← Eesti

2-21-13272/15

Obsah (16)§ 429§ 428§ 4§ 371§ 5§ 436§ 230§ 231§ 277§ 173§ 178§ 162§ 175§ 174§ 176§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2022, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13272 Tsiviilasi I R hagi K Jahinduskl

) § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotlused. 5.

  1. Hageja loobus
  2. novembri 2021 menetlusdokumendis hagist osas, milles ta nõudis enda ennistamist kostja liikmeks juhul, kui kohus hagi rahuldab. Kostja
  3. jaanuari 2022 vastuses vastuväiteid hagist loobumisele ei esitanud.

§ 429

lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodu kehtib ka nõudest osalise loobumise kohta ja kohus saab loobumise avalduse lahendada kohtuotsusega. Praegusel juhul on hageja 3

(8)
  1. novembri 2021 menetlusdokumendis esitanud hagist osalise loobumise taotluse.
  2. septembri 2022 istungil hageja vastupidist soovi ei väljendanud. Kuivõrd hageja nõudest loobumine on menetluses lubatav ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb hagist osaline loobumine vastu võtta ning selles osas asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 3 alusel.

5.

  1. Hageja esitas
  2. novembri 2021 menetlusdokumendis uue nõude, milles palub K jahimeeste grupi
  3. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Kostja vaidles
  4. jaanuari 2022 vastuses ja
  5. septembri 2022 eelistungil nõude menetlusse võtmisele vastu. Kohus selgitab, et menetluse algatamiseks peab esitatud hagiavaldus vastama

§-de 363 ja 338 nõuetele. Minimaalselt peab hagiavaldusest nähtuma hagi ese, alus ja isik, kelle vastu hagi esitatakse (sh isiku nimi, registrikood, aadress, sidevahendite andmed). Praegusel juhul on hageja esitanud uue nõude (ilmselt) K jahimeeste grupi vastu. Kostja selgitas, et K Jahindusklubis on u 100 liiget ning ajalooliselt on välja kujunenud kindlad jahimeeste grupid, kes tegutsevad teatud kindlas jahipiirkonnas - üheks selliseks on 23 mehega K grupp. Tegemist ei ole (ilmselt) iseseisva juriidilise isikuga. Hageja ei ole ei kirjalikes dokumentides ega istungil välja toonud, kes on K jahimeeste grupi 23. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli tühisuse tuvastamise või alternatiivselt kehtetuks tunnistamise nõude puhul isik, kelle vastu on hagi esitatud, samuti millistel asjaoludel ja millisel alusel ta nõude menetlemist soovib. Kohus ei saa omal algatusel menetleda haginõuet (

§ 4lg-d 1 ja 2), sh määratleda hagimenetluses menetlusosaliste ringi.

Seetõttu tuleb nõude menetlusse võtmisest keelduda

§ 371lg 1 p 11 alusel.

5.

  1. Kohtu menetluses on seega hageja nõue kostja juhatuse
  2. märtsi 2019 otsuse õiguspärasuse hindamiseks. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 7. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks:  Kostja on mittetulundusühing, mille tegevusala on jahindus ja seda teenindavad tegevusalad (tl 25).  Hageja kuulus jahimehena kostja liikmete hulka kuni ta kostja juhatuse

  1. märtsi 2019 otsuse p-ga 1 kostja liikmete hulgast alates
  2. aprillist 2019 välja arvati. Kostja juhatuse
  3. märtsi 2019 koosoleku protokolli p-i 1 kohaselt: „Seoses võimaliku põdra salaküttimisega K jahtkonnas novembris 2018 olid juhatuse koosolekule seletusi andma kutsutud asjaosalised: M S, H H (ekslikult ilmselt nimetatud A) ja I R Kohale saabusid M. S ja H. H. Mõistlikku seletust juhtunule ei olnud kummalgi jahimehel. Arvestades K jahtkonna liikmete koosoleku otsust
  4. veebruaril 2019 – sellistel meestel ei ole kohta meie jahimeeste hulgas. Juhatuse liikmed nõustusid K 4

(8)jahimeeste arvamusega ja arvestades, et eelmainitud jahimehed on oma usalduse jahikaaslaste hulgas kaotanud, otsustasid ühehäälselt M. S, H. H ja I. R K Jahindusklubi liikmete ridadest välja arvata alates
  1. aprillist
  2. Oma otsuse tegemisel lähtusid juhatuse liikmed ka klubi põhikirja punktidest 3.9.1 ja 4.2.1 ja 2.“ (tl 6).  Kostja põhikirja p 3.9.1 sätestab, et: „Liige arvatakse juhatuse otsusel ühingust välja põhikirja sätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.“ Põhikirja p-i 4.2.1 kohaselt: „Ühingu liige on kohustatud täitma ühingu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid, samuti ühingu juhtorganite korraldusi ja otsuseid;“ ning p-i 4.2.2 kohaselt: „Ühingu liige on kohustatud täitma jahiseaduse, kehtivate jahieeskirjade ja jahieetika nõudeid.“ (tl 11-13).  Väärteomenetluse nr 940019000194 toimikust (tl 34-40) nähtub, et Keskkonnainspektsioon on
  3. veebruaril 2019 alustanud menetlust M. S suhtes jahiseaduse (JahiS) § 50 (jahiloata jahipidamine) tunnusel selles, et
  4. novembril 2018 kütti K jahipiirkonnas K Jahindusklubi K jahtkonna jahimeeste poolt üks põder ilma jahiloata ning menetluses on tunnistajana andnud ütlusi ka hageja. Menetlus on Keskkonnainspektsiooni väärteomenetluse lõpetamise
  5. novembri 2020 määrusega lõpetatud väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
  6. Hageja põhiväited asjas on järgmised: hageja väljaheitmiseks kostja liikmete hulgast alused puudusid, kuna hageja ei ole rikkumisi toime pannud ja salaküttinud; vaidlustatud juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega, sest selle põhjendused on paljasõnalised, ebaselged ja otsitud. Kostja leiab, et vaidlustatud juhatuse otsus on sisuliselt õige ja arusaadav.
  7. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas mittetulundusühingu K Jahindusklubi
  8. märtsi 2019 juhatuse otsuse p 1 on vastuolus heade kommetega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommetega vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on
  9. oktoobri 2013 otsuses nr 3-2-1-106-13 p-s 20 selgitanud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu
  10. novembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23;
  11. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23).
  12. Praegusel juhul peab kohus asja lahendamiseks tuvastama, kas hageja esile toodud asjaolud lubavad arvata, et vaidlustatud juhatuse otsus on vastuolus heade kommetega. Kohtu arvates ei ole kostja juhatuse
  13. märtsi 2019 otsus vastuolus heade kommetega, on piisavalt selgeks saamaks aru, mida ja mille alusel hinnati ning seda alljärgnevatel põhjendustel. 10.
  14. Asja materjalidest nähtub, et juhatuse koosolek arutas
  15. märtsil 2019 kolme jahimehe tegevust
  16. a novembris aset leidnud põdra küttimisega seonduvalt. Protokollist nähtub, et arutusele pidi tulema võimalik salaküttimine, mille kohta kutsuti asjaosalised juhatusele ütlusi andma. Hageja kohale ei ilmunud, kuid kahel jahimehel „mõistlikku seletust juhtunule ei olnud“, mistõttu otsustas juhatus lähtudes K jahtkonna liikmete
  17. veebruari 2019 koosoleku 5
(8)otsusest – sellistel meestel ei ole kohta meie jahimeeste hulgas; ning põhikirja p-dest 3.9.1, 4.2.1 ja 4.2.2, et kolm jahimeest tuleb kostja liikmete hulgast välja arvata. 10.
  1. Väljaheitmise otsus langetati seega kahe jahimehe selgituste, K jahimeeste grupi
  2. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolli ning kostja põhikirja p-de 3.9.1, 4.2.1 ja 4.2.2 põhjal. 10.
  3. Kahe jahimehe (M. S ja H. H) selgituse osas on vaidlustatud juhatuse otsuse protokolli p-s märgitud, et „Mõistlikku seletust juhtunule ei olnud kummalgi jahimehel“. Samas nähtub väärteomenetluse toimikus, et M. S menetlusaluse isikuna (tl 39) ja H. H tunnistajana (tl 38) on andnud erinevaid ütlusi põdra laskmise, liha jagamise ja muude
  4. novembril 2018 aset leidnud sündmuste kohta, mistõttu viitas kostja neile, kui täpselt tõendamata „jahimehe juttudele“. Samas puudub alus kahelda, et kolm jahimeest põdra küttimisega sel päeval kokku puutusid. Vaidlus puudub, et luba põdra küttimiseks puudus. 10.
  5. Seonduvalt K jahimeeste grupi
  6. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokolliga, märgib kohus järgmist. Kuigi esile pole toodud ega tõendatud, millal täpselt K jahimeeste grupi
  7. veebruari 2019 koosoleku lisaprotokoll koostati, siis puudub alus seda pidada sel põhjusel fiktiivseks. Lisaprotokolli võltsituse aluseid ei ole hageja selgelt ja piisavalt põhistanud

§ 277

lg 1 mõttes, mistõttu ei ole kohtul tekkinud põhjendatud kahtlust dokumenti võltsituks pidada ja seda tõendite hulgast välja arvata. Kohus nõustub kostjaga, et

  1. veebruari 2019 lisaprotokoll (tl 32) on üks tõenditest, mis näitlikustab, kuidas kujunes juhatuse otsus, mille alusel hageja kostja liikmete hulgast välja heideti. Hinnates K jahimeeste grupi lisaprotokolli, siis nähtub sellest, et 17 K grupi liiget otsustas välja heita K jahimeeste grupist ja K jahindusseltsist H. H, hageja ja M. S, kuna koosolekul leidis kinnitamist salaküttimine.
  2. veebruari 2019 koosoleku protokolli p-s 3 (tl 30) on märgitud: „Salaküttimine. Sõna sai I. R, kes rääkis koosolekule, et
  3. novembril 2018 oli T kantslist lasknud M. S põdralehma. Helistanud I. R, palunud abi põdra äratoomiseks metsast. Edasi sai sõna H. H, kes ütles, et põder toodi tema juurde, võeti nahk maha ja uluk jaotati kolme asjaosalise vahel. Otsustati: Anda asjale ametlik käik informeerides Keskkonnainspektsiooni, politseid ja kostja juhatust“. Kohus leiab, et lisaprotokolli koostamisega
  4. veebruari 2019 koosolekul arutatu järgselt on 17 K grupi liiget sisuliselt andnud oma hinnangu kolme jahimehe tegevusele
  5. a novembris, pidades põdra küttimist ilma loata äärmiselt taunimisväärseks ja soovides seetõttu kolm mees oma liikmete hulgast välja arvata. Sellele lisaprotokollile viitamine ilmestab vaidlusaluse juhatuse otsuse kujunemist. 10.
  6. Kostja liikmete väljaarvamine oli põhikirja järgi juhatuse pädevuses (p 3.9.1), mitte K jahimeeste grupi pädevuses. Põhikirja sätete kohaselt peab kostja liige täitma mh juhatuse otsuseid (p 4.2.1) ja täitma ka jahiseaduse, kehtivate jahieeskirjade ja jahieetika nõudeid (p 4.2.2). Üldtuntud asjaoluks

§ 231lg 1 mõttes saab pidada seda, et jahipidamine ilma loata on salaküttimine.

Siiski on täpsem jahipidamise kohta käiv regulatsioon sätestatud mh jahiseaduses. JahiS § 35 lg 1 p 2 kohaselt tõendab jahipidamisõigust jahiluba ning vastav dokument peab jahipidamise ajal kaasas olema (sama paragrahvi lõige 2). Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti (JahiS § 40 lg 1). Jahiloata jahipidamise eest karistatakse rahatrahvi või arestiga (JahiS § 50). Hageja on väärteomenetluses andnud ütlusi (vt tl 35), et ta arvas, et M. S on põdra laskmiseks luba ja ta ei tulnud selle pealegi, et luba pole. Kohus leiab, et isegi kui hagejal puudus teadmine, kas M. S oli jahiluba või mitte, siis osaledes koos M. S ja H. H põdra küttimisel oleks tal ilmselt jahipidamisel vajaliku hoole järgimisel käibekohustusena tulnud jahiloa olemasolu välja selgitada. Hageja ei ole esile toonud, et ta 6

(8)oleks M. S või H. H jahiloa olemasolu kohta küsinud või oleksid viimased talle väitnud, et jahiluba on olemas. 10.
  1. Hoolimata eelmärgitule tuleb rõhutada, et kostja juhatusel on õigus liige ühingust välja arvata, kui ta ei täida põhikirja sätteid, sh jahipidamise seaduslikke ja eetilisi nõudeid. Vaidlustatud otsuse protokollis on märgitud, et eelmainitud jahimehed on oma usalduse jahikaaslaste hulgas kaotanud. Õiguskirjanduses on rõhutatud, et heade kommete seisukohalt käitumisele hinnangu andmisel tuleb lähtuda ühiskonnaliikmete keskmisest moraalitunnetusest, oluline ei ole see, millise hinnangu võib anda üks või teine konkreetne isik, kelle moraalitunnetus võib olla kõrgem või madalam ühiskonnas üldiselt valitsevatest väärtushinnangutest (vt Tsiviilõiguse üldosa. Koostajad: Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Kalev Saare. Juura, 2012, lk 138). Seega, hinnates kogumis kõiki tõendeid ja kostja juhatuse n-ö käitumist, ei ole kohtu arvates kostja juhatuse
  2. märtsi 2019 otsus vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hageja juhatuse otsusega ei nõustu on mõistetav, kuid see ei tähenda, et juhatuse käitumise ja tehtud otsuse eesmärk oleks ebamoraalne või taunitav. Kostja selgitas, et kostja liikmete, sh K jahimeeste grupi jaoks oli kolme jahimehe osalemine põdra salaküttimine sedavõrd šokeeriv, et asjale anti ametlik käik ja asi päädis kostja juhatuse otsuse alusel jahimeeste enda hulgast väljaheitmisega. Otsuse põhjendused on piisavalt selgelt välja toodud, et keskmine mõistlik inimene mõistaks, kuidas otsus kujunes ja miks see vastu võeti.
  3. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue kostja vastu rahuldamata – kostja juhatuse otsus ei ole kohtu hinnangul heade kommetega vastuolus. Menetluskulud 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohtuotsus tehti hageja kahjuks jäävad kostja maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. 13. Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja

  1. novembri 2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 600 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja kinnitab, et
  2. oktoobril 2021 sõlmiti kostja ja Advokaadibüroo Alaver ja Partnerid OÜ vahel kliendileping tsiviilasjas õigusabi osutamiseks ning 500 eurot (ilma käibemaksuta) on tasutud selle lepingu alusel ning teenuste eest, mis osutati enne
  3. juulit
  4. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane (

§ 174lg 10).

Menetluskulude nimekirja alusel kulus kostjal õigusabile 5 h tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta):

  1. oktoobril 2021 õigusvaidluse materjalidega tutvumiseks ja kostja esimese vastuse koostamiseks 2,5 h ning
  2. jaanuaril 2022 kostja nõustamiseks ja teise vastuse koostamiseks 2,5 h (

§ 176lg 5). 7

(8)14. Arvestades vaidluse sisu ja nõude olemust, poolte tõendamiskoormist ning tsiviilasja keerukust, esindaja tunnitasu hinda (100 eurot (lisandub käibemaks), mis on igati kooskõlas kohtupraktikaga) ning poolte menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab kohus, et õigusabikulud 600 eurot, on põhjendatud ja vajalikud

§ 175lg 1 mõttes.

Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks lepingulise esindaja kulud 600 eurot. Kostja taotlus kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuulub rahuldamisele

§ 177lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.