). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
) § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas 27.01.2022 kohtule kostja vastu hagiavalduse üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus ei ole otsustanud hagiavalduse menetlusse võtmist ning hagi liitmist käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga. Hageja on hagiavalduse kohtule esitatud avalduses tagasi võtnud. Kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, mistõttu ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Kui hageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist, ei ole hagiga võimalik saavutada soovitud eesmärki, sest hagi menetlusse võtmisele järgnevalt peaks kohus hagi
Seetõttu esineb hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt
§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 5.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rakendas 19.06.2019 määrusega hagi tagamise abinõusid, millega keelas täitemenetluses täiteasjas nr 024/2010/182 järgmiste toimingute tegemine: hagejalt XXX (registriosa nr xxx) asuva kinnistu valduse ära võtmine ja hageja xxx (registriosa nr xxx) asuvalt kinnistult väljatõstmine. Poolte kompromissist nähtuvalt ei ole hagi tagamise abinõu vajalik selleks, et tagada kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist. Seetõttu tühistab kohus rakendatud hagi tagamise abinõud. 6. Vastavalt
lg 2 ja
tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Määruskaebuse rahuldamine ja ekspertiisikulude kindlaksmääramine 7. Kohus leiab, et hageja on määruskaebuses eksperdile heitnud eksperdiarvamuse põhjendamata jätmist. Samuti võib määruskaebusest järeldada etteheidet, et ekspert oleks pidanud eksperdiarvamuse kujundamiseks vajalike võrdlusandmete puudumise tõttu
Hageja ei ole vaidlustanud eksperdi toimingute vajalikkust ja ajakulu.
lg 1 sätestab, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab eksperdi kulud kindlaks
Kohus ei saa määruskaebuse lahendamisel hinnata eksperdiarvamuses märgitud teavet sisuliselt, sest kohus saab tõendit hinnata asja arutamisel ning otsuse tegemisel. Kohus saab eksperditasu kindlaksmääramise vaidlustamisel hinnata eelkõige seda, kas ekspert on vastanud kohtu esitatud küsimustele vastanud, eksperditasu vastavust ekspertiisi mahule, eksperdiarvamuses põhjenduste olemasolu. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: Milline oli kinnisasja asukohaga xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) üüri harilik väärtus (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) 26.02.2017.a seisuga? Kui 26.02.2017.a seisuga ei ole võimalik üüri harilikku väärtust (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) määrata, tuleb anda arvamus üüri hariliku väärtuse (turuüür, turuhinnale vastav üüritasu) kohta 2017.a veebruaris. 4
Kohus juhindub sellest, et eksperdiarvamuse sisuline hindamine saab toimuda asja arutamisele ning eksperdiarvamus võib sisaldada asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavat teavet vaatamata puudustele. Lisaks oleks puudused menetluse jätkumise korral võimalik kõrvaldada eksperdi küsitlemise või kordusekspertiisi määramisega. Ekspert ei ole tasu nõudnud tunnitasu alusel, vaid ühikuhinna alusel, mistõttu kohtul ei ole võimalik tasu vähendada eksperdi põhjendatud ajakulu hinnates. Kohus peab seetõttu põhjendatuks vähendada taotletud eksperditasu mõistlikus ulatuses, milleks on 100 eurot. Kohus rahuldab ülaltoodut arvestades määruskaebuse, tühistab 22.06.2021 määruse, määrab eksperditasu vajalikuks ja põhjendatud suuruseks 540 eurot ning jätab rahuldamata eksperdi taotluse eksperditasu 100 eurot kindlaksmääramiseks. 8.
lg 6 kohaselt liigselt makstud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgitasu ning kulud võib kohtumääruse alusel tagasi nõuda, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul, alates liigse väljamakse tegemisest. Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kui liigselt makstud eksperdikulusid ei ole tähtaja möödumise tõttu võimalik eksperdilt enam tagasi nõuda, kaetakse need riigieelarvest ning menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalisel ei teki liigselt makstud eksperdikulude hüvitamise kohustust menetluskulude kindlaksmääramisel
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled leppinud kokku kostja menetluskulude osalises hageja kanda jätmises. Kohus jätab eeltoodut arvestades kompromissis märgitud ulatuses kostja menetluskulud hageja kanda ning poolte ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja võttis tagasi 27.01.2022 esitatud hagiavalduse kostja vastu. Pooled ei sõlminud kompromissis kokkulepet 27.01.2022 hagiga seonduvate menetluskulude osas. Seetõttu tuleb 27.01.2022 hagiga seotud kulud jaotada
Kohus jätab 27.01.2022 hagiavalduse esitamisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Kohus jätab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga seonduvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, sest pooled on kompromissis leppinud kokku sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga seonduvate hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruses ning tasumise korras kokku leppinud. Kohus ei ole lahendanud 27.01.2022 hagiavalduse menetlusse võtmise ja hagide liitmise küsimust ega küsinud kostjalt hagile vastust. Seetõttu ei ole kostjale tekkinud 27.01.2022 hagiga seoses vajalikke ja põhjendatud menetluskulusid. Kohus jätab seetõttu 27.01.2022 hagiavalduse esitamisega seonduvate menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 10.
lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivu osalist tagastamist.
lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus keeldus 27.01.2022 kohtule esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 280 eurot tagastamiseks.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohus kinnitas. Kohus rahuldab hageja taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole, see on 150 euro tagastamiseks. Kokku tagastab kohus hagejale riigilõivu 430 eurot ning määrab selle tagastamise hageja arveldusarvele EExxx AS-is SEB Pank. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.