← Eesti

3-21-1980/30

Obsah (6)§ 2§ 35§ 34§ 4§ 41§ 28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2022, Tallinn Haldus

) § 35 lg 1 p 12 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt 4

(10)3-21-1980 andmesubjekti eraelu puutumatust. KAPO on teabe andmisest keeldumisel tuginenud ka IKS § 24 lg 2 p 2-le, mille kohaselt võib vastutav töötleja keelduda andmesubjekti kohta käivate isikuandmete teatavaks tegemisest, kui see võib kahjustada teise isiku õigusi; 5) kriminaalmenetluses kogutud andmete väljastamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). Riigikohtu halduskolleegium märkis
  1. septembri
  2. a otsuses asjas nr 3-19-2069 (p 8): „KrMS sisaldab mitmesuguseid sätteid teabele juurdepääsupiirangute ja -tingimuste kohta. Näiteks reguleerib KrMS § 341 kahtlustatava õigust tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, § 12613 jälitustoimingust teavitamist, § 214 kohtueelse menetluse andmete avaldamist ja § 224 kriminaaltoimiku tutvustamist, sh § 224 lõige 8 sellest kõrvaldatud materjaliga tutvumist. KrMS-is sätestatud teabe väljastamist puudutavate sätete kohaldamise üldiseks eelduseks on, et tegemist on kriminaalmenetluse eesmärgil kogutud või kriminaalmenetluse toimingut kajastava teabega. Nimetatud sätete kohaldamine eeldab neis kirjeldatud menetlusliku olukorra esinemist, nt teabe asumist kriminaaltoimikus, jälitustoimingust teavitamist või kohtueelse kriminaalmenetluse toimumist. Kui taotletaval teabel pole seost kriminaalmenetlusega, ei saa KrMS olla teabele juurdepääsupiiranguid või juurdepääsu eritingimusi, korda või viisi sätestav eriseadus

§ 2lõike 2 punkti 4 tähenduses. Kui tegemist on kriminaalmenetluses kogutud teabega, mille avaldamist Kr

MS ei reguleeri, on kohaldatav

(vt

§ 35lõike 1 punkti 1).“ KAPO selgitab õigesti, et kaebaja ei ole olnud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustatav. Kr

MS § 33 lg 1 kohaselt on kahtlustatav isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole nimetatud kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud, samuti pole KAPO kinnitusel kaebajat allutatud menetlustoimingutele. KAPO väidet kinnitavad kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX menetlusdokumendid, millega kohtul on olnud võimalik täies mahus tutvuda. Seega ei saa kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku nr XXXXXXXXXXX materjalidega tuleneda KrMS §-st

  1. Kaebaja õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega ei tulene ka teistest KrMS-i sätetest. Kriminaalasi lõpetati kellelegi süüdistust esitamata, kohtulikku menetlust ei toimunud; 6) KrMS ei reguleeri kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu. Riigikohtu halduskolleegium leidis
  2. novembri
  3. a määruses asjas nr 3-3-1-58-16 (p 9), et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või

-i alusel. Kaebaja on lähtunud sellest, et tegemist on tema kohta käivate andmete avaldamisega. Kuna kaebajal puudub vastav menetluslik staatus (kahtlustatav, süüdistatav), siis ei saa pelgalt asjaolu, et kaebaja nime on menetlusdokumentides mainitud, anda kaebajale automaatset õigust tutvuda kriminaaltoimikuga kogu ulatuses. Kaebaja saab taotleda tema kohta käivat teavet. Vastustaja on välja toonud, et menetlustoimingud, mida kriminaaltoimikus sisalduvad ja mida kaebajale ei ole avalikustatud, ei puuduta kaebajat. Toimiku materjalid kinnitavad KAPO seisukohta. Seega tuleb kaebaja teabenõude taotlemisel võrdsustada menetlusvälise isikuga, kes teavet taotleb; 7) menetlusvälise isiku puhul tuleb analoogia korras arvesse võtta kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 59), mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist. Sellest järeldub ringkonnakohtu arvates, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a otsus asjas 3-19-1076, p 11). Kriminaalmenetluses kogutud teave ei ole eelduslikult avalik teave, vaid teabevaldaja on kohustatud tunnistama selle asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, v.a KrMS-s sätestatud tingimustel avaldatav 5

(10)3-21-1980 teave (

§ 35lg 1 p 1).

Antud juhul on vastustaja tunnistanud teabe asutusesiseseks kasutamiseks

§ 35lg 1 p 12 alusel.

KAPO on käitunud õiguspäraselt. Teabe avaldamine puudutaks kolmandate isikute eraelu ning rikuks IKS-i ja

-i põhimõtteid. Teavet ei ole võimalik juba avaldatust suuremas ulatuses avaldada. Alusetu on kaebaja oletus, et teda on koheldud kriminaalasjas kahtlustatavana ja tema suhtes teostati menetlustoiminguid, mida püütakse varjata. Kuritegude avastamiseks ja uurimiseks on oluline tagadanii teabeallika kui ka esitatud teabe konfidentsiaalsus. Sellisena erineb kriminaalmenetlus teistest avaliku võimu tegevusvaldkondadest, kus kogu kogutud teave on eelduslikult avalik. Kriminaalmenetluses kehtib vastupidine eeldus (

§ 35

lg 1 p 1); 8) asjaolu, et kaebaja taotletav teave on juba varem mingis kontekstis avalikuks saanud (teise kohtumenetluse käigus), ei tähenda, et see tuleks ka vaidlusaluses kriminaalasjas avalikuks teha, sest õiguslik alus selleks puudub. Kogu teabe avaldamine kahjustaks ebaproportsionaalselt teiste isikute õigusi ja vabadusi võrreldes kaebaja huviga saada infot kriminaalasja kohta, mille dokumentides on mainitud tema nime. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja suhtes ei ole kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX raames menetlustoiminguid tehtud. Toimiku materjalid kinnitavad vastustaja väiteid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus jättis kaebaja tõendid arvestamata ning ei põhjendanud oma seisukohta; 2) halduskohtu seisukoht, et kaebaja polnud kriminaalasjas kahtlustatav, on vale. Kaebajat käsitati kahtlustatavana. Kaebajal on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga KrMS § 341 alusel. AS F juhatuse liige Q esitas
  2. mail 2010 riigiprokurörile avalduse, millest nähtub, et Q seostab RAB-i juhtivinspektorit ehk kaebajat arestitud raha vabastamisega, kui loovutatakse ca 10–20% arestitud rahast. AS F rahaarestis Harju Maakohus asjas nr X-XX-XXXXX. Q abistasid KAPO peadirektori asetäitja ja Y (vt Kuku raadio
  3. jaanuari
  4. a saade „Nädala tegija“; Õhtulehe
  5. jaanuari
  6. a artikkel „Y lahkus poliitikast tülgastusega: ma ei taha mannavahus ujuda. See ajab mind hulluks“). Kriminaalmenetluse lõpetamise
  7. novembri
  8. a määrusest nähtub, et kriminaalmenetluses tehti erinevaid toiminguid. Kriminaalasjaga sooviti lahendada kaebaja personaalset küsimust, kuna kaebaja ei olnud nõus tegema korruptiivset kokkulepet rahapesijatega; 3) nõutud teabe avaldamine ei kahjusta ebaproportsionaalselt teiste isikute õigusi. Kriminaalasjast rääkis Q
  9. mai
  10. a avalikul kohtuistungil, kui ta andis süüdistavana ütlusi. Kabeaja mainet ja õigusi on kahjustatud rahapesijate huvides fabritseeritud kriminaalasjaga; 4) kaebajal ei olnud võimalik tutvuda kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega kogu ulatuses. Selles määruses puuduvad määruse koostaja, kes andis nõusoleku kriminaalasjas lõpetamiseks, andmed; 5) kuigi KAPO tutvustas kaebajale tunnistaja ülekuulamise protokolli, ei avaldanud ta teavet menetleva ametniku kohta. Samuti ei avaldanud ta teavet nende isikute kohta, kes viibisid tunnistaja ülekuulamise juures.
  11. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebajat ei käsitatud kriminaalasjas kahtlustatavana. Kaebaja ei olnud kahtlustatavana kinnipeetud, kahtlustatavaks tunnistatud ega allutatud menetlustoimingule (KrMS § 33 lg 1). Seda asjaolu kinnitavad kriminaaltoimiku dokumendid. Kriminaalasja algatas prokuratuur KarS-i § 214 lg 2 p 4 tunnustel. Vastustaja lõpetas kriminaalmenetluse. Kahtlustust ei esitatud 6

(10)3-21-1980 ühelegi inimesele. Kaebaja suhtes pole menetlustoiminguidtehtud. Seetõttu pole kaebajal õigus tutvuda toimikuga KrMS § 341 alusel; 3) kaebajal ei ole õigust tutvuda kogu kriminaaltoimikuga. Kriminaaltoimikus olevate kolmandate isikute isikuandmetega tutvumise legitiimseks põhjuseks ei ole kaebaja huvi teada või kontrollida meedias avaldatud sõnavõtte. Teabe avaldamine puudutakse teiste isikute eraelu; 4) see, mida keegi ütles kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX või meedias, ei oma praeguse vaidluse puhul tähtsust. Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX ei alustatud kaebaja vastu, vaid uuriti endiste kõrgete politseiametnike tegevust; 5) IKS § 24 lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda kaebajale teabe avaldamisest, kuna see rikuks teiste isikute eraelu puutumatust; 6) vastustaja võimaldas kaebajal kriminaaltoimikus olevate dokumentidega nr 1 ja 3 tutvuda mahus ja ulatuses, mis ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. Teksti kinni katmisel lähtuti põhimõttest, et kaebajal ei oleks võimalik teatud sündmuste põhjal tuvastada konkreetseid isikuid. KAPO ametnike nimed kaeti kinni ameti isikkoosseisu ja teenistujate ülesannete kaitse tagamiseks (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RSVS) § 9 p 6 ja § 11 lg 3; Vabariigi Valitsuse
  1. detsembri
  2. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (määrus nr 262) § 7 lg 6 p 2 ja p 3); 7) kaebajale ei tutvustatud dokumente nr 4–7, sest need ei sisaldanud kaebaja isikuandmeid. Kaebajale oleks saanud tutvustada dokumendis olevaid n-ö tehnilisi lauseid ja andmeid, nt pealkiri, kriminaalasja number ja muud andmed, millest ei nähtu ega ole võimalik järeldada kolmandate isikute isikuandmeid. Taoline tehniliste andmete ja sidesõnade tutvustamine ei oleks täitnud kaebaja eesmärki. Kaebaja eesmärk oli teada saada tema suhtes tehtud menetlustoiminguid ja tutvuda tema kohta esitatud fabritseeritud andmetega. Vastustaja on korduvalt vastanud, et kaebaja suhtes ei ole menetlustoiminguid tehtud; 8) kaebaja sai dokumendiga nr 8 ehk kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega tutvuda. Kaebaja vastas ka halduskohtule, et ta on saanud selle dokumendiga tutvuda ja seal puudub tema nimi. Kaebaja ei esitanud halduskohtu istungil vastuväiteid, et vaidlus puudutab üksnes dokumente 1–
  3. Seega on kaebaja sellekohane etteheide halduskohtu otsusele arusaamatu. Kaebaja on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisulist teksti tervikuna näinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Kaebaja on seisukohal, et teda käsitati kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX kahtlustatavana ning seetõttu on tal õigus KrMS § 341 alusel kriminaaltoimikuga tutvuda. Vastustaja ja halduskohus asusid seisukohale, et kuna kaebajat ei käsitatud kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 mõttes, ei kuulunud kohaldamisele KrMS §
  5. 13.
  6. KrMS § 33 lg 1 sätestab, et kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Halduskohus tutvus vaidlusaluse kriminaaltoimikuga ja järeldas, et kaebajat ei ole vaidlusaluses kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud, samuti pole kaebajat allutatud KAPO kinnitusel menetlustoimingutele. 13.
  7. Kaebajat pole viidatud kriminaalasja raames kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu ei saa kaebajat käsitada kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 esimese alternatiivi mõttes. 13.
  8. Isikut käsitatakse KrMS § 33 lg 2 teise alternatiivi kohaselt kahtlustatavana, kui esineb piisav alus isiku kahtlustamiseks ja ta on allutatud menetlustoimingutele. Riigikohtu praktikas on märgitud, et piisav alus isiku kahtlustamiseks kuriteo toimepanemises (põhjendatud 7
(10)3-21-1980 kuriteokahtlus) saab tuleneda kogutud tõenditest, mis viitavad kuriteo toimepanemisele konkreetselt selle isiku poolt. Olukorras, kus isikut ei peeta kahtlustatavana kinni, sedastatakse kahtlus reeglina menetlusdokumendis (näiteks määruses või kutses), mille alusel menetleja allutab isikut menetlustoimingule või taotleb sellise otsustuse tegemist teiselt menetlejalt (näiteks läbiotsimine, tagaotsitavaks kuulutamine või isiku väljakutsumine kahtlustatavana ülekuulamiseks). Seadus ei piira kahtlustatava seisundi tekkimist kindla menetlustoimingu liigiga, nt võib selleks olla ka isiku sundtoomine või isiku suhtes on esitatud vara arestimise taotlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-2-13, p-d 5.1–5.3). 13.
  3. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX toimikuga, jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajat ei käsitatud kahtlustatavana ka KrMS § 33 lg 1 teise alternatiivi kohaselt. Kuigi kriminaalasja toimikus on tunnistaja ülekuulamise protokollid, pole tunnistaja ülekuulamise protokollidesse kantud teavet selle kohta, mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatavaga (KrMS § 74 lg 1 p 2). Menetleja pole seega tunnistaja ülekuulamisel ja protokollide koostamisel käsitanud kaebajat kahtlustatavana. Samuti ei sisalda kriminaalasjas koostatud ja toimikus olevad teised menetlusdokumendid teavet, mis viitaksid sellele, et kaebajat tuleks käsitada kuriteo toimepanijana. Vaidlusaluses toimikus pole menetleja allutanud kaebajat ühelegi menetlustoimingule ega taotlenud sellise otsustuse tegemist ka teiselt menetlejalt (vt Riigiprokuratuuri
  4. juuni
  5. a uurimisalluvuse muutmise määrus, lk 3; menetlustoimingu protokoll, lk 8–10; menetlustoimingu protokoll, lk 11–13; menetlustoimingu protokoll, lk 16–18; kriminaalmenetluse lõpetamise
  6. novembri
  7. a määrus, lk 19). Viimati märgitud järeldust ei muuda kaebaja viidatud teiste isikute kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX antud ütlused ja meedia vahendusel avaldatud arvamused. Kaebaja viidatud menetlusvälised isikud ei saa otsustada selle üle, kas kaebajat tuli vaidlusaluses kriminaalasjas käsitada kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 mõttes.
  8. Halduskohus osundab õigesti Riigikohtu praktikale, et pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise küsimus tuleb lahendada eeskätt isikuandmete seaduse ja avaliku teabe seaduse alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi
  9. novembri
  10. a otsus asjas nr 3-3-1-58-16, p 9; kriminaalkolleegiumi
  11. aprilli
  12. a määrus asjas nr 1-19-8262, p 39 jj). Erinevalt TsMS § 59 lg-test 2–5 ja 6 ning HKMS §-st 89 ei näe kriminaalmenetluse seadustik ette menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise korda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. aprilli
  14. a määrus asjas nr 1-19-8262, p 39).
  15. Vastustaja on kaebajale tutvustanud toimiku seda osa, mis sisaldab andmeid kaebaja kohta (s.o kriminaaltoimiku dokumendid nr 1, 3 ja 8). Seega on kaebaja saanud tutvuda enda kohta kogutud andmetega. Vastustaja ei tutvustanud kaebajale toimiku seda osa (s.o kriminaaltoimiku dokumendid nr 4–7), kus kaebaja kohta andmed puudusid (vt dtl 47–53).
  16. Vastustaja on kriminaalasja toimiku nr XXXXXXXXXXX kaebajat mittepuudutavas osas tunnistanud asutusesiseseks kasutamiseks

§ 35

lg 1 p 12 alusel ning

§ 34lg 2 ja § 41 lg 2 korras (dtl 47–53).

Viidatud norm sätestab, et teabevaldaja, kelleks praegusel juhul on vastustaja, on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ka sellise teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et üksnes asjaolu, et kriminaalasja toimikus on mõnel korral kajastatud kaebaja nimi, ei loo kaebajale õigust tutvuda kogu kriminaalasja toimikuga. Valdav osa kriminaalasja toimikus olevast teabest ei puuduta kaebajat. Kaebajal ei esine õigustatud huvi, tutvumaks selle teabega, mis puudutab toimikus kajastatud teiste isikute kohta käivaid andmeid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a otsus asjas nr 3-19-1076, p 11). Teiste isikute, kelle andmeid 8

(10)3-21-1980 toimik sisaldab, eraeluline õigus jääda kaebaja silmis anonüümseks, kaalub üles kaebaja huvi saada teada, milliseid teisi andmeid lisaks kaebaja andmetele vaidlusalune toimik täpselt sisaldab. Selline lähenemine vastab avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõttele, et tagatud peab olema teiste isikute eraelu puutumatus (

§ 4lg 3).

Toimiku ulatuslikumaks tutvustamiseks puudub kaebajal õigustatud huvi. Kui kaebaja leiab, et tema kohta on teised isikud avalikkusele esitanud valesid fakte või ebaõigeid väärtushinnanguid, on tal õigus esitada hagi maakohtusse.

  1. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustaja ja halduskohtuga, et teiste eraisikute kohta käivate andmete avaldamisest keeldumine oli õiguspärane.
  2. Vastustaja toob välja, et Kaitsepolitseiameti ametnike nimed kaeti kinni ameti isikkoosseisu ja teenistujate ülesannete kaitse tagamiseks (RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3; määruse nr 262 § 7 lg 6 p-d 2 ja 3). 18.
  3. RSVS § 9 p 6 sätestab, et julgeolekuasutuse riigisaladus on julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastav teave, v.a teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks (sama on sätestatud määruse nr 262 § 7 lg 6 p-s 2). RSVS § 11 lg 3 sätestab, et RSVS § 9 p-s 6 nimetatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut, tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui sellele teabele juurdepääsu piiramine on ette nähtud eraõigusliku isiku, välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga sõlmitud lepingus või kui selle teabe avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist või teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmist. Määruse nr 262 § 7 lg 6 p 3 sätestab, et julgeolekuasutuse struktuuriüksusi, koosseisu ja nende ülesandeid kajastava teabe osas on riigisaladuseks julgeolekuasutuse teenistujate koondandmed ja üksnes teabe varjatud kogumisega seonduvaid tööülesandeid täitvate teenistujate koosseis. See teave salastatakse salajasel tasemel 50 aastaks. 18.
  4. Vastustaja seisukohta võib mõista nii, et Kaitsepolitseiameti ametnike nimed ei ole hõlmatud riigisaladusega, vaid nende ametnike nimed varjati põhjusel, et see osa teabest on käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena. RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3 lubavad asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks lugeda ka julgeolekuasutuse struktuuriüksuse koosseisu ja selle ülesandeid kajastava teabe (sh Kaitsepolitseiameti ametnike nimed), kui see on vajalik teabevaldaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Ka RSVS § 9 p-s 6 ja § 11 lg-s 3 sätestatud aluste esinemisel ei kohaldu juurdepääsupiirang vahetult seaduse alusel, vaid juurdepääsupiirangu kehtestamine tuleb samuti otsustada asutuse juhil (

§ 34lg 2).

RSVS ei sätesta selles osa erikorda, vaid teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kord on sätestatud

§-s 41 (vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-19-2069, p 13). Toimikus olevad materjalid ei võimalda järeldada, et vastustaja oleks tunnistanud Kaitsepolitseiameti ametnikke puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3 alusel. Vaidlusalustes dokumentides (vt dtl 47–53) tehtud märgetes pole viidatud RSVS § 9 p-le 6 ja § 11 lg-le 3, vaid üksnes

§ 35

lg 1 p-le 12 (

41 lg 2). Juurdepääsupiirangu kehtestamisena ei saa käsitada vastustaja

  1. jaanuari
  2. a menetlusdokumendis ja
  3. aprilli
  4. a vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukohta RSVS § 9 p 6 ja § 11 lg 3 kohaldamise osas. Tegemist pole dokumendile tehtud märkega

§ 41lg 2 mõttes.

18.3. Ringkonnakohtu istungil väljendas vastustaja esindaja ka seisukohta, et Kaitsepolitseiameti ametnike nimede kaebajale mitteavaldamine on kaitstud

§ 35lg 1 p-ga 12. Ringkonnakohus seda seisukohta ei jaga. Vastustaja ametnike nimed on vaidlusalustes 9

(10)3-21-1980 dokumentides kajastatud põhjusel, et nad esindasid avaliku võimu kandjat ja täitsid oma ametiülesandeid. Üldnormi kohaselt tuleb sellises olukorras ametniku nimi avaldada (

§ 28

lg 1 p 6) ning nende nimede avaldamata jätmiseks ei saa tugineda

§ 35lg 1 p-le 12.

Viimati viidatud norm reguleerib õigussuhteid, mis jäävad väljapoole haldusorganisatsiooni. Küll aga on vastustajal õigus tugineda erinormile, kui selle eeldused on täidetud (vt käesolev otsus, p-d 18.1–18.2). 18.

  1. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigusvastaselt keeldunud Kaitsepolitseiameti ametnike nimede osas teabenõuet täitmast. Seetõttu tuleb selles osas kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja teabenõudele vastamist selles osas uuesti otsustama (riigivastutuse seadus § 6 lg-d 4 ja 5). Kui vastustaja on veendunud, et esineb seadusest tulenev kohustus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks, tuleb see kehtestada enne teabenõude uut lahendamist. Kaebaja seisukoht, et talle ei tutvustatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses prokuröri nime, ei oma asja lahendamisel tähendust, kuna viidatud dokument ei sisaldanudki prokuröri nime.
  2. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 20 eurot. Kuna kaebus on rahuldatud osaliselt, s.o ligikaudu 1/3 ulatuses, siis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 11 eurot (HKMS § 108 lg 1 ja lg 2 ning § 109 lg 6). Vastustaja menetluskulusid pole kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.