1) KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatasu kogusummas 37,40 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel teostatud joobeseisundi tuvastamise kulud (saatekirjad nr 511T, 506T ja 1036T), tulirelva ekspertiisi kulud (akt nr XXX) ja arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud (akt nr XXX) kogusummas 651 eurot; 3) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjatele makstud tasu kogusummas 1241,40 eurot; 4) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Menetluskulud kogusummas 2910,80 eurot tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700019367 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-6873“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Narkootilise aine ekspertiis (akt nr XXX) summas 168 eurot jätta riigi kanda
  3. Asitõendid: 1) 2 DVD-plaati politseiametniku vormikaamera videosalvestise ja politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega, mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; 2) Signaalpüstol XXX kaliiber XXX. nr XXX koos padrunisalvega, mis asub PPA Lõuna prefektuuri relvalaos – konfiskeerida

§ 421

ja

§ 83lg 4 alusel ning Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

  1. Saata kriminaalasja materjalid Lõuna Ringkonnaprokuratuuri H. T. kohtuistungil teadvalt valeütluste andmise osas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Edasikaebekord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 1-21-6873 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus
  3. Hardi Türki süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis.

H. Türki on Tartu Maakohtu 22.09.

  1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-206701 karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Ta juhtis uuesti XXX kella 10.37 paiku XXX külas XXX mnt
  2. kilomeetril mootorsõidukit XXX (reg nr XXX), olles narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest MDMA, morfiin/kodeiin ja alprasolaam põhjustatud joobeseisundis. Samuti juhtis ta XXX kella 01.43 paiku XXX külas XXX maantee
  3. kilomeetril mootorsõidukit XXX (reg nr XXX), olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 2,63 mg/g kohta. Samuti esines H. Türkil mootorsõiduki juhtimise ajal narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest amfetamiin, metamfetamiin, alprasolaam ja klonasepaami metaboliit põhjustatud joobeseisund. H. Türk rikkus liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. MDMA, amfetamiin ja metamfetamiin on kantud sotsiaalministri 18.05.
  4. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja, morfiin ja kodeiin – lisa 1 II nimekirja ning alprasolaam ja klonasepaam – lisa 1 IV nimekirja.
  5. Lisaks süüdistatakse H. Türki

§ 4181

lg 1 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. H. Türk omandas teadmata ajal ning käitles kuni XXX tulirelvaks ümber ehitatud hoiatus- ja signaalpüstolit XXX kaliiber XXX mm XXX. koos padrunisalvega, milles üks omavalmistatud püstolipadrun. H. Türk ei omanud selleks relvaseaduse (RelvS) § 34 alusel vastavat luba. Ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolil XXX puudusid selle tulirelvaks ümberehitamise kohta valmistaja markeeringud. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt esitati ekspertiisiks XXX mm XXX. kaliibrilisest hoiatus- ja signaalpüstolist XXX ümberehitatud relv, mis ehituslikult kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlblik. Esitatud oli ka omavalmistatud püstolipadrun, mille valmistamisel on kasutatud hoiatus- ja signaalpüstoli paukpadrunit kaliiber XXX mm XXX. ja XXX mm läbimõõduga terashaavlit. Padrun kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlblik. H. Türk rikkus RelvS § 20 lg 1 p 6, millest tulenevalt on tema poolt käideldud ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstol XXX kaliiber XXX mm XXX. tsiviilkäibes keelatud tulirelv. Samuti rikkus ta RelvS § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Vastav luba H. Türkil puudus. 3 1-21-6873 Kohtuotsuse põhjendused 3. Esmalt hindab kohus erinevate süüdistuste tõendatust ja kvalifitseerib etteheidetavad teod:

§ 424

lg 2 (I) ja

§ 4181lg 1 (II) järgi.

Seejärel mõistab kohus karistuse (III) ja viimasena lahendab menetluskulude ja asitõenditega seonduvad küsimused (IV). (I)

  1. H. Türki süüdistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises XXX XXX külas XXX mnt
  2. kilomeetril.
  3. Liikluspolitseinik G. R. ettekande kohaselt teostas ta XXX kella 10.37 ajal koos P. K. liiklusjärelevalvet. Ta märkas XXX maakonnas XXX vallas XXX tee
  4. kilomeetril liikumas sõidukit XXX (reg nr XXX), mida juhtis H. Türk. Juht oli indikaatorvahendiga kontrollides küll kaine, kuid tema käitumine oli uimane ja ta tunnistas ravimite tarvitamist. Seetõttu kutsusid nad isikuga tegelemiseks kohale teise patrulli (I kd, tl 1). Sellist asjade käiku kirjeldas ka tunnistaja K. R., kes rääkis kohtuistungil, et oli XXX ennelõunasel ajal liiklusjärelevalves, kui teine patrull neid XXX maanteele ühe sõiduki kinnipidamise ja võimaliku narkojoobes juhi tõttu appi kutsus. Sündmuskohale jõudes nägi ta tee ääres kinni peetud XXX, mida juhtinud H. Türki käitumine oli imelik – ta oli väga-väga närviline, kurtis kogu aeg, mis tal valutab ja tahtis tablette saada. Auto läbivaatust teostanud T. E. leidis juhiistme alt relva ja kilekotist hulga tablette ning ravimeid. H. Türk ütles, et ta tarvitab ainult ravimeid, mis on talle arsti poolt välja kirjutatud ja nendega olevat lubatud ka sõidukit juhtida (II kd, tl 46 pöördel - 50).
  5. Ka tunnistaja T. E. kinnitas, et XXX kutsuti teda ja K. R. XXX maakonda XXX valda ühe kinni peetud sõiduki tõttu appi. Sündmuskohal nägi ta halli sõiduautot XXX, mida juhtinud isiku käitumine oli kahtlane: ta oli rahutu, kõndis edasi-tagasi ja tarbis pidevalt vett. Juhiks osutunud H. Türk ütles, et tarvitab ainult arsti poolt määratud ravimeid. H. Türki nõusolekul tema süljest tehtud narkokiirtest reageeris aga positiivselt 2-3 erinevale ainele. T. E. teostas sõiduki läbivaatuse, mille pildistas üles oma tööfotoaparaadiga. Läbivaatuse käigus leidis ta tagaistmelt H. Türkile kuuluva seljakoti, milles oli vutlar, mille sees süstal – H. Türk väitis, et süstib ennast mingi ainega trenni jaoks. Nii seljakotist kui ka H. Türki taskust leiti ravimeid ning auto esiistme alt põrandalt relvataoline ese (II kd, tl 57-59). Sõidukist leitud seljakotis olnud 2 ml plastsüstlast leiti narkootilise aine ekspertiisiga (akt nr XXX) gammabutürolaktooni (GBL) jälgi (I kd, tl 8-9, 19-22).
  6. Narkokiirtesti RAPID STAT reageerimise tõttu ainetele BZO, MTD, MET, OPI (I kd, tl 2) kõrvaldati H. Türk sõiduki juhtimiselt XXX kell 10.37 LS § 91 lg 2 p 1 alusel - oli põhjust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi- või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid (I kd, tl 3). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 511T kohaselt leiti H. Türkilt XXX kell 12.40 võetud uriiniproovist metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kodeiini, morfiini, tramadooli, alprasolaami, kvetiapiini, pregabaliini ja diklofenaki. Saatekirja märkusena on välja toodud, et kvetiapiin, pregabaliin ja dikolfenak ei kuulu sotsiaalministri määruse nr 73 nimekirja (I kd, tl 4-7). Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr XXX) kohaselt esines H. Türkil mootorsõiduki juhtimise ajal, s.o XXX kell 10.37 narkootilistest või muudest psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobeseisund. Eksperdiarvamuse kohaselt pidi H. Türk narkootilist/psühhotroopset ainet tarvitama umbes 0,5 kuni 8 (-10) tundi enne politseipatrulli poolt kinni pidamist, erandlikult 12 (-24) tundi enne kella 10.51 ajal joobele viitavate tunnuste fikseerimist indikaatorvahendi kasutamise protokollis. Samuti on ekspert märkinud, et H. Türkile väljakirjutatud ravimid XXX, XXX ja XXX võisid mõjutada XXX esinenud 4 1-21-6873 narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest (MDMA, kodeiin/morfiin, alprasolaam) tekkinud joobe tunnuseid (I kd, tl 23-29).
  7. H. Türki sõnul läks ta XXX sõitma, sest sõber vajas autot. Sel päeval polnud ta narkootilisi aineid tarvitanud ning tundis end täiesti väljapuhanuna. Kaelavalu tõttu tarvitas ta enne sõitma asumist kangeid valuvaigisteid, mis on retseptiravimid ning mida ta võtab igapäevaselt. Need on XXX, XXX, XXX ja XXX. Seda, kuidas MDMA ehk ecstasy tema uriini sai, ta selgitada ei osanud (II kd, tl 61 pöördel, 62 pöördel).
  8. Kuigi H. Türk väidab, et arstid on lubanud talle kirjutatud ravimitega sõidukit juhtida, nähtub kaitsja esitatud ravimi XXX infolehelt selgelt hoiatus autot mitte juhtida, kuna „ravi XXX võib nõrgendada reaktsioonivõimet“. Ka XXX infolehelt nähtub autojuhtimise osa all hoiatus, et tabletid võivad uniseks muuta (I kd, tl 150-157). Kohtutoksikoloogiaekspertiisis on ekspert küll välja toonud, et H. Türkile väljakirjutatud ravimid võisid mõjutada temal esinenud narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest tekkinud joobe tunnuseid, kuid samas on ta märkinud ka seda, et XXX (XXX) ja XXX (XXX) kuritarvitatakse joobelaadse seisundi saamise eesmärgil; ravim XXX (XXX) kuulub aga narkootiliste valuvaigistite (opioidide) gruppi, mille suur annus tekitab lisaks valuvaigistavale omadusele ka narkootilist joovet/psühhotroopset toimet (I kd, tl 27). Kohus peab vajalikuks siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et kriminaalasja materjalid võimaldavad üheselt asuda seisukohale, et H. Türki näol on tegemist ravimisõltlasega, kes võibki talle erinevate arstide poolt väljakirjutatud ravimeid joobe saamise eesmärgil ära kasutada. Nimelt on H. Türkile tema enda kinnitusel kirjutanud ravimeid välja erinevad arstid nii XXX kui ka XXX. Endal esinevat ravimisõltuvust on H. Türk ka tunnistanud öeldes, et tahtis tegelikult juba ammu ravile minna, kuid pidas vajalikuks enne kaelaoperatsioonil ära käia. Samuti ütles ta kohtuistungil, et peab ravimeid võtma iga päev, sest muidu tekivad tal võõrutused (II kd, tl 61 pöördel – 63 pöördel).
  9. Lõppkokkuvõttes ei oma tähtsust, kas H. Türkil oli narkootilistest ja psühhotroopsetest ainetest joove tekkinud üksnes paljude erinevate kangete retseptiravimite liigsest annustamisest või tarvitas ta lisaks ka midagi keelatut, sest

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olemisest. Need koosseisutunnused on H. Türki teos aga üheselt tuvastatud ja nõuetekohaselt tõendatud. Kohus rõhutab, et igasugune joovet tekitavate ainete mõju all olemine autoroolis on vastuvõetamatu ning seda nii ametlikult väljakirjutatud retseptide, keelatud nimekirja kantud ainete kui ka alkoholi puhul. Ka LS § 70 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab tal liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt on haigusseisund, mille esinemisel on mootorsõiduki juhtimine keelatud, ka juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime. Kuigi otsustuse selle kohta, kas tema seisund võimaldab sõidukit juhtida või mitte, teeb isik ise, ei õigusta antud olukorras H. Türki teguviisi ka väidetav sõiduki juhtimiseks saadud luba arstilt. Seda enam, et toimeainena alprasolaami sisaldava XXX infolehel on autojuhtimise kohta hoiatus. Ühe ainena tuvastati aga H. Türki uriinist psühhotroopse ainena just alprasolaami.

  1. Samuti süüdistatakse H. Türki mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises XXX XXX külas XXX mnt
  2. kilomeetril. Selle teo toimepanemist H. Türk ei tunnista, väites, et tema polnud roolis.
  3. Tunnistaja A. M. rääkis kohtuistungil, kuidas ta möödunud aasta
  4. juuli öösel enda sõpradega XXX rannaäärses parklas viibis. Umbes kella 00.30 ajal tuli sinna halli värvi XXX (reg nr XXX), mis tegi piruette ja oleks äärepealt neile otsa sõitnud. Sõiduki juhikohalt väljus 5 1-21-6873 heleda T-särgiga ja lühikeste pükstega paljajalu olev meesterahvas, kes oli ilmselges joobes, sest tema jutust oli raske aru saada ja ta tuikus. Mees küsis, ega nad politseist pole ja kas neil on vanglas sõpru. Edasi istus mees tagasi juhikohale ja sõitis parkla teise otsa. Hiljem, kui tunnistaja parklast lahkus, sõitis mees talle järgi, tegi XXX tänaval temast möödasõidu ja keeras XXX tänavale, mis viib XXX poole. A. M. helistas 00.35 ajal politseisse, et teatada kahtlases olekus sõidukijuhist (II kd, tl 50 pöördel – 51 pöördel). XXX. a äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt tundis A. M. kaheksa isiku pildi seast ära fotol nr 1 H. Türki kui isiku, kes on kõige sarnasem sõiduautot XXX juhtinud isikuga või on sama isik. Teised fototabelil olevad isikud kindlasti polnud (I kd, tl 139-141). Samuti osundas A. M. kohtuistungil H. Türkile kui isikule, kes parklas sõidukiga piruette tegi ja kelle joobekahtluse tõttu ta politseisse helistas (II kd, tl 51).
  5. Tunnistaja P. S. oli eelmise aasta XXX koos T. T. XXX linnas patrullis, kui kella 1 paiku öösel tuli XXX välijuhilt info, et võimalik joobes juht võib sõidukiga XXX tulla XXX XXX suunas. Seetõttu otsustasid nad minna XXX maanteed kontrollima. XXX kandis märkasidki nad sellist sõidukit neile vastu liikumas, keerasid kohe otsa ringi, kiirendasid intensiivselt sõidukile järgi ning andsid sinise-punase vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk pidurdas väga järsult ja sõitis teeperve peale nii, et tolmupilv oli üleval. Samuti kustusid koheselt sõiduki tuled. Loetud sekunditega auto juurde jõudes nägid nad, et juhiiste on tühi ja kõrvalistuja istmel magas meesterahvas – tema pea oli akna poole, turvavöö kinnitatud ja silmad suletud. Läks paar-kolm sekundit aega, enne kui ta ärkas - ta oli väga unise näoga ega saanud aru, mis toimub. See isik oli keegi O., kes ütles, et nad tulevad XXX, aga rohkem ei mäletanud ega teadnud ta midagi. Peale kõrvalistuja viibis auto tagaistmel parema külje peal pikali H. Türk, kes väitis, et tema ei sõitnud – tegelik juht olevat sõidukist väljunud ja läinud üle raudtee, kuid tollel öösel oli kaste maas ja mitte ühtegi jälge rohu sees ei paistnud. Tunnistaja jäi kohtuistungil endale 100% kindlaks, et kui keegi oleks veel sõidukist väljunud, siis oleksid nad seda näinud, sest XXX oli peatumise hetkel neist kõigest 150-200 m eemal ning neil olid peal lisakaugtuled. Ka ei saanud keegi väljuda hoo pealt, sest siis oleks ta olnud vigastatud. Paarimees helistas sõidukist teatanud tunnistajale, kes ütles, et juhil olid seljas heledad riided või särk. Sellised riided olid seljas aga H. Türkil, O. oli üleni tumedas ja tal polnud ühtegi heledat asja. H. Türkil tuvastasid nad indikaatorvahendiga joobeks 1,50 mg/l, kuid tõenduslikku alkomeetrisse ta puhuda ei suutnud. Edasi käitus H. Türk menetlustoimingute ajal ülbelt ja üleolevalt ning mingi hetk muutus agressiivseks: temaga ei olnud võimalik vestelda, ta eitas kõike ja keeldus kõigest. Samuti olid isikul narkojoobele viitavad tunnused – ebaselge kõne, ta ei tajunud aega, kohta ja ruumi ning tema pupillid ei reageerinud normaalselt valgusele. Ise väitis H. Türk ametnikele, et on tarvitanud tugevaid valuvaigisteid kaelatrauma tõttu (II kd, tl 48-50). Tunnistaja kirjeldusele vastav sündmuste käik nähtub nii politseiametniku T. T. vormikaamera salvestiselt ja selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 30-32) kui ka politseisõiduki pardakaamera salvestisest ning selle kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 142-147).
  6. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (I kd, tl 33) kohaselt kõrvaldati H. Türk XXX kell 01.43 XXX külas XXX mnt
  7. kilomeetril mootorsõiduki juhtimiselt seoses joobeseisundiga (alkoholilõhn juhi suust) ning samuti kahtlusel, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid. Vallasja läbivaatuse protokolli kohaselt leiti sõidukist XXX (reg nr XXX) 14 XXX 150 mg tabletti, 13 XXX 100 mg tabletti ning 2 XXX 1 mg tabletti (I kd, tl 35-36). Sõiduk teisaldati hoiukohta (I kd, tl 34). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjade nr XXX ja nr XXX kohaselt leiti H. Türkilt XXX kell 04.00 võetud vereproovist 2,70 +/- 0,07 mg/g etanooli ning uriinist amfetamiini, metamfetamiini, alprasolaami ja klonasepaami metaboliiti ning tuvastati ka nendest ainetest tingitud joove (I kd, tl 38-43). 6 1-21-6873
  8. H. Türk ise jäi kohtuistungil kindlaks sellele, et XXX ta joobes peaga autot ei juhtinud. XXX võttis ta auto peale R. ja O. ning koos mindi XXX. R. juhtisid nad sõidukit vaheldumisi. XXX linnas paarutasid, sest vedasid 100 euro peale kihla, et teesklevad, et on maani täis, küsivad kohalikelt lolle küsimusi ja vaatavad, kas politsei tuleb välja või mitte. Sel hetkel oli ta täiesti kaine ja võitis selle kihlveo, mistõttu sai ta tagaistmele lõõgastuma minna. XXX linna piiri juurest läks rooli R., tema aga jõi üksinda viina, võttis unerohtu ning jäi magama. Vahetult enne, kui politsei nad kinni pidas, oligi roolis R., kes tänaseks on siit ilmast XXX lahkunud. H. Türki arvates pani R. kinnipidamisel lihtsalt jooksu. Varem ei öelnud ta kohtueelses menetluses, et R. roolis oli, sest tema sõpru välja ei anna (II kd, tl 62-63).
  9. Tunnistaja O. K. kinnitas, et XXX tulid Hardi ja R. talle XXX maakonnas asuvasse XXX külla järgi ning koos mindi XXX. Sõidukiks oli hall XXX, millega sõitis R. O. K. on asjaolude mäletamisega raskusi – enda sõnul oli ta jumala purjus ja väga keeruline oli aru saada, mis seal täpselt toimub. Edasisest mäletab üksnes, et politsei pidas neid XXX kinni (II kd, tl 58 pöördel - 59).
  10. Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud tõenditest väljaspool igasugust mõistlikku kahtlust, et sõidukit juhtis H. Türk. Temale kui XXX linnas roolis olnud isikule osutab tunnistaja A. M.. Politseiametnikud küsisid sellel ööl tunnistajalt auto roolis olnud isiku riietuse kohta ning antud kirjeldus oli kokkulangev H. Türki riietusega. Hall XXX sõitis politseiametnikele kell 02.11.51 vastu alas, kus sõidusuunad on eraldatud ning nii tuli ametnikel leida koht, kus sooritada tagasipöörde. Kell 02.12.49 on politseiauto pardakaamera salvestuselt näha ees liikuvat autot ning sisse lülitatakse vilkurid. Kell 02.12.59 kustuvad ees sõitnud auto tagatuled. Kell 02.13.01 lülitatakse sisse lisatuled ja auto juhipoolne uks on selgelt näha ka salvestiselt. Kell 02.13.11 on politseiauto peatunud tee servas seisva halli XXX kõrval. Seega sai XXX juht teada peatumiskohustusest kell 02.12.49 ja juhiuks on selgelt näha kell 02.13.
  11. On ebareaalne, et selle 12 sekundi sees suutis juht reageerida peatumismärguandele, suurelt kiiruselt auto seisma saada ja põgeneda. Küll aga on XXX tulede kustumise ja politseiauto kõrvale jõudmise vahele jääv aeg piisav selleks, et autost väljumata tagaistmele ronida ja magajat teesklema asuda.
  12. Süüdistuse kohaselt on H. Türki varem samalaadse teo eest karistatud. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus

§ 24lg 1 järgi.

See näitab spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seega kätkeb uus joobes juhtimine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Korduvus esineb siis, kui saab rääkida vähemalt kahest eraldiseisvast teost. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii õiguslik (isik on varem süüdi tunnistatud) või faktiline (rikkumised tuvastatakse ühes menetluses) (RKKKm 3-1-1-75-15, p 8). Varem süüteo toime pannud isikuks saab lugeda isikut, kelle kohta on vastavad andmed karistusregistris. Seega ei ole oluline, kas isik on joobes juhtimise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (õiguslik retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks joobes juhtimist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue joobes juhtimise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (vt RKKKo 1-19-5146, p 8; RKKKo 3-1-1-72-16, p 9 koos edasiste viidetega, RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.1-11.2). Kuigi viidatud Riigikohtu lahendid on tehtud kehalise väärkohtlemise (

§ 121

) kontekstis, on nendes kajastuvad seisukohad kohaldatavad ka joobes juhtimisele, sest korduvuse kui erilist isikutunnust põhistava mõiste sisu on nii kehalise väärkohtlemise kui ka joobes juhtimise sanktsiooninormides ühesugune. 19. H. Türki on varasemalt karistatud

§ 4231

ja

§ 424lg 1 järgi Tartu Maakohtu 22.09.2020.

a otsusega nr 1-20-6701

§ 63

lg 1 alusel vangistusega 5 kuud, millest ta 7 1-21-6873 vabastati

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (I kd, tl 54-57).

Seega pani H. Türk uued joobes juhtimise episoodid toime katseajal, mistõttu on tegemist nn õigusliku retsidiiviga. Samuti, kuna H. Türk juhtis mootorsõidukit joobeseisundis nii XXX kui ka XXX, on tuvastatud ka nn faktiline retsidiivsus ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud

§ 424lg 2 järgi mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

20. Kohus on seisukohal, et H. Türk pani mõlemad joobes juhtimise episoodid toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. H. Türk on pikaajaline erinevate, sh ajutegevusele mõju avaldavate ravimite tarvitaja, kes möönab ka ise sõltuvust ja ravile mineku vajalikkust. Tarbides vahetult enne rooli asumist arsti poolt talle välja kirjutatud ravimeid ning olles eelnevalt tarvitanud ka narkootilist ainet, pidas süüdistatav võimalikuks ja tegelikult ka möönis, et manustatud ained on väliselt tajutavalt mõjutanud tema kehalisi ja psüühilisi funktsioone ja reaktsioone. Teisel korral joobeseisundis juhtimiselt tabades tuvastati tal lisaks narkojoobele ka 2,63 mg/g alkoholijoove. Samuti ei olnud joobes mootorsõiduki juhtimine H. Türkile esmakordne – ta oli teadlik, et on ka varasemalt joobeseisundis olles mootorsõidukit juhtinud (ning selle eest ka karistatud), mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 2 sätestatud korduvuse subjektiivne koosseis.

(II)

  1. Veel süüdistatakse H. Türki tuvastamata ajast kuni XXX tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona, s.o tulirelvaks ümber ehitatud hoiatus- ja signaalpüstoli ebaseaduslikus käitlemises koos padrunisalvega, milles üks omavalmistatud püstolipadrun.
  2. Nii tunnistajad K. R. kui T. E. kirjeldasid kohtuistungil H. Türki sõiduki esiistme alt relvataolise eseme leidmist. Seda kinnitavad ka vallasasja läbivaatuse protokoll (I kd, tl 8-9), mille kohaselt leiti XXX kella 10.55 ajal teostatud läbivaatuse käigus sõiduauto XXX (reg nr XXX) juhiistme alt relvataoline ese, milles padrunisalv ühe padruniga ning läbivaatuse käigus teostatud fotod (I kd, tl 117-138). Tulirelva ekspertiisist (akt nr XXX) nähtub, et tegemist oli hoiatus- ja signaalpüstoliga XXX kaliiber XXXmm XXX. nr XXX, mis on ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik. Omavalmistatud püstolipadrun (mis hävis ekspertiisi tegemise käigus) kuulus tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlbulik ning oli ette nähtud laskmiseks omavalmistatud ümberehitatud tulirelvadest, sh esitatud ümberehitatud püstolist nr XXX (I kd, tl 10-16).
  3. Sõiduki läbivaatust teostanud T. E. sõnul ütles H. Türk talle, et relvast ei tea ta midagi, see on kellegi sõbra auto ja ta sõidab ainult paar päeva sellega (II kd, tl 57-58). Ka kohtuistungil väitis H. Türk, et relva nägi ta esimest korda alles kohtutoimiku piltidelt, sest läbiotsimise käigus näidati talle seda ainult läbi paberkoti (II kd, tl 61 pöördel). Taolised H. Türki väited ei ole kooskõlas aga tunnistajate ütlustega. Esiteks rääkis tunnistaja T. E., et ta võttis relva pärast fotografeerimist istme alt ära, pani selle pagasniku peale, näitas H. Türkile ja küsis, kelle oma see on (II kd, tl 58). Teiseks aga rääkis tunnistaja M. M., et sõiduk XXX on H. Türki palvel tema ettevõtte nimele liisingusse võetud. M. M. teada kasutaski seda sõidukit ainult H. Türk ning neil oli kokkulepe, et Hardi igakuiselt maksab ja kannab hoolt, et asjad korras oleksid (II kd, tl 52-52 pöördel).
  4. Kohtuistungil jäi H. Türk versiooni juurde, et relv kuulub tema XXX, kes oli selle lihtsalt tema sõidukisse unustanud. Tunnistaja H. T. kirjeldas tõepoolest kohtuistungil seda, kuidas ta läks aasta tagasi aprillikuu keskel XXX juurest 500 m eemale kalale, kus hakkas koos kahe talle tundmatu kalamehega napsu võtma. Need kalamehed näitasid talle signaalraketti, 8 1-21-6873 mille andsid vahetuskaubana kahe pudeli viina vastu. Kuna ta käis Hardi autos muusikat kuulamas ja koristamas, pani ta relva roolipoolse tooli alla, kuhu selle hiljem ka unustas (II kd, tl 59 pöördel – 60 pöördel). Kui aga süüdistatava tähelepanu juhiti asjaolule, et tema XXX rääkis, et sai relva aprillikuu keskel, kuid tema sõidukist leiti relv
  5. aprillil, asus ta seisukohale, et tema XXX, kellelt polegi mõtet kuupäevi küsida (II kd, tl 63 pöördel).
  6. Viidatud lahknevused pole aga süüdistatava ja tema XXX ütlustes ainsad. Näiteks väitis H. T. kohtule, et tõi relva ja pani selle Hardi autosse, et XXX ei peaks seda nägema (II kd, tl 60). H. Türk aga väitis, et nägi seda relva osadeks võetuna XXX garaažis (II kd, tl 61 pöördel). Kui H. T. ütles, et ta pani relva Hardi autosse, sest teadis, et tal on load kehtetud ja ta nagunii sõitma ei lähe (II kd, tl 60 pöördel), siis H. Türki sõnul ei teadnud ta XXX. aasta aprillis isegi, et tal juhtimisõigus peatunud on (II kd, tl 63 pöördel).
  7. Kohtu hinnangul on eeltoodu näol tegemist äärmiselt ebausutava kaitseversiooniga isegi juhul, kui jätta kõrvale kõik vastuolud süüdistatava ja tema XXX antud ütlustes. Esiteks nähtub H. Türki käitumisest kohtuistungil üleüldine igasuguste vabanduste leidmine kõikidele oma tegudele. Teiseks on ülimalt mugav luua kontrollimisvõimaluseta sündmuste käiku, mis hõlmab endas tundmatutelt isikutelt alkoholijoobes saadud suvalise relva kellegi sõidukisse unustamist kolmanda isiku poolt. Kohtu hinnangul on H. T. andnud kohtus valeütlused, mis tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb H. T. suhtes otsustada kriminaalasja algatamine

§ 320tunnustel.

27.

§ 4181reguleerib tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseaduslikku käitlemist. Relv

S § 11 lg 2 kohaselt loetakse relva ja laskemoona käitlemiseks muuhulgas ka relva omamist, valdamist, hoidmist, hooldamist, kandmist, edasitoimetamist jms. Käesoleval juhul leiti H. Türki poolt juhitud ning üksnes tema kasutuses oleva sõiduauto juhiistme alt püstol XXX, milles üks padrun. Tulirelvaekspertiisi käigus leiti, et tegemist on hoiatus- ja signaalpüstoliga, mis on ümber ehitatud pihtamislaenguga laskmiseks, kuuludes tulirelvade hulka ja olles laskekõlbulik. RelvS § 20 lg 1 p 6 kohaselt loetakse tsiviilkäibes keelatud relvaks tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. H. Türki sõidukist leitud ümberehitatud hoiatus- ja signaalpüstolil XXX puudusid selle tulirelvaks ümberehitamise kohta valmistaja markeeringud. Püstolis olev omavalmistatud püstolipadrun kuulus samuti tulirelva laskemoona hulka ja oli laskekõlbulik. Seega on tegemist tsiviilkäibes keelatud relva ja selle laskemoona käitlemisega. Käitlemise ebaseaduslikkus tuleneb asjaolust, et relva ja selle laskemoona käitleb isik, kellel pole selleks õigust. Politsei andmebaasi väljatrüki kohaselt puudub H. Türkil relvaluba (I kd, tl 49-50) ning seega rikkus ta RelvS § 34 lg 2 sätestatut.

  1. Prokuratuur esitas kohtule tõendina ka H. Türki suhtes 13.08.
  2. a koostatud kiirmenetluse otsuse (I kd, tl 51), millest nähtub, et ta on ka varem oma sõidukis tsiviilkäibes keelatud relva hoidnud. Tegemist on kustunud karistusega ning kohus ei pea võimalikuks sellele tugineda ka isikut iseloomustava informatsioonina.
  3. Kohtu hinnangul pani H. Türk talle etteheidetava teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Relv asus ainult tema kasutuses olevas autos põrandal esiistme all reklaamlehtede peal, kus see vastavalt juhi sõidumanöövritele paratamatult sõidukiga kaasa liigub ja on sõiduki juhile nähtav. Süüdistatav ei ole esitanud väidet, et ta oli relva olemasolust teadlik, kuid mitte sellest, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud relvaga. H. Türk oli teadlik, et tal puudub RelvS §-s 34 nõutud relvaluba. Seega ta minimaalselt möönis, et tema kasutuses olevas sõidukis on tulirelv, mille valdamiseks peab olema luba. Sellega on

§ 4181lg 1 süüteokoosseis täidetud.

9 1-21-6873

  1. Kohus ei tuvastanud H. Türki tegudes õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ta on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III)
  2. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-171629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 32.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.

§ 4181lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

33. Kohus loeb

§ 424lg 2 järgi H.

Türki teosüüd keskmisest suuremaks. Tegemist on kahe

§ 424lg 2 koosseisu täitva episoodiga.

Teisel juhul viibis autos ka reisija. 34.

§ 4181lg 1 järgi on kohtu hinnangul H.

Türki teossüü pigem väike. Tegemist on ühe (ümberehitatud) relvaga, milles oli üks padrun. Käitlemine seisnes relva hoidmises autos ning kõrvalised isikud sellest häiritud ei saanud. 35. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. H. Türk ei ole avaldanud mingilgi moel kahetsust. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on H. Türkil 2 kehtivat kriminaalkaristust, millest viimane on joobes juhtimise eest (I kd, tl 91-96). Samuti iseloomustab H. Türki negatiivselt uute kuritegude toime panemine katseajal – teda pole õiguskuulekale teele suunanud ei varasemalt mõistetud karistuse täitmisele pööramise oht ega ka juulikuise episoodi puhul aprillis juba taoliste menetlustoimingutega kokku puutumine. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on seega pigem halb. Süüdistatava näol on tegemist tõsise ravimisõltlasega – oma viimases sõnas ütles ta, et on iga päev valudes ning tal oleks nagu iga päev pohmakas, kui ärkab. Ta ei soovi isegi niivõrd koju pääseda kui ravilasse end ravimitest võõrutama. H. Türkil on terviseprobleemid, mille tõttu ta tarvitab kangeid ravimeid. Samas on tema enesejuhtmisvõime peaaegu olematu. Lisaks ravimitele näitavad analüüsid ka narkootiliste ainete tarvitamist, mis juba iseenesest tähendab keelatud seisundis rooli istumist. Tema enda seletuste kohaselt on ka täiesti normaalne tegevus katseajal olles kihlveo peale probleeme otsima minna – kihlveo võitja saab auhinnaks õiguse alkoholi juua. Õiguskorra kaitsmise huvid tingivad

§ 424lg 2 osas karistuse raskemaks korrigeerimise.

Sõltuvuses ja joobes juht, kellel on autos keelatud relv, moodustab eriti ohtliku kombinatsiooni. 36. Eeltoodut arvestades tunnistab kohus H. Türki süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust ning

§ 4181lg 1 järgi ja mõistab talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

10 1-21-6873 37.

§ 64

lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuivõrd

§ 424

lg 2 ebaõigussisu ei kata

§ 4181lg-s 1 sätestatut, suurendab kohus H.

Türkile mõistetavatest üksikkaristustest raskemat ning mõistab talle

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat ja 11 kuud vangistust.

38.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. H. Türk oli Tartu Maakohtu 22.09.2020. a otsusega tingimisi vabastatud. Katseaja alguseks oli 22.09.2020 ning lõpuks 21.03.2022 (I kd, tl 91-96). See tähendab, et uued kuriteod pani H. Türk toime katseajal ehk enne eelmise karistuse täielikku ärakandmist, mistõttu tuleb talle

§ 65lg 2 alusel liitkaristus moodustada.

Eeltoodust tulenevalt suurendab kohus käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, s.o 2 aastat ja 11 kuud vangistust Tartu Maakohtu 22.09.2020. a otsusega nr 1-20-6701 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 27 päeva vangistust võrra. H. Türkile mõistetav lõplik liitkaristus on 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. 39.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Ühele eelvangistuspäevale vastab 1 vangistuspäev. H. Türk peeti KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni 09.07.2021 (I kd, tl 44-46) ning vahistati Tartu Maakohtu 10.07.

  1. a määrusega kaheks kuuks (I kd, tl 104-110), mida pikendati Tartu Maakohtu 07.09.
  2. a määrusega kuni 09.11.2021 (I kd, tl 111-116). Kriminaalasja arutav kohus andis H. Türki 05.11.
  3. a määrusega kohtu alla ning jättis tõkendi vahistamise muutmata kuni kohtulahendini (II kd, tl 24-25). Seega on H. Türk viibinud katkematult vahi all alates 09.07.
  4. Arvestades, et käesoleva otsusega mõisteti talle reaalne vabadusekaotuslik karistus ja vahistamise alused ei ole ära langenud, jätab kohus H. Türki suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  5. H. Türkil on olemas kehtiv juhtimisõigus (I kd, tl 47-48).

§ 424

lg 4 p 2 näeb korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest obligatoorselt ette lisakaristuse kohaldamise, mille määramisel arvestab kohus samuti isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Lisakaristuse mõistmisel arvestatakse selle koosmõju põhikaristusega. Lisakaristus peab mõjuma muuhulgas ühiskonna turvalisust tagavalt. Kohus loeb kohaseks lisakaristuse määraks 1 aasta ja 6 kuud. (IV)

  1. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks tunnistaja saamata jäänud töötasu ja sõidukulud, riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
  2. Kriminaalasjas viidi läbi järgmised ekspertiisid: joobeseisundi tuvastamine (saatekiri nr 511T) summas 35 eurot (I kd, tl 4), tulirelvaekspertiis (akt nr XXX) summas 420 eurot (I kd, tl 10-16), narkootilise aine ekspertiis (akt nr XXX) summas 168 eurot (I kd, tl 19-22), arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis (akt nr XXX) summas 95 eurot (I kd, tl 23-29), joobeseisundi tuvastamine (saatekiri nr 506T) summades 14 eurot (I kd, tl 38-40) ja 87 eurot (saatekiri nr 11 1-21-6873 1036T, I kd, tl 42-43), s.o ekspertiisikulud kokku on 819 eurot. H. Türki kanda jääb ekspertiisikuludest 651 eurot (vt otsuse p 47).
  3. H. Türki kaitsjale vandeadvokaat A. Pärtelile on kohtueelses menetluses mõistetud välja tasu 203,40 euro ulatuses (I kd, tl 97-103). Kohtumenetluses rahuldati H. Türkile 11.04.
  4. a määrusega riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat R. Napa tasutaotlus ja mõisteti see välja 1038 euro ulatuses. Seega on H. Türki kaitsjatele makstud tasu tema kaitsmise eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 1241,40 (203,40 + 1038) eurot.
  5. H. Türki kriminaalasjas kutsuti tunnistajana 19.04.2022 kohtusse A. M.. Kulude hüvitamise taotluse (II kd, tl 91-95) kohaselt kulutas tunnistaja transpordile 9,90 eurot ning tema saamata jäänud töötasu 8 tunni eest oli 27,50 eurot. Seega on tunnistaja kohtuistungile ilmumise kulud kokku 37,40 (9,90 + 27,50) eurot. Kohus on pealdisega tunnistaja A. M. tekkinud kulud täies ulatuses rahuldanud ning seega lisanduvad kriminaalmenetluskuludele ka tunnistajal kohtus käimisega tekkinud kulud.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 9 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskuluna sundraha. H. Türkile etteheidetud kuriteod on

§ 4lg 3 kohaselt teise astme kuriteod. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.12.

  1. a määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  2. jaanuarist
  3. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Sundraha suurus käesolevas asjas on seega 1,5 x 654, s.o 981 eurot.
  4. Riigile hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokku on 2910,80 (37,40 + 651 + 1241,40 + 981) eurot.
  5. Narkootilise aine ekspertiis (akt nr XXX) summas 168 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et H. Türk oleks enne mootorsõiduki juhtimist tarvitanud GBL-i ning nimetatud aine käitlemise osas viiakse läbi väärteomenetlus.
  6. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel ka küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Käesolevas kriminaalasjas on asitõendiks 2 DVD-plaati XXX. a politseiametniku vormikaamera videosalvestisega (pakend VS1) ja politseisõiduki pardakaamera videosalvestisega (I kd, tl 147), mis asuvad kriminaalasja toimikus. Kuna DVDplaatidel on informatsiooni käesolevas kriminaalasjas menetletud kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, tuleb nimetatud DVD-plaadid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimikusse.
  7. H. Türki sõidukist XXX teostatud läbivaatuse käigus leitud signaalpüstoli XXX kaliiber XXX mm XXX koos padrunisalvega, mis on relva ja laskemoona üleandmisevastuvõtmise aktiga nr 153/21 antud PPA Lõuna prefektuuri relvalattu aadressil Riia 132, Tartu (I kd, tl 17-18), konfiskeerib kohus

§ 421

ja

§ 83lg 4 alusel, kuivõrd selle omamiseks puudub H. Türkil luba. Kohus määrab, et nimetatud relv hävitatakse Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.