KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 23.11.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-2103 Hal

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sandrex OÜ esitas 26.09.2022 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse taandada maksuaudiitor Ita Froš maksumenetlusest nr 12.2-3/059381-
3. MTA jättis 28.09.2022 otsusega nr 12.2-3/059381-2-1 taotluse rahuldamata.
4. Sandrex OÜ esitas 04.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.09.2022 otsuse nr 12.2-3/059381-2-1 tühistamiseks.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 01.11.2022 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebajal puudub kaebeõigus. Riigikohus selgitas 21.10.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-56-10, et menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on lubatav vaid juhul, kui selline võimalus on otsesõnu seaduses sätestatud või kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Pole alust eeldada, et maksuaudiitori taandamata jätmise tõttu annab MTA hiljem välja vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 46 lg 5 kohaselt kirjutab maksuhalduri haldusaktile alla maksuhalduri juht, 3-22-2103 juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik. Seega on tagatud ka maksuhalduri siseselt, et maksukohustuslase suhtes ei tehtaks ilmselgelt õigusvastaseid ja põhjendamatuid haldusakte. Kaebajal on õigus vajaduse korral vaidlustada menetluse lõpptulemusena antav haldusakt. MKS § 49 ei näe ette võimalust esitada ametniku taandamistaotluse rahuldamata jätmise peale kaebust halduskohtule. 5. Sandrex OÜ esitas 15.11.2022 määruskaebuse, milles palub halduskohtu 01.11.2022 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et maksuaudiitori taandamata jätmine ei too vältimatult kaasa ebaõiget lõpphaldusakti. Y tegevuse tõttu on kaebaja pidanud kohtus vaidlustama juba mitmeid haldusakte. Kaebajal on õigus taandamata jätmist vaidlustada, kui ta selle kohta MTA antud põhjendustega ei nõustu. Vaidlustatud otsuses pole kirjas, et seda ei saa kohtusse kaevata. Halduskohtu viidatud Riigikohtu lahend on tehtud teistel asjaoludel. See on tehtud rohkem kui 10 aastat tagasi.

§ 121lg 2 p 1 kohaldamisel tuleb eeldada, et kaebaja faktiväited on õiged.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus seda tühistada või muuta. Ringkonnakohus järgib halduskohtu määruse põhjendusi ega korda neid (

§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).

Halduskohtu sisulised põhjendused on kooskõlas sarnases vaidluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määruses asjas nr 3-14-390 võetud seisukohtadega ning ringkonnakohus jääb nende juurde. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohtu määruses on ekslikult tsiteeritud sätte varasemat, kuni 31.12.2017 kehtinud sõnastust. Kaebeõigus kui kaebuse lubatavuse küsimus tuleb halduskohtul otsustada ise, tuvastades selleks vajalikud asjaolud ning tõlgendades ja kohaldades kehtivat õigust. Halduskohus ei pea selles osas eeldama kaebaja väidete õigsust. Kui on ilmselge, et kaebeõigus puudub, võib kohus kaebuse tagastada. Kui kaebeõiguse küsimus vajab asjaolude täiendavat tuvastamist ja põhjalikumat analüüsi, võib halduskohus jätta küsimuse kohtuotsuses lahendamiseks. Praegusel juhul on kaebeõiguse puudumine ilmselge ja selle kohta on ka väljakujunenud kohtupraktika. Erinevalt kaebaja arvamusest ei „aegu“ kõrgema astme kohtu lahendites võetud seisukohad. Kohtupraktika võib küll muutuda, kuid vaidlusaluses küsimuses pole seda juhtunud. 9. Ametniku taandamata jätmine, isegi kui see oli õigusvastane, ei tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või toimingu sooritamist. Menetlus toimub MKS § 46 lg 5 kohaselt maksuaudiitorist kõrgemalseisva ametiisiku kontrolli all. 10. Ringkonnakohus selgitab, et isikul on õigus esitada ametiisiku taandamisest keeldumise kui toimingu peale vaie iselooritult menetluse lõpptulemusest (MKS § 137 lg 2 p 3). Kohtumenetluse normid aga ei võimalda pöörduda halduskohtusse sellise toimingu isoleeritult vaidlustamiseks (MKS § 151 lg 2,

§ 45lg 3).

MTA vaidlustatud otsuses toodud vaidlustamisviide on kohtusse pöördumist puudutavas osas eksitav. Ekslik vaidlustamisviide ei anna siiski kohtusse pöördumise õigust. Kaebeõigus peab tulenema seadusest ja selle olemasolu üle otsustab kohus, mitte haldusorgan. Ekslik on ka vaidlustatud otsuses toodud viide MKS §le 46 ja § 137 lg-le 1, millest võib järeldada, et taandamata jätmine on MTA arvates haldusakt. MKS § 49 ei näe ette taandamise otsustamise küsimuses MKS § 46 nõuetele vastava haldusakti andmist. Tegemist on (menetlus)toiminguga, millega maksuhaldur juhib ja korraldab haldusakti 2