lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (
Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 9. Nimetada Kxxxx Gxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Anna-Liisa Arukask (isikukood xxxxxxxxxxx), kelle e-post on: info@lxv.ee ja panna talle usaldusisiku kohustused
MS § 53 lg.4-7)järgi.
Esimene aruanne esitada 01.07.2023, järgnev 01.02.2024 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
Määrus saata pankrotihaldurile, võlgnikule ja usaldusisikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise 3 menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kxxxx Gxxxxxxxx esitas 22.12.
§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on avaldanud 25.10.
lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga olid võlgniku rahalised vahendid SEB Pank kontol EE481010011574018222 0,00 €. Ka muud pankrotivara võlgnikul ei ole. Pankrotipessa ei ole midagi laekunud. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) 1) Pankrotimenetluses
2)
lg p 4 alusel kuuluvad välja maksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lõike 112 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole 4 tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevaid toimingud: • teabenõuete koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste 1 tund kindlakstegemiseks; võlausaldajate väljaselgitamine, teavitamine pankrotist ja nõudeavalduse esitamise kohustusest • suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe 1 tund 30 min andmine pankroti- ja kohustustustest vabastamise menetluse toimumise põhimõtete kohta, pangakonto kasutamistingimuste selgitamine, panga ja võlgniku vahelise suhtlemise korraldamine, nõusoleku andmine konto kasutamiseks • ettekande koostamine võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse 1 tund 30 min põhjuste kohta • võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine 30 min • nõudeavalduste materjalidega tutvumine, nõuete põhjendatuse ja 1 tund tähtaegsuse kontrollimine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks saatmine, AT teate koostamine • lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 30 min • aruande ja ettepaneku koostamine menetluse lõpetamiseks raugemisega 1 tund • halduri toimiku koostamine 30 min Kokku 7,5 tundi Pankrotihaldur palub ülesannete täitmise eest 7 tunni 30 minuti (15 pooltunni) ulatuses määrata tasuks 495 € (15*33), millele lisandub käibemaks 99 €, kokku tasu 594 €. Pankrotihaldur taotleb määrata halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kuna võlgnikul ei ole vara, millest väljamakseid teha. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) Jaotisi ei ole võimalik Kxxxx Gxxxxxxxxx pankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest.
lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) Kxxxx Gxxxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Esimesed võlad tekkisid väikelaenude tagasimaksmata jätmisest aastaid tagasi, pärast lisandusid üürivõlgnevused ja võlgnevus riigile kriminaalasjades väljamõistetud menetluskulude näol. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas võlakohustuste ülejõukäivateks muutumine ja oskamatus leida lahendust võlgnevuste tasumiseks. Samuti halvenenud tervislik seisund (tehtud kaks xxxxxxxxxxxxxxxxx), mis raskendab sobiva töö leidmist. Võlgnikul on 1 alaealine laps, s. xxxxxxxxxx.a. Võlgnik on töötu, töötuna registreeritud alates 24.05.2021.a. Varem oli tal ka osaline töövõime ja talle oli määratud töövõimetoetus 22.11.2021 – 21.05.2022. Viimane toetus maksti võlgnikule välja 3.06.2022. Osalist töövõimet ei ole pikendatud. Toimetulemiseks on perele alates septembrist 2022. a makstud toimetulekutoetust. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna KxxxxxGxxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.
§-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Kxxxx Gxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine
lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Kxxxx Gxxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131 pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (
Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (
7
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 21.12.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik on peamiselt aru saanud kohustustest vabastamise menetluse sisust. Võlgniku sõnul otsib ta tööd ja soovib teha eraldisi, et kohustusi võlausaldajate ees vähendada. Pankrotihaldur on teinud ettepaneku jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), Aktiva Finants OÜ ja kohtutäitur Jane Rumjantseva on nõustunud, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et Kxxxx Gxxxxxxxxxxx tuleb nimetada usaldusisik, kes täidab usaldusisiku kohustusi
MS § 53 lg.4 jj) järgi. Kxxxx Gxxxxxxxxxx ei olnud ettepanekuid ega tingimusi, keda nimetada usaldusisikuks. Kohtu ettepanekul andis nõusoleku selleks Anna- Liisa Arukask. Kohus leiab, et AnnaLiisa Arukase saab nimetada KxxxxxGxxxxxxxxx usaldusisikuks. Tal on vajalikud kogemused ja kohtu usaldus.
sätete järgi. Käesoleval ajal sätestab samataoliselt kohustused FiMS § 53. Kxxxx Gxxxxxxxxxx tuleb alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest täita
Kohus kohustab Kxxxx Gxxxxxxxxxx esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes 8 kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka
lg 5 järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 7,5 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 15 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot.
lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 7,5 töötunni puhul on: 7,5 h × 66 eurot ehk kokku 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust 9 ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja
MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Kxxxx Gxxxxxxxxxxe tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 594 eurot, sh käibemaks 99 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.