) hagita menetluse kohta sätestatut.
lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt
lg 1 p 2 ja §424 jätab kohus avalduse läbi vaatamata kui avaldaja võtab avalduse tagasi. Käeolevalt on avaldaja teatanud, et ei soovi enda avalduse menetlemist. Kohus käsitleb vastavat teadet valduse tagasi võtmisena. Kohus jätab avalduse läbi vaatamata. Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, tuleb
lg 4 tulenevalt tühistada 17.11.2022 määruses kohaldatud avaldust tagavad abinõud, milleks oli täitemenetluste peatamine. Menetluskulude jaotus Kohus lahendab maksejõuetusasja muuhulgas pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel (FiMS § 4, § 8)
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik , kelle huvides lahend tehakse. Sama seaduse § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja/ avaldaja menetluskulud kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluse kulud jätta avaldaja kanda. Menetluskuludeks on käesolevalt avaldaja poolt tasutud riigilõiv ja usaldusisiku tasu. Usaldusisik esitas koos arvamusega taotluse usaldusisiku tasu määramiseks summas 554.40 eurot (sh käibemaks). Usaldusisik on taotlenud, et tasu makstakse välja riigi vahenditest menetlusabina. FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Pankrotiseaduse § 23 lg 41 kohaselt määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist.
lg 2 sätestab: Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 7 tundi ( s.o 14pooltundi). Oma tasumäära pole usaldusisik taotluses välja toonud. Jagades aga tasu summa kulunud ajaga, saame tasumääraks 66 eurot tunnis, so 33 eurot pooltunnis. Nimetatud tasumäär vastab määrusega kehtestatud tasumäärale, mida on võimalik riigi vahenditest hüvitada. Tasule lisandub käibemaks. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest, kuid seda vaid maksimaalselt ühe kuutasu alamäära suuruses summas. Võlgnik vastab menetlusabi andmise tingimustele (
lg 2): usaldusisiku esitatud andmete kohaselt on võlgniku varaks tema sissetulekud (arestitavate sissetulekute (töötamisest saadavad sissetulekud ja töövõimetoetus) 1004,18 eurot, äriühingu osa, mille eeldatav väärtus on 250 eurot ja kohustusi on kokku summas 6308,77 eurot. Kuna avaldaja kohustused ületavad oluliselt tema vara, on põhjendatud anda avaldajale menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks.
lg 2 sätestab: Menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kohus andis käeolevalt avaldajale menetlusabi ja määras, et usaldusisiku tasu tuleb välja maksta riigi vahenditest. Kuna avaldaja võttis ise valduse tagasi, mistõttu tuleb avaldus jätta läbi vaatamata, puudub põhjendus, miks peaks avaldaja kulud jäämagi riigi kanda. Avaldajal oli enne kohtuse pöördumist võimalik ennast kurssi viia maksejõuetusmenetluse sisu, tagajärgede ja võimalike kuludega. Kohus leiab, et avaldajal tuleb riigile tasuda usaldusisiku tasu ja kulud. Kohus annab vabatahtlikusk tasumiseks tavapärasest pikema tähtaja. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.