Obsah (4)

§ 44§ 151§ 108§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-22-1145 Otsuse kuupäev 14. juuni 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihanke „V

) § 121 lg 2 p 1 tähenduses.

§ 44

lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. 4 VAKO rahuldas eelmises lõigus nimetatud lepingu punktide osas kaebaja vaidlustuse ja see otsus on jõustunud. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja esitada sama nõuet uuesti kohtule. Kaebaja ei ole põhjendanud oma kaebeõigust nende lepingu punktide osas kohustamisnõude esitamisel, kuigi kohus juhtis sellekohasele vajadusele tähelepanu 02.06.2022.a määruse punktis 12. Kaebeõiguse puudumise korral on kohtul õigus otsustada selle üle, kas jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata (

§ 151lg 2 p 1).

Kuna kohus hindab kaebeõigust otsuse tegemise raames, siis peab kohus õigeks jätta kaebus selles osas rahuldamata.

1. Kohus jätab rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla lepingu punktid 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja
2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja veenvalt näidanud, et vastuolu õigusaktide nõuetega esineb. Riigihangete seaduse (RHS) § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija vastavalt samas seaduses sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentide osaks on kõik tulevase hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud, keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. Õiguskirjanduses on märgitud, et hankelepingu tingimuste sisustamine on kaasusepõhine ja tingimusel, et järgitakse riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3), seadus selles osas ettekirjutusi ei tee. Muu hulgas ei näe seadus ette seda, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte vaheline riskijaotus. Hankelepingu tingimused on vaidlustatavad, kuid VAKO kontrollib vaid tingimuste RHS-le vastavust, mitte nende otstarbekust, majanduslikku kaalutletust vms (Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura
3. Lk 442-443).
4. RHS § 3 sätestab järgmised riigihanke korraldamise üldpõhimõtted: 1) hankija tegutseb proportsionaalselt; riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei ole vaidluse all olevad lepingu punktid kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Kohus nõustub VAKO seisukohtadega (otsuse punkt 3) ning ei korda neid täies mahus.
5. Õige ei ole kaebaja väide, et esitatud pakkumused ei ole võrreldavad. Pakkumuse vorm (tl 5 62-64) näeb ette, et pakkujatel tuleb 13 suvise ja 15 talvise hooldustöö kohta esitada ühiku (näiteks m2, tk) hind iga aasta kohta. Nende põhjal arvutatakse kogumaksumus, mis on hindamiskriteeriumiks (tl 8 pöördel). Pakkumused on võrreldavad. Pakkumusi ei muuda võrreldamatuks see, et ei ole teada, millistest eeldustest pakkuja oma hinna kujundamisel ja pakkumuse koostamisel lähtus. Kõigi teenuse tellimise riigihangete puhul tehakse pakkumus pakkuja teadmistele ja kogemustele ning prognoosidele (kaebaja sõnul ennustustele) tuginedes. Hinna kujundamise ja pakkumuse esitamise ajal ei ole teada, milline saab tulevikus olema tööjõu kättesaadavus ja hind, kütuse hind, kulumaterjalide hind jms. Kõige selle osas tuginevad pakkujad erinevatele, nende enda koostatud ja nende majandustegevusest lähtuval kogemusel rajanevatele prognoosidele. See, et praeguses asjas lisandub ka ilmastiku osas teatav määramatus, on valdkonna eripärast tingituna paratamatu.
6. Tingimus, et teatud tööd kuuluvad n-ö hinna sisse, täidab eesmärki kasutada hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning ei too endaga kaasa ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Kõigil pakkujatel tuleb lähtuda sellest, et hanke võitmise korral tuleb pakutud hinna eest ära teha lepingus ette nähtud tööd. Kõik pakkujad on olukorras, kus saabuvate aastate ilmastik ei ole neile teada ning neil tuleb pakkumuse koostamiseks hinnata tööde tõenäolist mahtu ja kulumaterjalide vajadust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajal oli võimalik anda kaebajale selle hinnangu kujundamiseks täiendavaid andmeid. Vastupidi, kohtu hinnangul vastustajal puudub selline võimalus ning vastavaid andmeid valdab kaebaja. Vastustaja on kehtestanud nõude, et pakkuja keskmine aastakäive aastatel 2019 - 2021 peab olema vähemalt 1 500 000 eurot (tl 24 pöördel - 25), seega saavad pakkumusi teha vaid suhteliselt suured ja kogemustega ettevõtjad. Pikaajaliste ilmavaatluste andmed on avalikult kättesaadavad, hilisemad otse internetist ja varasemad tellimise kaudu (internetileht ilmateenistus.ee). Vastustaja on esitanud üksikasjalikud andmed hooldatavate objektide arvu ja omaduste kohta, s.h teede plaanid ja kirjeldused, bussipeatuste hooldusalade plaanid (tl 33-60). Tegemist on avalikus ruumis paiknevate objektidega ning kaebajal oli soovi korral võimalik teha vaatlusi kohapeal. Tööde mahtu saab kaebaja prognoosida oma kogemuse baasil, lähtudes varem tehtud sarnastest hooldustöödest. Vastustajal ei saa kuidagi olla andmeid selle kohta, mitu korda on Eesti oludes talve jooksul tulnud erinevat liiki teedel lund tõrjuda, millises koguses hooldatava kõnnitee jooksva meetri kohta sõelmeid kasutada, millises koguses (olenevalt tee läheduses kasvavate puude hulgast, liigist ja vanusest) lehti ära vedada jne. Ka kaebaja ise viitab, et tööde mahu prognoosimisel saab lähtuda senisest praktikast. Kuid tänavate hooldamise praktikaga on tegelenud kaebaja. Kui vastustaja on korraldanud tänavate hooldamise teenuse tellimise kaudu, siis ei saa vastustajal olla kogunenud teavet selle tegevuse igapäevase praktika baasil.
7. Eeltoodu tähendab, et riigihanke alusdokumentides on tellitavat teenust kirjeldatud nii hästi, kui see vastustajal võimalik oli. Kohus nõustub vastustaja ja VAKO-ga, et vastustajalt ei saa nõuda andmete esitamist, mida tal ei ole ja ei saagi olla.
8. Kohtu hinnangul ei ole õigusnorme, mis praeguse kohtuasja asjaoludel keelaksid äririski jätmist suuremas osas töövõtja kanda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. See ei tähenda, et riigihanke tulemusena sõlmitav leping saab olla ainult haldusleping. Praeguses asjas sõlmitakse riigihanke tulemusena eraõiguslik töövõtuleping. Tegemist on 6 hooldusteenuse osutamisega. Ei esine halduskoostöö seaduse § 3 lg 4 nimetatud tingimusi, mille korral võib sõlmida üksnes halduslepingu. Vastustaja on lepingu punktis 15.2 määranud vaidluste lahendamise kohaks maakohtu. Sel juhul ei ole lepingule kohaldatav kaebaja viidatud kohtupraktika halduslepingute täitmise kohta. Isegi kui see oleks kohaldatav, siis kaebaja viidatud Riigikohtu 11.11.2021.a otsus asjas 3-181946 käsitles olukorda, kus pärast halduslepingu sõlmimist ehk lepingu täitmise käigus muutusid võrreldes pakkumuste tegemise ajaga asjaolud ning seetõttu muutus lepingu täitmine oluliselt raskemaks (haldusmenetluse seaduse § 102 lg 4). Pakkumuste esitamise staadiumi osas on otsuses lühidalt öeldud, et riigihanke võitnud vedaja peab üldjuhul kandma riski, et tema pakutud hind on realistlik. See, kas praeguses asjas tekib hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu täitmisel sedavõrd erakorralisi muutusi majanduskeskkonnas või ilmastikus, et nendega arvestamist ei saanud pakkujatelt mõistlikult oodata, selgub tulevikus ning ei puutu praeguse vaidluse lahendamisel asjasse.
9. See, et vastustaja on kehtestanud majandus- ja taristuministri määrusest „Tee seisundinõuded“ rangemad nõuded kruusateede seisundile, ei kujuta endast vastuolu õigusaktiga. Vastustajal on õigus taotleda määruse nõuetest paremat seisundit. Määruse § 2 lg 2 ütleb, et tee seisund peab vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele ning tee omanik võib rakendada kõrgemaid nõudeid. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei takista teha võrreldavaid ja majanduslikult põhjendatud pakkumusi, kuna need kehtisid ühtviisi kõigile pakkujatele. Kui määruse „Tee seisundinõuded“ lisa 5 kirjeldab alates 14.07.2015 kruusatee pealispinna seisundinõudeid tunnusega „Roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus, cm“ ning seisunditaseme 1 - 4 nõuded on vastavalt 10 cm, 8 cm, 5 cm ning roopaid ja ebatasasusi ei või esineda, siis ei saa olla tegemist tee omadusega, mille sisu on teede hooldusele suunatud hankest huvitatud ettevõtjatele arusaamatu või teadmata. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei tekita ka segadust lepingu mõistmisel. Lepingu punktis 2.7.1 on öeldud, et töövõtja kohustub teostama tööd vastavalt hankedokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele ning kooskõlas vastavaid valdkondi reguleerivate seaduste, määruste ning muude õigusaktidega, kusjuures töövõtulepingust tulenevate rangemate nõuete osas juhindub töövõtja töövõtulepingus kehtestatutest. Kohus peab ka üldiselt kehtivaks ja tunnustatuks põhimõtteks, et kui on lubatud leppida kokku õigusaktis sätestatust teisiti, siis tuleb lähtuda kokkuleppest, mitte õigusaktist.
10. Ennatlik on praeguses riigihanke staadiumis arutleda selle üle, kas lepingu täitmisel võib tekkida olukord, kus sanktsioonide rakendamise tõttu töövõtja ei saa üldse tasu või ei kata tasu teenuse osutamiseks tehtud kulutusi. Kohus leidis eespool, et riigihanke tulemusena sõlmitakse võlaõiguslik töövõtuleping. See tähendab, et leping allub eraõiguses kehtivatele reeglitele ja põhimõtetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. See kohustus kehtib nii tulevasele töövõtjale kui ka vastustajale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seda, millal muutub leppetrahv eeltoodud tingimusi arvestades ebamõistlikuks, ei saa ennetavalt otsustada. Kaebaja viidatud kohtuasi 2-18-10175 näitab, et riigihanke tulemusena lepingu sõlminud 7 töövõtjal on reaalne võimalus oma õigusi kaitsta ja hankija vajadusel korrale kutsuda. Viidatud lahendist asjas 2-18-10175 ei saa teha põhjapanevaid järeldusi riigihanke alusdokumendile kehtivate nõuete kohta. Asjas lahendati konkreetsetel tingimustel vaidlust lepingu tõlgendamise üle selle täitmise käigus. See, kas töövõtja kasutab vajadusel ja vastavate eelduste täidetuse korral võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (näiteks ütleb lepingu üles VÕS § 196 lg 1 alusel) või jätkab talle kahjumliku lepingu täitmist, on tema enda otsustada. See, kui kaebaja peab tõenäoliseks, et ta selliseid võimalusi kasutada ei soovi, ei muuda neid olematuks.
11. Kaebaja viitab mitmetele VAKO varasematele lahenditele, kuid kaebaja kirjelduse põhjal ei ole need vaidlused praegusega sarnased. Erandina räägib üks lahend löökaukude remontimisest, kuid selles osas on lepingus tööde mahule ülempiir kehtestatud (lepingu punktid 2.5 ja 2.6). Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 17.06.2021.a otsus asjas C-23/20 käsitleb raamlepingu sõlmimist asjade ostmiseks ning ei ühildu praeguse vaidlusega, kuna tegemist ei ole raamlepinguga ega asjade ostmisega. Asjas ei ole kohaldatav ka kaebaja viidatud lahend 3-3-1-87-10, mis käsitles jäätmete mahukaalu küsimust. Tegemist oli jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatud hankega. Sellises vaidluses võib mahukaal omada tähtsust, kuna jäätmevedaja võtab jäätmed vastu mahu alusel (konteineri maht kuupmeetrites), kuid prügilasse annab üle kaalu alusel (tonnides) ehk teenuse osutamine sisaldab üleminekut mahult kaalule. Praeguse riigihanke esemeks ei ole jäätmevedu, vaid selle põhirõhk on tänavate puhastamisel ja hooldusel. Võimaliku tänavatel vedeleva prügi kogumisel on lepingu kogumahtu arvestades marginaalne tähendus.
12. Kaebaja ei ole vaidlustanud lepingu punkte, mis käsitlevad tasu arvestamist ja maksmist ning kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu ei saaks kaebust vastavalt muuta. Kohtu hinnangul on mõningane ebakõla lepingu punktide 8.2 (tellija maksab tema poolt kinnitatud linnahooldustööde koondakti põhjal koostatud arve alusel hooldustasu) ning 3.1 (tellija kohustub tasuma töövõtjale hooldustasu õigeaegselt teostatud hooldustööde eest, mis arvestuskuude lõikes peab vastama arvestusaasta hinna ja kuude arvu jagatisele) vahel. Vastustaja viitas sellele, et ilmastikutingimuste riski maandab lepingu sõlmimine viieaastaseks perioodiks ning leebemad ilmastikutingimused ei ole alus tasu vähendamiseks. Sellest lähtudes mõistab kohus lepingut nii, et nõuetekohase tulemuse saavutamise korral on töövõtjale tagatud pakkumuses näidatud tasu, mida makstakse nii, et vastava aasta tasu jagatakse 12 võrdse suurusega osaks. See tasakaalustab oluliselt ilmastiku kõikumisest tingitud riske - leping sõlmitakse viieks aastaks ning sel juhul on tõenäoline, et lepinguperioodi tervikuna vaadates sarnaneb töömaht ja kulumaterjalide vajadus keskmisele. On võimalik, et mõni kohalik omavalitsus on oma eelarve kujundamisel arvestanud sellega, kui palju tavaliselt määratakse teehooldust teostavale ettevõtjale leppetrahve. Sarnaselt töövõtjaga ei vabasta sellise prognoosi ekslikkus kohalikku omavalitsust tema lepinguliste kohustuste täitmisest ja ei õigusta leppetrahvide pahauskset kasutamist. Ka kaebaja esitatud näites ei jätnud kohalik omavalitsus oma kohustusi lõpptulemusena täitmata (tl 90).
13. VAKO leidis oma otsuses, et vastustaja on lepingu punktis 2.2.6 kehtestanud lepingujärgse lumeveo kogumahu aastas ning lepingu punktis 7.5 loetletud töövõtjast sõltumatute hooldust segavate tegurite esinemine välistab lepingu punktis 9.3 nimetatud sanktsioonide rakendamise. Kohus nõustub eeltooduga.
14. VAKO otsusele ei ole kaebaja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Kohus mõistab kaebust 8 nii, et kaebaja vaidlustas VAKO otsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu lõppjäreldusega vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta vastavate lepingu punktide osas. Kuna kohtu hinnangul on need lepingu punktid õigusaktidega kooskõlas, siis jätab kohus rahuldamata ka VAKO otsuse osalise tühistamise nõude. Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 19.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. 20. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 123-125) ning taotles mõista kaebajalt välja menetluskulud 2486,02 eurot (sisaldab käibemaksu). Kulud koosnevad esindaja kuludest (kuludest õigusabile) mahuga 18 tundi 50 minutit, tunnitasuga 132 eurot (sisaldab käibemaksu). Vastustaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kohtupraktikas leitakse, et kaebaja peab hankeasjas kaebuse rahuldamata jätmise korral kandma hankija põhjendatud õigusabikulud (Riigikohtu 11.12.2020.a otsus asjas 3-20-1198 p 30). Õigusabi kulude tasumise kohustuse tekkimine on tõendatud vastustajale esitatud arvetega. Kohtu hinnangul on vastustaja menetluskulud mõistliku suurusega. Kaebaja ei esitanud vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmisele või kulude suurusele vastuväiteid. Kohus lähtub vastustaja kinnitusest, et tal ei ole võimalust taotleda menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagastamist. Kohus mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2486,02 eurot. 21.

§ 175

lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Vastustaja andmeid kohtulahendis varjata ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 9